EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Minister Kruuse: sektor suudab hästi toota ja panustab eksporti

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
8. detsember 2021. a

7. detsembril toimunud Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorumi avas maaeluminister Urmas Kruuse.

Minister tunnustas sektorit, kes suudab hästi toota ja panustab tugevalt eksporti.

 
Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Olgu tegu siis taimekasvatusega, keda tänavusuvine põud ja kuumus ei soosinud, või loomakasvatusega, mida mõjutavad nii turuolukord kui sisendite hinnad – keerulised olud on mõjutanud igat tootjat. Seepärast on Kruuse sõnul äärmiselt oluline valmis olla kriiside ennetamiseks.

Keerulisematel aegadel on riik võimaluste piires maksnud raskustes olevatele sektoritele kriisiabi, aga see on vaid ajutine meede. “Ettevõtete tasandil erinevate riskide maandamine on hädavajalik, äriplaanid peavad olema korralikult läbi mõeldud, reaalsed. Riik saab aidata kriisiabi näol, aga see on vaid ajutine abi, see lahendab vaid lühiajaliselt probleeme, ega ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Hea näide riskide maandamisest teraviljasektoris on kasvavad taliteraviljapinnad, mis aitasid sel aastal suurema saagilanguse ära hoida,” selgitas minister.

Teraviljasektoris on isevarustatus tugevalt üle 150%. See on ministri sõnul hea näitaja ja tegelikult suudetakse veelgi enam toota ja aasta-aastalt ka saagid suurenevad. “Siin on oluline tark põllumees, kes oskab riske maandades teha teadlikke valikuid, millal ja millistes kogustes saagile hindasid fikseerida,” rõhutas minister.

Selge on see, et eksport on selles sektoris oluline. Tänavu, esimese 9 kuuga eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu kokku 111 sihtriiki. 54% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja lähiriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. Teravili moodustas kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 12 protsenti ehk 93 miljonit eurot. Lisaks sellele eksporditi ka õliseemneid ja -vilju, seemneid kokku 33 mln euro eest ehk 4% ekspordist. Kolmandatest riikidest olid suurimad teravilja ekspordipartnerid Saudi Araabia, kuhu viidi otra, Suurbritannia, kuhu viidi enim nisu, rapsi- ja rüpsiseemneid ja pärmi, ning Norra, kuhu eksporditi enim kuivatatud kaunvilju, kääritatud jooke ja nisu.

Ühe teema, mis viljaekspordiga haakus, tõi minister foorumi avasõnades veel välja – see on koostöö. “Ühistegevuse osas on teraviljasektor hea näide. Suudetakse ja tehaksegi koostööd. Olukorras, kus turult teenitav sissetulek on järjest suurema surve alla, võimaldab koostöö ühiselt kulusid vähendada, turujõudu suurendada ja ekspordi jaoks olulisi mahtusid koondada. Ka rasked ajad elatakse koostöös, olles tugevates ühistutes, kergemini üle,” sõnas Kruuse.

Kolmanda teemana märkis minister ära roheülemineku ja keskkonnasäästu teema. Seda väljakutset tuleb teraviljakasvatajal enda jaoks järjest enam teadvustada, sest vaid keskkonda säästes saab toota, nentis minister. Ka tarbija eelistus lähtub järjest enam keskkonnastandarditest. Kuigi lühiajaliselt toob see kaasa kulusid, siis oluline on, et tulevikku vaatavalt suudaksime selle oma ärimudelitesse integreerida ja tulu teenima panna. “Uue rahastusperioodi suund on samuti roheülemineku ja keskkonnasäästu poole, on mitmeid meetmeid, mis siin teraviljakasvatajatele abiks on,” lisas Kruuse.

TASUB TEADA
Põllumajandusmaad oli tänavu Eestis kasutusel 986 254 ha, sellest teravilja kasvatati 367 237 ha-l. Tänavune teraviljasaak oli 1 273 282 tonni, seda oli 22 protsenti vähem kui 2020. aastal.

Mai 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
      

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega
EIP VÕRGUSTIK: Euroopa Innovatsioonipartnerluse uudiskiri nr 103
MAAELUVÕRGISTIK: Naabritelt on alati midagi õppida (Kirderanniku Koostöökogu LEADER rahvusvaheline koostööprojekt)
LEADER infokiri 2022 (nr 6/107)
MAAELUVÕRGUSTIK: Ülevaade LEADER teemapäevast "Roheline LEADER 2"
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Mida kogesime ja õppisime Hollandi õppereisil
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Kuidas edeneb arukate külade arenguprogramm PHKK piirkonnas?
PÕJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Arukate külade mõttepäevakutest kerkis üles 17 ideed
PÄRNU LAHE PARTNERLUSKOGU: Põnev uuring Pärnumaa MTÜde kohta
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 10 (505)
ROHELISE JÕEMAA KOOSTÖÖKOGU: Torisse rajatakse üks Soomaa väravatest
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: Rahvusvaheline koostööprojekt “Häid näiteid Ungarist ja Eestist” on lõppenud
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Tartumaa Arendusselts pakub tööd projektijuhi assistendile
TARTUMAA ARENDUSSELTS: Emajõe võrgustik ja aktiivsed talgulised puhastasid prügist 100 kilomeetrit Emajõge
MAAELUVÕRGUSTIK: Tutvu maaelu loengusarjaga "Teadlaste vaade maaelu arengule"
MAAELUVÕRGUSTIK: Ringbiomajanduse infopäev

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo