EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Uudiskiri - jaanuar 2022 |
Allikas: Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt
30. jaanuar 2022. a |
Selle kuu projekt – Hispaania toidutootjad parandavad jätkusuutlikkust
Mahepõllumajandusliku toidu süsteeme seostatakse sageli säästvate toidusüsteemidega. Hispaania organisatsioonide mitmest osapoolest koosnev rühm on näidanud, kuidas ÜPP toetust saab kasutada Salamancas, Toledos ja Guadalajaras mahepõllumajandusliku toidu kõrgetasemelise toodangu edendamiseks.
ECOPIONET on EIP-AGRI projekt, mis kandideeris 2021. aasta maaelu inspiratsiooni auhindadele (Rural Inspiration Awards) tänu edule põllumajandustootjate, põllumajandusnõustajate, teadlaste ja mahepõllumajandusega tegelevate tööstuse esindajate võrgustiku loomisel. Toiduahela erinevate osalejate vahelise koostöö tulemusena on paranenud nende ühised teadmisi agroökosüsteemidest, uutest tehnoloogiatest, põllumajandusettevõtete juhtimisest ja mahetoodete turustamisest.
Loe rohkem ECOPIONETi heade tavade lähenemisviisi kohta põllumajandustootjate organisatsioonide ja nende sidusrühmade toetamiseks toidu jätkusuutlikkuse parandamisel.
Käivitati maaelu pakt
2021. aasta lõpus käivitati kogu ELi hõlmav maaelu pakt, mis on osa ELi maapiirkondade pikaajalisest visioonist. Uue pakti eesmärk on mobiliseerida riigiasutusi ja sidusrühmi tegutsema maaelanike vajaduste ja püüdluste alusel.
Maaelu pakt loob ühise raamistiku koostööks ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Asepresident Šuica, volinik Wojciechowski ja volinik Ferreira esitasid avaliku kutse liituda maaelu pakti aruteluga. Kõik huvilised on oodatud täitma maaelupakti kaasamisvormi, väljendades sellega oma toetust visiooni eesmärkidele ning osalema maaelu pakti arendamises ja elluviimises. 2022. aasta juunis korraldab Komisjon maaelu pakti konverentsi (Rural Pact Conference), kus koondatakse tehtud ettepanekud ning määratletakse võimalikud meetmed.
Euroopa Komisjoni uues teatises kinnitati süsinikupõllunduse väljakutse
Euroopa Komisjoni uus teatis säästvate süsinikutsüklite kohta sisaldab süsinikupõllunduse väljakutset (Carbon farming challenge), et aidata saavutada ELi 2030. aasta kliimaeesmärki süsinikdioksiidi sidumiseks maasektoris.
Vastavalt uuele teatisele peaksid 2030. aastaks süsinikupõllunduse algatused panustama Euroopa looduslikesse süsiniku sidujatesse 42 miljonit tonni CO₂ekv. Lisaks peaks igal maahaldajal olema 2028. aastaks juurdepääs kontrollitud heite ja eemaldamise andmetele, et võimaldada süsinikupõllunduse laialdast kasutuselevõttu.
Põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski ütles teatise ambitsioonidele viidates: „Süsinikupõllundus suurendab põllumajandustootjate ja metsameeste panust meie majanduse süsinikdioksiidiheitesse, pakkudes põllumajandustootjatele lisatulu, kaitstes samal ajal bioloogilist mitmekesisust, muutes talud loodusõnnetuste suhtes vastupidavamaks ja toiduga kindlustatuks. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa ka teadusuuringud ja innovatsioon, pakkudes põllumeestele ja metsameestele täiendavaid lahendusi.“
Põllumajanduse ja maaelu teemad Prantsusmaa EL-i eesistumisel
2022. aasta jaanuaris alanud Prantsusmaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemad hõlmavad ökoloogiliste üleminekute, säästva kaubanduse ja maaelu teemade edendamist.
President Macroni kõnes, milles tutvustati Prantsusmaa prioriteete EL-i nõukogu eesistumisel, rõhutati liikmesriikide ühiste lähenemisviiside potentsiaali "kaitsta Euroopa tasandil meie põllumajandusmudeli tipptaset". Macron leidis, et Euroopa valitsused suudavad tõsta toiduainete kvaliteedi ja keskkonnakvaliteedi standardeid välismaal, "näitades globaalset solidaarsust strateegilise autonoomia kõrval".
Pestitsiidide riskide vastasele tegevusele viidati ka presidendi kõnes ja eesistumise programmis (vt lk 60-61). Eeldatakse, et see hõlmab „talust taldrikule” strateegia pestitsiidide säästva kasutamise direktiivi läbivaatamise ettepaneku esitamist. Prantsusmaa eesistumise ajal käivitatakse veel üks talust taldrikule meede, milleks on ettepanek luua talude jätkusuutlikkuse andmevõrgustik. Selle eesmärk on aidata kaasa säästvate põllumajandustavade laialdasele kasutuselevõtule, mis rõhutab veelgi ELi põllumajandusmudeli tipptaset.
Uut ELi maaelu pakti täiendab ja toob esile Prantsusmaa parlamendi üleskutse Euroopa maaelu tegevuskava (European rural agenda) edendamiseks Prantsusmaa ELi eesistumise ajal.
Uus maheseadus
Uus maheseadus jõustus 1. jaanuaril 2022. Uued eeskirjad kajastavad selle kiiresti kasvava sektori muutuvat olemust ja nende eesmärk on tagada põllumajandustootjatele aus konkurents, vältides samal ajal pettusi ja säilitades tarbijate usalduse.
Tänu uuele rühmasertifitseerimise süsteemile on mahepõllumajanduslik sertifitseerimine väiketalunike jaoks nüüd lihtsam ning hõlmab laiemat toodete loendit (nt sool, kork, mesilasvaha, mate, viinapuu lehed, palmisüdamed). Pestitsiididega saastumisest tulenevate riskide vähendamiseks on kasutusel ühtsem lähenemisviis ning hirvede, küülikute või kodulindude kasvatamise suhtes kehtivad täiendavad eeskirjad. Kolmandate riikide tootjad peavad järgima samu eeskirju, mis ELis asuvad tootjad, ning üldist kontrolli tugevdatakse rangemate ettevaatusabinõudega koos tugeva kontrolliga kogu tarneahelas.
ELi toidupoliitika võib aidata suurendada puu- ja köögiviljade tarbimist
Toitumise tähtsus ELi toidupoliitikas kasvab jätkuvalt ja ÜPP toetust saab kasutada nii pakkumise kui ka nõudluse suurendamiseks toiteväärtuse poolest kõrgetasemeliste toiduainete järele – näiteks puu- ja köögiviljad, mida ELi tarbijad jätkuvalt väldivad.
Toiteväärtusliku toidu tootmine, töötlemine ja reklaamimine on esikohal kogu talust taldrikule strateegia elluviimisel toiduga kindlustatuse ja jätkusuutlike toidusüsteemide poole. Tervislikud rasvad ja taimsed toidud pakuvad ELi kodanikele toitvaid valikuid ning need dieedid on tervislikud ka meie keskkonnale, sest need võivad aidata vähendada kariloomade tekitatavaid heitegaase ja siduda süsinikku. Vaatamata nendele toidu põhitõdedele, tarbivad paljud ELi kodanikud endiselt vähesel määral toitaineterikast toitu ja see võib nõrgendada ühiskonna üldist vastupanuvõimet. Eurostati uued andmed näitavad, et 2019. aastal teatas 33% ELis küsitletud inimestest, et nad ei tarbinud iga päev puu- ega köögivilju ning ainult 12% elanikkonnast tarbis soovitatud viis või enam portsjonit puu- või köögivilju päevas. Vaata ja jaga uusimat Eurostati infograafikat, mis illustreerib puu- ja köögiviljade erinevaid tarbimisharjumusi liikmesriikide ja soo järgi.
ÜPP sotsiaal-majanduslik mõju toetab maapiirkondade vastupanuvõimet
Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni hindamisaruandes leitakse, et ÜPP puudumisel suureneks vaesus ja maa mahajätmine ning halveneks elu maal. Seda peetakse ELi tasandi ühise poliitika oluliseks lisaväärtuseks selles valdkonnas.
Hindamisel uuriti ÜPP panust Euroopa maapiirkondade arengusse sotsiaalse ja majandusliku tasakaalu puudumise, näiteks maapiirkondades ja neid ümbritsevatel aladel sotsiaalse tõrjutuse vähendamises. Hindamistulemused viitavad ÜPP kõrvaltoimena majanduslikule kasule ja seda eriti vähem arenenud piirkondades. Lisateavet ÜPP sotsiaal-majanduslike mõjude kohta, mis toetavad maaelu vastupanuvõimet, leiad hindamisaruandest.
Kui suured on Sinu teadmised ÜPP-st?
Pädevuse suurendamise tehnikad ja õppimine kasutavad jätkuvalt mänge lõbusa viisina teadmiste arendamiseks. Viktoriinid võivad sel eesmärgil tõhusad olla ning huvitava näite leiab ka uuest veebiviktoriinist, mis on täis ühise põllumajanduspoliitika fakte.
See lühike veebiviktoriin, mis on loodud osana EURACTIV-i ELi rahastatavast ÜPP teabesarjast, hõlmab paljusid ühise põllumajanduspoliitika ja Euroopa põllumajanduse erinevaid aspekte. Selle sisu aitab tõsta teadlikkust ÜPP tõdedest ja parandada ühise põllumajanduspoliitika väärarusaamu. Olenemata sellest, kas arvate, et olete ÜPP ekspert või mitte, pakub see uus interaktiivne mäng hariva võimaluse kontrollida oma oskusteavet Euroopa põllumajanduse teemal.
Talunikud ja tootjad saavad kasu ELi toidukvaliteedikavadest
Toidukvaliteet on uue ühise põllumajanduspoliitika vundamendiks ning see võiks julgustada selliste kvaliteediskeemide kasutamist nagu geograafilised tähised (GI) või garanteeritud traditsioonilised eritunnused (TSG). On tõestatud, et need pakuvad toidutootjatele õiglast tulu ja konkurentsieelist.
Euroopa Komisjoni detsembris avaldatud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste tähiste hindamine näitab, et need kavad pakuvad tootjatele kasu, kuigi mitte kõigis liikmesriikides süstemaatiliselt. Peamised piirangud on tarbijate vähene teadlikkus ja arusaamad mõnes liikmesriigis, kuigi need kavad pakuvad selget ELi lisandväärtust. Geograafilised tähised ja garanteeritud traditsioonilised tähised hinnati tõhusaks, kuna tootjate saadav kasu kaalub üles üksikasjalikust registreerimismenetlusest tulenevad kulud ning avaliku sektori asutuste madalad kulud (ELi ja riiklikul tasandil) hinnanguliselt 0,12% müügi koguväärtusest.
Podcast: piduroogade jätkusuutlikkus
DG AGRI uusim Food for Europe sarja taskuhääling vaatles pidulikke toite ja talutooteid jätkusuutlikkuse, traditsioonide ja kvaliteedi vaatenurgast.
Charente-Maritimes Prantsusmaal on koht, kus toimus taskuhäälingusaate intervjuu austrikasvatajaga, kelle kahepoolmelised on saanud ELi kaitstud geograafilise tähise. Oma panuse andsid ka Julia ja Wesley, Brüsseli lihunikud, kes müüvad aeglaselt söödaga kasvanud kalkuneid ning šokolaadimeister Pierre Marcolini ja jõulupuukasvataja Ardennidest.
Jätkusuutlike ja toiteväärtuslike põllumajandus- ja toidutoodete ELi rahastatava müügiedenduse tugevdamine
2022. aastaks on ELi põllumajandus- ja toidutoodete müügiedenduseks saadaval 185,9 miljonit eurot. Selle aasta müügiedenduspoliitika tööprogramm keskendub toodetele ja põllumajandustavadele, mis toetavad Euroopa roheleppe eesmärke nagu ELi mahetooted, puu- ja köögiviljad, säästev põllumajandus ja loomade heaolu.
Volinik Janusz Wojciechowski: „Meie müügiedenduspoliitikal on kestlikele toidusüsteemidele üleminekul võtmeroll. Meie eesmärk on suurendada teadlikkust mahepõllumajandusest ja säästvamatest põllumajandustavadest koos värskete puu- ja köögiviljade propageerimisega, mis on tervisliku toitumise ja tasakaalustatud toitumise jaoks hädavajalikud. Nõudlus nende toodete järele peab kasvama, kui tahame, et rohelisele üleminekuga ühineks rohkem tootjaid."
Peagi avaldatakse taotlusvoor eelseisvate 2022. aasta kampaaniate jaoks. Rahastamist võivad taotleda ja oma ettepanekuid esitada paljud asutused, nagu näiteks kaubandusorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid ja müügiedendustegevuse eest vastutavad põllumajandus- ja toidutööstuse rühmad.
Uued tööriistad ELi bioloogilise mitmekesisuse korraldamiseks
ELi bioloogilise mitmekesisuse teadmistekeskuse (EL Knowledge Centre for Biodiversity) kaks uut tööriista on nüüd aktiivsed, et aidata liikmesriikidel ja ELil jälgida ELi 2030 bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel tehtud edusamme.
Veebipõhine toimingute jälgija annab ajakohast teavet ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia paljude meetmete rakendamise olukorra kohta. Sellega kaasneb eesmärkide armatuurlaud, mis illustreerib edusamme strateegias seatud kvantifitseeritud bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide saavutamisel nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Armatuurlaud on prototüübi faasis ning praegu on see seitsmest näitajast koosnev kogum, mida täiendatakse 2022. aastal täiendavate näitajatega. Komisjon näeb neid vahendeid olevat ELi bioloogilise mitmekesisuse juhtimisraamistiku täiustamises keskse tähtsusega, sest need suudavad jälgida ja avalikustada võetud kohustuste edusamme.
ELi põllumajandustootjad võidavad põllumajandustoodete ja toiduainete kaubanduse kasvust
Värskeimad ELi andmed näitavad, et ELi põllumajandustoodete ja toiduainete kaubandus jätkab 2020. aastaga võrreldes märkimisväärset kasvu. Eksport kasvas 8% võrra 145,2 miljardi euroni ja põllumajandustoodete kaubavahetuse üldine ülejääk oli 51 miljardit eurot, mis on 17% rohkem kui samal perioodil 2020. aastal.
Veini, kondiitritoodete, sealiha ja teravilja eksport põllumajandustoodete ja toiduainete turgudele kasvas kõige kiiremini sellistes riikides nagu Hiina, Lõuna-Korea ja Šveits. Mitmest riigist pärit import vähenes märgatavalt, millest märkimisväärseimaks tõi Euroopa Komisjon välja Ühendkuningriigi impordi väärtuse languse 2,9 miljardi euro ehk 27% võrra. Vaata ELi põllumajandus-toiduainete peamisi kaubandusturge käsitlevat andmekogumit.
ÜPP kommunikatsiooni ja nähtavuse reeglid
Euroopa Komisjoni uued juhised on avaldatud ELi rahastamisprogrammide, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika rahalise toetuse õiguslikult siduva teabevahetuse ja nähtavuse eeskirjade kohta.
Kõigil EL-ilt rahastuse saajatel on üldine kohustus oma toetuse saamine avalikustada ja tagada selle nähtavus. Uus teatise ja nähtavuse eeskirjade dokument selgitab neid juriidilisi nõudeid (sh teave ÜPP rahastamise kohta leheküljel 41). Saadaval on ka täiendavaid näpunäiteid teabevahetuse ja ELi nähtavuse suurendamise kohta.
Uudised LEADER-maailmast
ENRD veebilehel on kättesaadaval kolm uut LEADER-koostöö teabelehte ja need illustreerivad LEADERi koostööd Prantsusmaa Aquitaine'i, Limousini ja Poitou-Charentes'i piirkondades.
Kui oled huvitatud LEADERist väljaspool ELi, leiad huvitavaid uuendusi Türgi LEADER-projektide teemal meie dokumendist, mis käsitleb riikidevahelist koostööd kolmandate riikidega.
Lisaks on Albaania maaeluvõrgustiku uusimas uudiskirjas uudised maaelust, sealhulgas uudised ürituse „Pro Rural Women“ ja rahakogumiskampaania „Sind pole unustatud!“ kohta, mille sihtrühmaks on maanoored ja Albaania kohalike tegevusgruppide kohtumine.
Väljaanded
ÜPP tulemuslikkus perioodil 2014–2020
Põllumeeste õiglane elatustase ning ohutu ja tervisliku toiduga varustamine on mõned ühise põllumajanduspoliitika viimase seitsme aasta peamised tulemused, selgus eelmisel kuul Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud aruandest Euroopa Parlamendile ja Nõukogule ÜPP toimimise kohta. Aruanne tugineb 2018. aasta esialgsele aruandele ja selles hinnatakse ühise järelevalve- ja hindamisraamistiku (CMEF) rakendamist ning ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärkide saavutamist aastateks 2014–2020: (1) elujõuline toiduainete tootmine, keskendudes põllumajandustulule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele; (2) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed, keskendudes kasvuhoonegaaside heitkogustele, bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele ja veele; ja (3) tasakaalustatud territoriaalne areng, keskendudes maapiirkondade tööhõivele, majanduskasvu edendamisele ja vaesuse vähendamisele maapiirkondades. Aruande järeldused näitavad, et kuigi ÜPP on mõnes võtmevaldkonnas üldiselt hästi toiminud, on tulemused keskkonnakaitse ja kliimameetmete tõhustamisel segased. Aruandes märgitakse ka, et ühise põllumajanduspoliitika potentsiaali ei kasutatud täielikult ära ja et ÜPP peab tegema rohkem, et toetada ELi põllumajanduse jätkusuutlikkust.
Monokultuurilise põllumajanduse tõus ja langus
Euroopa Komisjoni ajakirja Horizon Research & Innovation uus artikkel käsitleb monokultuurse põllumajanduse teemat. Autor Allison Balogh tunnistab, et "kasvatades põllul korraga ainult ühte põllukultuuri, võimaldavad monokultuurid põllumeestel kasutada masinaid, suurendades selliste tegevuste tõhusust nagu istutamine ja koristamine. Vaatamata sellele, et monokultuurid varustavad lõviosa maailmast toiduga, on monokultuurid tänapäeva põllumajanduse kõige vastuolulisemate omadustega. Tema täielikku artiklit saab lugeda Horizon ajakirja põllumajanduse ja keskkonna rubriigist.
ÜPP loodusvaradele mõjude hindamine
Euroopa Komisjon avaldas detsembris hinnangu teemal ÜPP panus loodusvaradesse. See juhib tähelepanu ÜPP võimele anda ELile lisandväärtust, seades ambitsioonikamad tasemed kui puhtalt riikliku lähenemisviisi korral. Teiseks lisandväärtuseks oli teadmiste jagamise toetamine liikmesriikide vahel. Siiski ei peetud ÜPP potentsiaali täielikult ära kasutatuks loodusvarade säästval majandamisel perioodil 2014–2020. Liikmesriigid ei eraldanud piisavalt raha kõige sihipärasematele meetmetele ja/või valisid nõuetele vastavuse ja rohestamise tingimuste osas minimalistliku lähenemisviisi. Need on ühise põllumajanduspoliitika bioloogilisele mitmekesisusele, pinnasele ja veele (loodusressurssidele) avaldatava mõju hindamise ühed peamised järeldused.
Poola juhtumiuuring ÜPP uue rahastamisvahendi kohta
Euroopa Komisjoni „fi-compassi“ projekti hiljutises väljaandes käsitletakse Poola rahastamisvahendit, mis kasutab ühise põllumajanduspoliitika rahastust. Juhtumiuuringus sisalduv teave selgitab, kuidas see tagatisfond teeb koostööd Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondiga (EAFRD), et aidata pakkuda uusi investeerimisvõimalusi Poola taludele ja toiduainetetööstuse ettevõtetele. Reageerides Covid-19 pandeemiale, vaadati 2020. aastal üle finantsinstrumendi struktuur, et hõlbustada sihtrühmade juurdepääsu finantslikviidsust toetavatele käibekapitalilaenudele. Finantsinstrumendi raames võeti kasutusele ka intressitoetus käibekapitalilaenu kulu vähendamiseks. Juhtumiuuring näitab, kuidas EAFRD tagatised, mida kasutatakse koos toetustega ka intressitoetuse vormis, võivad hõlbustada põllumajanduse ja toiduainetetööstuse ettevõtete juurdepääsu rahastamisele. |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles