EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Põllumajanduse rohe-eesmärkide saavutamiseks peab riigi panus kasvama

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
9. november 2021. a

Olulist osa põllumajandustootjaid ootab ees konkurentsist kadumine, kui Eesti riik ei suurenda alates 2023. aastast rakendatavate ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmete riigipoolse kaasrahastamise määra, et meie kohalikud põllumajandustootjad suudaksid saavutada Euroopa roheleppe eesmärgid.  



Hetkel koostatavas strateegiakavas napib ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks vahendeid ning seetõttu ootab siinses põllumajanduses võtmerollis olevaid tootjaid ees toetuste ebaõiglaselt suur langus.

„Maaülikooli läbi viidud strateegiakava eelhindamise tulemustest koorusid välja suured probleemid, mis hakkavad negatiivselt mõjutama väga olulise osa Eesti põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ning suutlikkust üha uute keskkonnanõuetega toime tulla. Ministeeriumi plaanide kohaselt toimub põllumajanduspoliitikas märkimisväärne toetuste ümberjaotamine, mis kärbib suure osa piimatootjate ja teraviljakasvatajate, aga ka paljude lihaveisekasvatajate sissetulekuid. See omakorda seab ohtu põllumajandussektori rohe-eesmärkide saavutamise, sest kava ei kätke piisavalt vahendeid ka keskkonnameetmete rahastamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Põllumajanduspoliitika eelarvest üha suurem osa suunatakse ekstensiivsesse põllumajandusse ja loodushoidu, sh mahepõllumajanduse toetamiseks, poollooduslike koosluste hooldamiseks, Natura metsatoetusteks jms. See on vajalik, kuid paraku napib vahendeid Eesti jaoks samuti väga tähtsate põhitoiduainete tootjate keskkonnapüüdluste toetamiseks. Kasvanud keskkonnaambitsiooni täitmiseks on vaja uues kavas leida toetuste jaotamisel parem tasakaal, kuid selgemalt aitab olukorda lahendada riigipoolse rahalise panuse suurendamine. Maaelupoliitika täiendavaks kaasrahastamiseks saaks kasutada üleminekutoetuse vahendeid.

Sõrmuse sõnul tuleb maaelupoliitika Euroopa Liidu poolt nõutud minimaalset kaasrahastamist suurendada vähemalt 15 miljoni euro võrra aastas. „Sellises mahus lubab Euroopa Liit maksta Eesti põllumajandustootjatele siseriiklikult täiendavaid üleminekutoetusi, et kompenseerida Eesti põllumajandustoetuste tunduvalt madalamat taset võrreldes ELi keskmise ja rõhuva enamuse teiste liikmesriikidega. Samas on valitsus selle lisatoetuse maksmisel viimased aastad olnud väga tõrges, viidates puudustele üleminekutoetuse maksmise süsteemis,“ ütles koja juht.

ÜPP strateegiakava 2023-2027 eelarve kogumahuks viie aasta jooksul on praeguse seisuga kavandatud 1,6 miljardit eurot, millest enamuse moodustavad ELi eelarvest tulevad vahendid ning vaid 186 miljonit eurot Eesti riigieelarve eraldised. Erinevalt näiteks meie põhjanaabritest Soomest, on Eesti valitsus traditsiooniliselt lähtunud põhimõttest, et ELi meetmeid kaasfinantseeritakse riigieelarvest nii vähe kui võimalik.

Põllumajanduskoja hinnangul peaks riik ÜPP teise samba ehk maaelupoliitika rahastamiseks suunama viie aasta jooksul täiendavalt vähemalt 75 miljonit eurot, mis on võrdne üleminekutoetuse summaga, mida riik võib vastavalt ELi reeglitele täiendavaks põllumajanduse toetamiseks suunata.

Sõrmuse sõnul on praegu erinevates põllumajanduse harudes üleval eluline küsimus, kuidas kasvanud kuludega toime tulla. Maaülikooli analüüs näitab, et Eesti põllumajanduses on alates 2015. aastast tõsine majanduslik probleem, kus kulud on sissetulekutest oluliselt kiiremini kasvanud ja sektori võime tulu teenida on drastiliselt langenud. Väga oluline, et tuleviku ÜPP toetaks põllumajanduse majanduslikku toimetulekut ning üha uute ja aina ambitsioonikamate eesmärkide saavutamist.

Maaülikooli analüüs näitab, et üle 300-pealise piimakarja pidajate toetustase väheneb ligi veerandi võrra alates 2023. aastast, ettevõtjatulu seejuures üle 50%. See tähendab ebakindlat väljavaadet ettevõtete jaoks, kus peetakse üle 70% meie piimakarjast. Sarnase probleemi ees on üle poole meie maast majandavad põllukultuuride kasvatajad, kus samuti on terendamas suurusjärgus 25% toetuste langus ja üle 50% ettevõtjatulu langus. Problemaatiline on ka lihaveisekasvatajate olukord, kellel pole kasutada poollooduslikke kooslusi või võimalik mahetootmisele üle minna.

Koda on mures, sest 2023. aastast on oodata põllumajanduse otsetoetuste järsku vähenemist, mis paneb paljude tootjate majanduslikud võimalused uute kliima- ja keskkonnaväljakutsetega toimetulemiseks küsimärgi alla. Kui 2020. aastal oli ühtse pindalatoetuse ja rohestamise toetuse ühikumäär kokku 167 eurot hektari kohta ja tänavu on see ligi 190 eurot, siis alates 2023. aastast kukub see praeguse plaani kohaselt umbes 100 euro peale.

Suureks murekohaks on ka keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetusskeemi baasmäära langus. Kui tänavu on see 50 eurot hektari kohta, siis alates 2023. aastast on see maaeluministeeriumi ettepaneku kohaselt 30 eurot hektari kohta. See on üldist hinnatõusu arvestades selgelt ebapiisav, et katta meetmega liitumisel tekkivaid täiendavaid kulusid ja kompenseerida toetusega kaasnevatest piirangutest tekkivat saamata jäänud tulu. Tegemist on väga olulise laiapõhjalise keskkonnameetmega, mida hetkel rakendatakse poolel Eesti põllumajandusmaal ehk 440 000 hektaril.


Aprill 2024
Tagasi Edasi
Maainfo

Päevakajalised asjad
Maainfo
TAS:Sibulatee ootab Peipsi äärde kalapuhvetite päevale 3500 külalist
PRIA: Pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtt algab sel aastal 20. mail
EIT: Avatud on kandideerimine ettevõtlusprogrammidesse
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 19. aprill 2024 (4/2024)
EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema
MAAELUVÕRGUSTIK: Arukate külade kogumik toob fookusesse kogukonnapõhised ja nutikad ettevõtmised Eesti maapiirkondadest
LEADER infokiri 2024 (nr 4/133)
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 8 (548)
MAAELUVÕRGUSTIK: Loodusturism kui elustiiliettevõtlus maapiirkonnas
ARIA2024: Kandideerimine projektikonkursile "Inspireeriv põllumajandus ja maaelu 2024" on avatud!
MAAELUVÕRGUSTIK: Jäätmekäitluse ja ringmajanduse teemaline õppereis Harjumaal
MAAELUVÕRGUSTIK: Põllumajandusjäätmete ja ringmajanduse teemaline seminar-õppereis Pärnumaal
EMIS, NOORTALUNIKUD ja MAAELUVÕRGUSTIK: Eesti maaelu tuleviku foorum Euroopa Parlamendi kandidaatidega
METK: Esitluspäev FIE Airi Külvet juures “Tingimuslikkus ja ökokavad – 2023. aasta kogemus ja muudatused 2024. aastal”

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo