LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Lääne-Harju Koostöökogu korraldatud õppereis Tšehhis |
Allikas: Lääne-Harju Koostöökogu
5. jaanuar 2022. a |
Pühade eel jõudsime käia Lääne-Harju Koostöökogu korraldatud õppereisil Tšehhis, Sdruženi SPLAV piirkonnas.
Tegemist on Poola piiri äärse regiooniga, mida külastasime ka 2018 aastal. Sel korral vaatasimegi, millised arengud on nende aastate jooksul piirkonnas toimunud ning kuidas on seis sealse siseturvalisusega. Sdruženi piirkonna suurim tööandja on Škoda autotehas, mida on Tšehhis kokku kolm. Konkreetne Kvasiny tehas annab tööd umbes 8500-le inimesele, kellest suur osa on küll kohalikke, kuid palju on ka võõrtööjõudu. Kvasiny tehases toodetakse peamiselt meilgi väga levinuid Škoda Superb mudeleid, aga ka Kodiaqi, Karoqi ning Seat Atecasid. Päevas toodetakse seal ca 1152 masinat.
Pole liialdus öelda, et Škodast sõltub piirkonnas palju ning sealse tehase avamine on kohalike elusid oluliselt mõjutanud. Iga suurettevõtja tuleks väiksemasse paika tähendab aga ka koostööd kohaliku omavalitsusega ning olulist panust kogukondadesse. Aastatel 2014 – 2021 on Škoda investeerinud kohalikkuarengusse 180 miljonit Tšehhi krooni, mis on 7 134 707 eurot.
Visiidi käigus näidati meile mõnda olulisemat projekti, mida Škoda on olulisel määral toetanud. Nii on näiteks valminud uus autotee, mis võtab maha autotehasega paratamatult kaasneva liikluskoormuse. Lisaks autosid vedavatele rekatele, mida tehases terriotooriumilt hordide kaupa sisse-välja vurab, käivad autodega tööl ka suurem osa tehase töötajaid. Meil õnnestus näha ühe vahetuse lõppemist, mis tähendas isegi väiksemat sorti ummikuid kohalikul magistraalil.
Samuti panustab Škoda piirkonna haridusse ning meditsiini. Esimese kinnituseks külastasime Rychnov nad Kněžnous asuvat tehnikakooli, kus olid muljetavaldavad õppeklassid. Olgugi et meie külastasime peamiselt automehaanikaga seonduvaid klasse, siis tegelikult õpitakse seal märksa enam – sepatööst kokanduseni välja. Eesmärk kasvatada uusi põlvkondi oskustöölisi, sh ka uut põlvkonda autotehastesse.
Samuti külastasime erivajadustega (sügava puudega) laste kooli, mis majandab end suuresti vaid toetustest ning omatulust. Škoda on kooli aidanud nii õueala ehitusega kui varustuse soetamisega.
Tegelikult on neid prjojekte palju, mida Škoda eestvedamisel või kaasabil piirkonnas tehtud on, alustades puude istumisest (1 puu iga toodetud auto kohta) ning lõpetades kohalikule haiglale meditsiiniautode soetamisega. Kahtlemata on Škoda piirkonda tulek kohalikku eluolu parandanud, seda kinnitas ka kohalik omavalitsus, kelle esindaja sõnutsi on koostöö aasta-aastalt paremaks ja sujuvamaks läinud.
Iga mastaapse projektiga kaasneb aga risk turvalisusele. Suur tehas tähendab uusi inimesi, sageli väljaspoolt, ning tihedamat liiklust. Tollest rääkis meile kohalik konstaabel, kelle sõnul tehase algusaastatel olid suurimad rikkumised valesti parkimised ja joobes sõitmised, samuti ka lihtsamad liiklusrikkumised. Tänaseks on on need taandunud peamiselt vaid ebakaines olekus juhtimiste peale. Suuremat kuritegevuse kasvu piirkonnas gigantse tehase tulekuga täheldatud ei ole.
Oma õppereisil saime tõmmata mitmeid paralleele meie riigiga, ennekõike Harjumaa ja Ida-Virumaaga, mis on suurinvestorite peamised sihtkohad. Suurte tehaste tulek on midagi palju enamat kui tuntuse tõus ja majanduse ergutamine või tääkohad kohalikele. Nendest argumentidest ei piisa enam, sest üha enam liigutakse ka meil selles suunas, et sellised suurtootmised panustaksidkogukondlikku arengusse ehk teisisõnu annavad kohalikele inimestele ka midagi muud peale töökohtade. Võtmekohtadel on koostöö kohaliku omavalitsusega ning igas suunas toimiv kommunikatsioon.
Õppereisil osalesid:
Rafael Milerman, Lääne-Harju Koostöökogu esimees
Riho Johanson, Saue abivallavanem
Hannes Ojangu, HEAKi tegevjuht
Kadri Kauksi, Lääne-Harju valla kommunikatsioonijuht |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles