EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA: Hariduslikud videoklipid tutvustavad vastutustundliku taimekaitse tähtsust

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja pressiteade
9. november 2021. a

Näitleja Ott Sepp on peaosas hariduslikes videoklippides, mis aitavad mõista teadliku taimekaitse hädavajalikku rolli puhta toidu kasvatamisel ja toidujulgeoleku tagamisel ning kummutada mõndagi levinud müüti või eksiarvamust.

Lähinädalate jooksul avaldatavad haridusklipid vaatavad taimekasvatust nii ühiskonna kui ka bioloogia vaatenurgast. „Taimekasvatuse ja taimekaitsevahendite kasutamise ümber keerleb palju müüte ja paraku ka valeväiteid. Selline arvamuste kirjusus on samas mõistetav, sest tegemist on ju kõiki puudutava teemaga – meie enda kvaliteetse toidulauaga,“ kommenteeris teema olulisust Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Usun, et hoogsad videoklipid aitavad taimekasvatuse köögipoolt ka nooremale põlvkonnale lähemale tuua ning teadlikkust toidutootmisest kasvatada.“

Igal aastal võetakse Eestis pakutavast toidust taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks sadu proove. See on oluline, et saaksime tagada meile kvaliteetse ja ohutu toidu. Eesti toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) seiretulemuste järgi Euroopa ja maailma puhtamaid. Samuti kuulub Eesti põllumajandus erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate sekka. Põllumajandus liigub üha rohkem täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab keskkonnakoormust veelgi vähendada ja milleks tehakse tihedat koostööd tippteadlastega.

„Põllumehed hoolitsevad põllumaa hea seisundi ning mullaviljakuse eest, sest põld ja seda ümbritsev keskkond on neile kõige tähtsam vara,“ kirjeldas Sõrmus. „Põllumehed mõistavad, et põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ning vaid heaperemehelik majandamine kindlustab toidutootmiseks vajaliku muldade viljakuse ja teiste loodusvarade, nagu vesi või õhk, hea seisundi. Ühtlasi võimaldab selline majandamisviis kulude kokkuhoidu ja saada paremaid saake. Põllumehed teevad seega loodusega tihedat koostööd.“

Taimede kaitsmine on oluline osa põllumajandusest, mis kindlustab, et meie toidulaual oleks piisavalt kvaliteetset ja maitsvat toitu. Taimekaitse võtted on mitmekesised, eesmärgiks on kaitsta põllumeeste poolt kasvatatavaid kultuurtaimi umbrohtude, haiguste ning kahjulike putukate eest. Umbrohi ja kahjurid röövivad kultuurtaimedelt vee, päikesevalguse ja toitained. Seega mõjuvad laastavalt nii toidu kättesaadavusele kui hinnale.

Põllumajanduses on seetõttu kasutusel innovatiivsed lahendused, mis aitavad saaki kaitsta ning arvestavad ümbritseva keskkonnaga. Põllu- ja saagiandmed ning täppispõllumajanduse tehnoloogiad on abiks nii mulla tervise tagamisel kui toitainete haldamisel – see kõik võimaldab taimekaitset igakülgselt juhtida tehnoloogia abil.

Põllumehed on huvitatud kasutama nii vähe taimekaitsevahendeid kui võimalik, sest see kõik on neile ju kulu – ehk kõik põllutööd on põhjendatud ja läbimõeldud. Aluspõhimõtteks on integreeritud taimekaitse, mis tähendab, et eeskätt panustatakse parimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse sortidesse ja taimehaiguste levikut vähendavasse viljavaheldusse. Taimi toidetakse tasakaalukalt, et saavutada tugev ja elujõuline taim, mis suudaks haiguste ja kahjustajatega konkureerida. Samas on ilmaoludest ja loodusest tulenev sedavõrd ettearvamatu, et taimede tervise ja elujõu tagamiseks tuleb siiski kasutada ka taimekaitsevahendeid.

Taust:

Viimase saja aastaga on Eesti põllumajandusmaa pindala vähenenud pea poole võrra. Eestis tegeleb enamik põllumehi viljavaheldusega, mis aitab parandada nii mullaviljakust, tagada põldudelt parema saagikuse kui vähendada taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Üha suurema osa põllumaa hoidmine talvise taimkatte all on aga oluline meede toitainete leostumise vähendamiseks ja seega veekeskkonnale koormuse vähendamisel.

Valdav osa Eesti põllumehi kasutab ELi ühise põllumajanduspoliitika toetusi, millega käib kaasas pikk nimekiri nõudeid põllupidamisele, sh rohestamise baasnõuded. Lisaks järgitakse 2020. aasta andmete kohaselt ligi 45%-il põllumajandusmaast ehk enam kui 440 000 hektaril keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid. Tegemist on Eesti põllumajanduses enim kasutatava keskkonnameetmega. Siia lisandub üle 20% mahepinda.

Põllumajandustoetustega kaasas käivad nõuded ja tootjate keskkonnateadlikkus on seega viinud laialdaselt keskkonnasäästlike praktikate rakendamiseni.

Ilmekas, et viimastel aastatel pole Eestis ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest tänapäevane taimekasvataja arvestab loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast.

Loe põhjalikumalt taimekasvatuse müütide ja faktide kohta SIIT.

Vaata teadlikku taimekaitset tutvustavat avaklippi Ott Sepaga SIIT.

Taimekasvatust tutvustavad videod ja veebileht valmisid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel ning turuarendustoetuse abil.

Mai 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 103
MAAELUVÕRGISTIK: Naabritelt on alati midagi õppida (Kirderanniku Koostöökogu LEADER rahvusvaheline koostööprojekt)
LEADER infokiri 2022 (nr 6/107)
MAAELUVÕRGUSTIK: Ülevaade LEADER teemapäevast "Roheline LEADER 2"
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Mida kogesime ja õppisime Hollandi õppereisil
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Kuidas edeneb arukate külade arenguprogramm PHKK piirkonnas?
PÕJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Arukate külade mõttepäevakutest kerkis üles 17 ideed
PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU: Põnev uuring Pärnumaa MTÜde kohta
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 10 (505)
ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Torisse rajatakse üks Soomaa väravatest
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Rahvusvaheline koostööprojekt “Häid näiteid Ungarist ja Eestist” on lõppenud
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Arendusselts pakub tööd projektijuhi assistendile
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Emajõe võrgustik ja aktiivsed talgulised puhastasid prügist 100 kilomeetrit Emajõge
MAAELUVÕRGUSTIK: Tutvu maaelu loengusarjaga "Teadlaste vaade maaelu arengule"
MAAELUVÕRGUSTIK: Ringbiomajanduse infopäev

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo