EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Komisjon tutvustas mullastrateegiat

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
6. jaanuar 2022. a

Mullastrateegia peab aitama parandada muldade seisundit, õpetab muldasid säästvalt kasutama ja vajaduse korral nende kasutamisel kaasata õiguskaitse. 17. novembril Komisjoni poolt esitletud Euroopa Liidu uuel mullastrateegial on oluline roll kliima- ja elurikkuse kriisiga tegelemisel Euroopa rohekokkuleppe ja ELi elurikkuse strateegia raames aastani 2030. Heas seisundis mullast pärineb 95% meie toidust, seal leidub rohkem kui 25% maailma elurikkusest ning see on suurim maismaa süsinikureservuaar planeedil. Samas ei ole 70 protsendi ELi muldade seisund hea. Strateegiaga luuakse konkreetne meetmeraamistik, et kaitsta muldasid, taastada nende hea seisund ja neid säästvalt kasutada. Samuti esitletakse hulk vabatahtlikke ja õiguslikult siduvaid meetmeid.


Strateegia eesmärk on suurendada põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda kõrbestumise vastu, taastada kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.

Muld vajab samasugust kaitset nagu vesi ja õhk

Strateegiaga kutsutakse üles tagama mullale samasugune kaitse nagu on veel, merekeskkonnal ja õhul. Selleks esitatakse 2023. aastaks ettepanek uue mullatervist käsitleva õigusakti kohta. Enne seda tehakse mõjuhinnang ning konsulteeritakse laialdaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega. Strateegiaga nähakse ka ette ühiskonna kaasamine, rahalised vahendid ja teadmiste jagamine ning edendatakse mulla säästva majandamise tavasid ja seiret, toetades ELi püüdlusi võtta mullaalaseid meetmeid kogu maailmas.

Eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks

Komisjon seab eesmärgid aastaks 2030 ja pikaajalised eesmärgid, mis tuleb saavutada 2050. aastaks. 2030. aastaks on eesmärk võidelda kõrbestumisega, taastada degradeerunud maa, nt kõrbestumise, põua ja üleujutuste tõttu, ning püüda saavutada neutraalne tase maa seisundi halvenemises. Ametnikud täpsustavad, et samaks tähtajaks taastatakse oluline osa degradeerunud ja süsinikurikaste ökosüsteemide aladest, sealhulgas mullad.

Konkreetsemalt on strateegia eesmärk saavutada ELi kasvuhoonegaaside netovähendamine 310 miljoni tonni CO2 ekvivalenti aastas maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoris. 2027. aastaks, mis on ELi veepoliitika raamdirektiivis määratud tähtaeg, kavatsetakse saavutada pinnavee hea ökoloogiline ja keemiline seisund ning põhjavee hea keemiline seisund, Kooskõlas „Talust taldrikule“ strateegias hõlmavad täiendavad eesmärgid toitainete kadude vähendamist vähemalt 50%, keemiliste pestitsiidide kasutamise ja riski vähendamist 50% ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamist 50% aastaks 2030. Komisjon soovib näha märkimisväärseid edusamme saastunud alade tervendamisel.

2050. aasta eesmärkide hulka kuulub mullareostuse vähendamine tasemeni, mida ei peeta inimtervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks, ning austada piire, millega meie planeet hakkama saab, luues seeläbi mürgivaba keskkonna. Veel üks eesmärk on saavutada kliimaneutraalne Euroopa ja esimese sammuna saavutada ELis 2035. aastaks maismaapõhine kliimaneutraalsus. ELi eesmärk on ka saavutada 2050. aastaks vastupidav ühiskond, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatute mõjudega. Loe lähemalt SIIT.

Edasised sammud

Komisjon asub aruteludesse Europarlamendi, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komiteega, aga ka kodanikuühiskonna, ettevõtjate ja teiste sidusrühmadega, et muuta strateegia ja selle meetmed ühiseks edulooks.

Copa-cogeca: pidagem silmas, et põllumehi ei karistataks

Mullakaitse on põllumeeste töö keskmes, sõltumata tootmismeetoditest. EL-s mõjutab suur hulk poliitikaid juba otseselt ja kaudselt mulla tervist. Copa-Cogeca ootab rohkem selgitusi selle kohta, kuidas uute meetmete, nt mulla tervise seaduse lisamine täiendab juba olemasolevaid vahendeid. Mullad on ELis väga erinevad ja on raske kehtestada üleeuroopalisi mullakvaliteedi standardeid ja meetmeid ohtudega tegelemiseks. Seetõttu on edasiste tegevuste puhul oluline tunnistada piirkondlikke ja riiklikke erinevusi

Loe rohkem Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja infolehest.

Mrts 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
UUS OSA! Maaelu jutud #13 - Jaan Ahlberg – 119 taastava põllumajanduse põllukatset!
REM: Toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava aitab muuta toidupakenditel esitatava teabe paremini loetavaks
SEI: Väljakutse kooliõpilastele - kuidas muuta meie toidutootmist ja -tarbimist planeedisõbralikumaks?
REM: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium arutab märtsis sektoriga liikuvusreformi esialgset kontseptsiooni
EMÜ: Eesti Maaülikool kutsub osalema põnevatel häkatonidel
EL ühise põllumajanduspoliitika võrgustiku uudiskiri - veebruar 2024
METK: Põllumees, osale põllumuldade elurikkuse uuringus!
LEADER infokiri 2024 (nr 2/131)
REM: Avati maal elamise toetamiseks hajaasustuse programmi taotlusvoor
EVEA konkursi "Eesti Ettevõtlik Vaim 2023" auhinnagala (OTSEÜLEKANNE)
MAAELUVÕRGUSTIK: Teadlase vaade maaelu arengule "Põlvkondade vahelise koostöö vajadus ja võimalused maaelu arendamises"

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo