EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Biomajandus kui võimalus ja lahendus

Allikas: Karme Petrutis, Maaeluvõrgustik, Argo Peepson, Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik
10. november 2021. a

Roheleppega (ingl Green Deal) on Euroopa Liit võtnud eesmärgiks muutuda kaasaegse, jätkusuutliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega kliimaneutraalseks piirkonnaks aastaks 2050. Selleks vajalike süsteemsete muutuste ja ülemineku eelduseks on kestlik biomajandus

Mis on biomajandus?

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja selle muutmine toiduks, söödaks või biotoodeteks ning energiaks. Bioloogiliste ressurssidega seotud teenused kuuluvad samuti biomajanduse alla. Lihtsamalt öeldes püütakse võimalikult palju fossiilset tooret asendada biopõhisega, kusjuures seda tooret tuleb väärindada võimalikult kestlikult ja ringluses hoides. Biomajandus hõlmab kõiki majandussektoreid, mis kasutavad bioloogilisi ressursse, sh taimi, loomi, biomassi ja mikroorganisme, aga ka jääke ja kõrvalsaadusi.
 

Tammejuure talu biojaam Läänemaal (K. Petrutis)

Põllumajandus ja toidutööstus ning metsandus ja puidutööstus moodustavad kõige olulisema osa Eesti biomajanduses loodavast lisandväärtusest.

Fookuses on biomajandus!

Bioressursside kasutamises nähakse võimalusi ja lahendusi majanduslike, sotsiaalsete ning keskkonnaalaste väljakutsete lahendamises, seda nii riigi tasemel üldiselt kui mikroettevõtjate, suurtootjate, investorite ja kogukondade jaoks. Erinevaid üritusi, projekte ja arutelusid on rohkesti. Siinses kirjatükis toome esilem mõned eredad näited ning jagame veidi infot eelseisva kohta.

LEADER näituse avamine (E. Lööper)

 

2021. aasta augustis korraldas Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) maaelu võrgustikutöö osakond (maaeluvõrgustik) koos partneritega LEADER suveseminari.

Suveseminaril avati näitus "Roheline LEADER", mis toob esile LEADER-meetme toetuse abil ellu viidud keskkonna- või kliimasõbralike tegevusi. Hetkel liigub roheprojektide näitus Eestimaal ringi ning soovi korral on seda võimalik endale tellida.

Lisaks tutvustati seminaril mitmeid biomajanduse ettevõtmisi Eesti eri paigust. Külastati bioressursse väärindavaid ja biomajanduse teenuseid pakkuvaid väikeettevõtteid Läänemaal.

  Loe rändnäituse "Roheline LEADER" kohta  ja LEADER suveseminari kohta.

20. oktoobril 2021 korraldas maaeluvõrgustik biomajanduse infotunni, mille raames andis Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik Argo Peepson ülevaate biomajanduse olemusest, arengusuundadest ja võimalustest Eestis.

Tutvustati biomajanduse põhimõtteid (kaskaadkasutus, ringluspõhimõtted (ringbiomajandus) ning ökoloogiliste piiridega arvestamine). Kaskaadkasutusel kasutatakse bioressursist esmalt ära kõige väärtuslikum osa tervise ja elulaadi hüvedeks ning toiduks, seejärel vähemväärtuslik osa sööda, keemiatoodete ja materjalide tootmiseks. Vaid kõige madalama väärtusega osa suunatakse energia (soojus ja elekter) tootmiseks. Bioloogilised ressursid ei ole lõputud, elurikkus peab säilima ning toidu tootmisel on toitainete ringlus äärmiselt oluline.

Seminari käigus tutvustati Eesti bioressurssidega varustatust ja potentsiaali nii täna kui tulevikuvaates. Toodi biomajanduse praktilisi näiteid nii Eestist kui mujalt ning selgitati nende majanduslikku tähtsust. Maaeluministeeriumi eestvedamisel on valmimas Eesti biomajanduse arendamise poliitikadokument ning avanemas on uued toetusmeetmed.

Seminari on võimalik täispikkuses järele vaadata.

26. oktoobril 2021 toimus Eesti ülikoolide koostöös ellu viidud biomajanduse rakendusuuringu RITA projekt ADDVAL-BIOEC "Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses" lõpukonverents. Uuring keskendus Eesti biomajanduse ning selle sektorite olukorrale ja väljavaadetele. Tutvu lisainfoga TalTechi veebilehel!

27. –28. oktoobril 2021 toimus Tallinna Kultuurikatlas rohetehnoloogia GreenEST Summit 2021. Ürituse üks teemadest oli taaskord biomajandus:

  • Eesti ettevõtte ProProtein esindaja tutvustas sünteetilise bioloogia võimalusi, sh vetikate ja mikroorganismide kasutamist biodiisli, bioplasti, siidi, juustulaabi jne tootmiseks. Otsiti lahendusi tööstusliku loomapidamise vähendamiseks, liha ja piima asendamiseks, loomakasvatusest tingitud keskkonnamõju vähendamiseks, aga ka eetilistel kaalutlustel.
  • Eesti ettevõtte Vetik esindaja tutvustas uusi, jätkusuutlikke lahendusi Eesti punavetika kasutamiseks. Uuritakse selle väärindamisvõimalusi nt pigmendiks, kosmeetikatoodeteks, loomse valgu asendamiseks ja taime-biostimulantide tootmiseks.
  • Islandi esindaja tutvustas oma riigi sinimajanduse ookeani-klastrit, mis on toonud eri suurusega ettevõtted, iduettevõtted, tööstuse, teadlased, ametnikud, investorid jt osapooled ühise laua taha. Klaster toimib usalduse põhimõttel ja on valdkonna arengus suureks abiks.
  • Iirimaa esindaja tutvustas põllumajandusega seotud keskkonnamõju/CO2 heite vähendamist biomajanduse abil. Munsteri Tehnikaülikooli katsetele tuginedes on biorafineerimise abil võimalik värsket rohtset biomassi väärindada ning sellest uusi tooteid valmistada kaskaadkasutuse põhimõtteid silmas pidades. Tutvustati ka Iirimaa esimest null-emissiooniga farmi, kus lähtutakse terviklikust vaatest. Sellise lähenemise juures karjatatakse nt samal karjamaal eri loomaliike, kasvatatakse rohumaadel erinevaid lisakultuure ja maitsetaimi, gaaside vähendamiseks kasutatakse loomasöödas vetikapõhiseid lisandeid jne. Arendatakse olelusringi hindamise süsteemi, et igal põllumajandustootjal endal oleks võimalik saada rohkem infot oma ettevõtte keskkonnajalajälje kohta.
  • Toonitati klastrite ja võrgustike olulisust. Innovaatiliste lahendustega biomajanduse ettevõtmised on sageli kaugel Euroopas või sootuks teisel mandril. Välispartneritega kontakti loomine ja hoidmine on ülioluline. Lisaks tõdeti, et biomajanduse teemadega tegeledes ei tohiks liialt hoogu ja teaduslikuks minna, mis sageli tavainimese (sh oma eriala valivad noored) ära hirmutab.

Rohkem infot GreenEST Summiti kohta leiad ürituse veebilehelt.

Koostöö- ja rahastusvõimalused

Nii riigi kui erarahastajad on uutest rohe- ja biomajanduse tegijatest väga huvitatud. Koostööks on mitmeid võimalusi. Eelmises Võrgukirjas tutvustasime nt ADAPTERit, mis aitab kokku viia eri valdkondade teadlased ja ettevõtjad. Täispikka artiklit ADAPTERist saad lugeda maaeluvõrgustiku veebilehelt.

Näiteks CleanTech Estonia on alates 2015. aastast võimendanud, koolitanud ja rahastanud rohetehnoloogia iduettevõtteid, teadustööd ja innovatsiooni. BEAMLINE kiirendi (ingl Accelerator) on samuti loodud rohetehnoloogia iduettevõtete toetamiseks ja koolitamiseks. 16. jaanuarini 2022 on ka Eesti põllumajandustehnoloogiate, bioressursside, süsinikuturgude ja uute materjalidega tegelevatele iduettevõtetele kiirendisse kandideerimine avatud. Lisainfot leiad BEAMLINE'i ja CleanTech Estonia veebilehtedelt.

Eesti innovatsioonilabori Accelerate Estonia üks selleaastaseid missioone on rohepööre, mille raames loodetakse kokku tuua avalik sektor ja idufirmalik mõtteviis, et leida lahendusi "nurjatutele" probleemidele. Accelerate Estoniast tegevustega tutvu lähemalt nende kodulehel.

Eesti on osalemas ka suures rahvusvahelises Läänemere regiooni biomajanduse projektis BalticBiomass4Value ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide biomajanduse initsiatiivi BIOEAST toetavas projekt BIOEASTsUP.

Hekso puuvaatlusonn - majake ööbimiseks, Penijõel
(K. Petrutis)

 

2021. aasta suvel algas Rootsi Instituudi (SI) rahastatud Läänemeremaade biomajanduse lühiprojekt "Transition towards resilient countrysides around the Baltic Sea".

2022. aastal toimuva 3 seminari, 2 konverentsi ja kogemusreiside eesmärgiks on biomajandusega seotud väikeettevõtjate võrgustumine, kogemusvahetus ja koostöösidemete loomine.

 

Fookusteemadeks on märgalade, sinimajanduse, jätkusuutlike kogukondade ja toiduga ning loodusturismi/maaturismiga seonduv. Projekti tegevustesse soovitakse kaasata nii LEADER tegevusgruppe, kui ka teisi maapiirkondade MTÜ-sid ja väike-ettevõtjaid. Eestist on projekti partneriteks PMK maaeluvõrgustikutöö osakond koostöös Kodukant Läänemaa ja Lääne-Harju Koostöökoguga. Lisainfot saame projekti tegevuste kohta jagada 2021. aasta lõpus.

 

Hekso puuvaatlusonn - saun looduskaitsealal, Penijõel  (K. Petrutis)

Põhjamaade Ministrite Nõukogu/Nordregio vedamisel on kohe käivitumas Põhjamaade ja Baltikumi biomajanduse koostööprojekt BioBaltic.

 

 

Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
METK: Maheköögivilja, kartuli ning puuvilja- ja marjakasvatuse nõudlus ületab pigem pakkumise
METK: Esindusorganisatsioonid võimendavad liikmete häält
METK: Ootame osalema pindala- ja loomatoetuste infopäevadele
REM: Valitsus toetas omavalitsuste rahastamise põhimõtete muutmist
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tunnustas noori teadustööde autoreid
REM: Tegevus- ja projektitoetusi 2024. aastaks saab taotleda 5. maini
EUROOPA KOMISJON: Käima läks Euroopa Mahekonkurss
UUS! Maaelu jutud #15: Sirje Kuusik – Säästvast maaturismist
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 7 (547)
EL ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku uudiskiri - märts 2024
SA KÜSK: NULA otsib Eesti ühiskonda paremaks muutvat ideed
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo