EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 11/2021 (52)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Innovatsioonivõrgustik
18. oktoober 2021. a

 

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Eluslabor ja Majakas?

Euroopa innovatsiooni-teemalises sõnavaras on kinnistumas kaks uut terminit, millele Eestis veel head vastet ei ole. Living labs ja Lighthouse -- Eluslabor ja majakas?

Eluslaborit on kirjeldatud mitmeti - üldvaates on see kompleksne süsteem innovatsiooni ja teadmussiirde toetamisel. Neid mõistetakse koostööna mitme partneri vahel, kes tegutsevad piirkondlikul tasandil ja koordineerivad katetamist mitmes asukohas. Eluslabor kestab kauem kui üksik projekt. Eluslabori eesmärk on seotud tavaliselt ühiskondliku eesmärgi saavutamisega (jätkusuutlikkus ja vastupanuvõime), erinevat tüüpi innovatsiooni (mitte ainult tehnoloogia, vaid ka tavad ja protsessid) ning teadmiste jagamine ning tebevõrgustike loomine teadmiste tootmise kõrval. Seega: 

  • seire ja hindamine on tähtsad, sest innovatsioonitsüklid on pikad ja ebakindlad, ning neid isaloomustab vajadus mõjutada põllumajandus- ja toidusüsteeme territoriaalsel tasandil;
  • avaliku sektori (riigiasutuste ja teadlaste) suurem roll võrreldes teiste valdkondade eluslaboritega ning erinevate partnerite vaheliste suhete mitmekesisus ja keerukus;
  • seotus maa või piirkonnaga, olles samal ajal laiemalt ühendatud kogu toiduainete süsteemiga.

Majakatena määratletakse lahenduste tutvustamise, koolituse ja suhtlemise kohad, mis on eesmärgi seisukohast eeskujulikud. Need on konkreetsed objektid (üks talu, üks metsakataster, üks tööstusala, üks linna haljasala jne), mis võivad kuuluda eluslabori piirkonda või asuda väljaspool seda. 

Eluslabor rahastamisel saab kombineerida nii Horisont Euroopa kui riiklike maaelu arengukavade võimalusi. Riikliku ÜPP strateegiakava raames võiks kaaluda eelkõige innovatsioonikoostöö meedet (nn EIP töörühnad) ja teadmussiiret (esitlused - näidisettevõtted - demonstration farms).

Loe artiklit pikemalt

Eesti Maaülikool ja MTÜ Piimaklaster kasutavad eluslaboril põhinevat lähenemist projektis „SustainIT – IKT potentsiaali vallapäästmine kestlikeks piima ja veiseliha väärtusahelateks“.


Konsulentide teabepäev tuleb taas.
Broneeri 8. detsember!


Töölepingu seadus on muutumas

Sotsiaalministeerium on koostanud töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Näiteks peab eelnõu kohaselt tööandja teavitama töötajat, mis kasu saab töötaja erinevatest maksudest, lisaks on plaanis muudatused katseaja reeglites ja sobivate töötingimuste taotlemises. Direktiiv näeb ette töötaja suhtes kohaldatavate töötingimustega seotud miinimumnõuded, et tagada töötingimuste piisav läbipaistvus ja prognoositavus.

Uue ÜPP strateegiakava koostamise alustingimused kehtestavad: Selleks et põllumajandustootjaid paremini nõustada ja teavitada nende kohustustest oma töötajate ees seoses ÜPP sotsiaalse mõõtmega, peaksid põllumajandusettevõtete nõustamisteenused andma teavet nõuete kohta, mis on seotud direktiivi (EL) 2019/1152 artiklis 4 osutatud teabe kirjaliku esitamisega ning põllumajandusettevõtetele kohaldatavate tervishoiu- ja ohutusnõuetega.

Loe kavandatavate muudatuste kohta artiklist pikemalt


Kuidas põllumajanduses riske juhtida?

EPA2021 raames toimus 14. oktoobril riskijuhtimise seminar, kus keskenduti riskide juhtimisele põllumajanduses – eelkõige teraviljakasvatuses ja piimanduses. Rando Värnik tutvustas lühidalt piima tarneahela varustuskindluse projekti. Pandeemia kui hädaolukorras on probleemid samad ahela kõikides lülides: töötjate haigestumine, sisendite hinna ja kättesaadavusega seotud probleemid (pakkumisšokk). Strateegiad toimepidevuse tagamiseks ka üldjoontes samad: varude suurendamine/üleliigsete varude loomine, tarnijate mitmekesistamine ja asendamine, töökorralduse muutmine, informatsiooni jagamine.

Aadi Remmiku sõnul saab globaalsete riskide vähendamiseks põllumees ise üsna palju ära teha: Mullale ja ilmastikule sobivad kultuurid ja külvikorrad; Tööde ajastus; Masinapargi reservvõimsus. Lokaalse riski vähendamise võimalused on reeglina üsna piiratud. Praegu põhineb kindlustusmatemaatika väga laialt üldistatud andmetel, sest täpsemaid lihtsalt ei ole. Janeli Tikk Maaeluministeeriumist tõi välja, et riigi roll riskijuhtimises on aidata kaasa sellise majanduskeskkonna kujundamisele, kus majanduslik ühistegevus ja turg pakuks ettevõtjatele võimalusi riskide maandamiseks. 

Seminari kohta mõtteid veebis pikk.ee,  kõik ettekanded leiad EPKK veebilehel


 

LÜHIDALT  

Neljapäeval, 28. oktoobril toimub ühistegevuse veebikonverents "Ühistute roll kestlikkuse tagamises", mida juhib Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli hoidja Rando Värnik. Esinejad tutvustavad kestlikkuse erinevaid vaatenurki, sealhulgas räägivad nad: lihatootmise kvaliteedikavast, innovaatilisest tootmisjääkidest valmistatud materjalist, uuest põllumajandustootmise tegevussuunast, erinevate ühistute panusest (maa)ellu ja paljust muust. Konverentsi päevakava ja olulisema info leiab pikk.ee kalendrist

 Ilmus Euroopa innovatsioonipartnerluse infokiri (nr 95, inglise keeles)  Näide sisust: Bulgaaria innovatsiooniprojekt Mobiilne professor katsetab uusi teadmiste levitamise vorme. Mobiilne teadlaste meeskond külastab regulaarselt välja valitud lambafarme,  koos põllumajandustootjaga koguvad nad andmeid, et anda soovitusi farmi tulemuslikkuse parandamiseks.

 13. oktoobril 2021 toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis Lihaveisekasvatajate aastakonverents 2021, mis kutsus kuulajaid kaasa mõtlema hetkel veisekasvatajate südameil olevatel teemadel. Ettekanded puudutasid nii globaalseid kui kohaliku tähtsusega teemasid. EPKK korraldatud konverentsi videoülekannet saab 22. oktoobrini 2021 jälgida siin: https://www.erm.ee/et/content/lihaveisekasvatuse-konverents-est.

 

PMK on ÜhendPIPi ehk Põllumajanduse, toidu ja maamajanduse teadmussiirde programmi täitja. 

Kuni 1. novembrini on võimalik teha ettepanekuid 2022 aasta tegevuste kohta

PMK on ka veebilehe www.pikk.ee täiendaja. PIKKi sisu täieneb nii varasemate kui uute artiklitega, tulemas on sisuarhitektuuri parandamine. Konsulent, koolitaja ja teabe valdaja - aita meil Pikkist teha sisukas teabesalv. Saada soovitus konsulentide infokirja toimetajale.

 

 

  Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist 

 

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi VORMIL

---> Tagasi konsulentide pessa


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo