Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Valminud mitmed teabematerjalid ja videod
Teadmussiirde programm ÜhendPIPi 9 tegevuskuu jooksul korraldati 160 sündmust ja anti välja 26 materjali. Tehtuga on rahul osalejad (tagasiside järgi) ja oleme ka ise. ÜhendPiPi tugevuseks on erinevad osapooled sihtgruppide vajaduste arvestamisel: Maaülikooli poolelt pakutakse stabiilset kompetentsi Eesti teadusteemadel, organisatsioonide poolt otsitakse lektorid kas välisriikidest või praktikute hulgast.
Valminud videod ja videoloengud
- Toidu ohutus
- Toidu tervisemõjuga seotud teadusuuringud - Rain Kuldjärv, TFTAK.
- Biokirmed toidutootmise keskkonnas - Mati Roasto, EMÜ.
- Märke „kõlblik kuni” asemel „parim enne” kasutamine. - Kristi Lember, Katrin Lõhmus, Maaeluministeerium.
- Taimekasvatus,
- Säästev taimekaitse
- puhtimine
- teravilja ja rapsi kasvufaasid - Kevili,
- tolmeldajad - Meelis Värnik, Kevili
- taimekaitsetööde reeglid - Tiiu Annuk, Kevili
- Veisekasvatus
- Mahemajandus
- Puhta vaha ja kärjemajanduse olulisus mahemesinduses – Aivar Raudmets
- Väike Mahetalu - 2021 parim mahetootja
- Taani maheedulugu ja maailma suundumused – Paul Holmbeck
- Looduse hüved ja nende soodustamine põllumajanduses – Eve Veromann, Eesti Maaülikool
Näited valminud materjalidest
- Taimekasvatus:
- Mahemajandus
- Toiduohutus:
Karjatervise seminaril kohtusid Eesti ja Soome eksperdid
Soome Oulu ülikooli ja Eesti Piimaklastri koostöös toimus 28. jaanuaril karjatervise teemaline veebiseminar. Ürituse tehnilist teostust ja teavitamist toetasid mõlema riigi maaeluvõrgustikud. Põllumeestele, nõustajatele ja loomaarstidele mõeldud veebiseminar korraldati kakskeelses formaadis: kasutati eesti ja soome keelt.
Veebiseminaril esitleti innovatsiooniprojektidega seotud arendustele veiste tervise ja söötmise vallas. Tutvustati kolme Soome ja kahe Eesti lahendust. Soome teemad keskendusid antimikroobsete peptiidide kasutamisele udara tervise hoidmisel, söötade kuivaine olekutaseme jälgimisele ning andurvarrastega silovarude temperatuuri mõõtmisele. Eestlased tutvustasid mastiidi diagnoosimise ja veiste automaatse sobivuse klassifitseerimisega seotud uuringute tehnoloogiat ja tulemusi. Arendustööd ja uuringud on tehtud Eesti Piimandusklastri ja Eesti Maaülikooli eestvedamisel.
Kõik esitlused ja ka arutelu on järele vaadatav.
Silo uurimine Soomes
Siloteo õnnestumine on liha- ja piimatootmise kulude optimeerimiseks väga oluline. Kuigi silokindlustuslisandite kasutamine võib aidata soovitud tulemuse saavutamisele kaasa, on tegemist raskesti juhitava protsessiga ja lõplik tõde selgub alles valminud silo proovide analüüsimisel.
Silo temperatuuri jälgimine võiks anda teavet selle kohta, millise kvaliteediga silo sellest partiist oodata võib. Soome teadlased ennustasid, et silohoidla temperatuuri mõõtmine fermentatsiooniprotsessi käigus annab tootjale infot protsessi kulgemise ja silo oodatava kvaliteedi kohta oluliselt varem. Just sellisele mõttele tulid teadlased Soomes Häme Polütehnikumis (HAMK) ja Loodusvarade Instituudis Luke. Nad otsustasid uurida, kuidas silo temperatuur hoidla erinevates kihtides fermentatsiooniprotsessi jooksul muutub ja kuidas see ennustab valmis silo kvaliteeti.Piimafarmides läbi viidud katsed näitavad, et nende ennustus peab hästi paika.
Loe artiklit: silo temperatuur ja sööda kvaliteet
Arvutinägemine aianduse heaks
Viimastel aastatel on arendatud mitmeid digitaalseid rakendusi, et nad tunneks ära erinevaid õisi ja vilju. Nutitelefoni abiga on võimalik hinnata saaki väga mitmetel taimedel, näiteks: õunapuudel, mangol, viinamarjadel või kiividel aga ka tomatil ja isegi suhkrurool ning maisil. Lisaks võimaldavad nutirakendused pildi järgi kiiresti ära tunda ka enamlevinud taimehaigusi.
Potentsiaalse saagi koguse ja valmimisaja hindamine on tootjale väga kasulik info. Õite hulk ja nende paiknemine põllul annab võimaluse hinnata üsna täpselt potentsiaalset saaki ning selle valmimise aega. See teadmine omakorda võimaldab planeerida paremini nii marjakorjajate värbamist kui saagi turustamist. Lisaks võimaldab see tootjal hinnata ka erinevaid sorte oma ettevõttes või erinevaid põllu osi.
Loe artiklit: maasika õite digitaalne tuvastamine
LÜHIDALT
 2022. a kutse taotlemise voorud konsulent, tase 5, tase 6 ja tase 7 andmiseks:
- 15. veebruar kuni 28. veebruar 2022
- 15. aprill kuni 30. aprill 2022
- 15. september kuni 30. september 2022
Detsembris Eesti maaeluvõrgustiku toel ja Liivimaa Lihaveis suunamisel toimunud rahvusvahelise lihaveiste kasvatuse seminari materjale on võimalik järele vaadata. BovINE'i võrgustiku liikmed tutvustasid 2021. aastal tuvastatud tavasid ja teadusuuendusi. Vaata: https://www.bovine-eu.net/bovine-2nd-transnational-meeting/ .
 Maaelu pildipangas on fookuses lambad! Ootame väga igasuguseid pilte lammastest, väiksematest ja suurematest, mustadest ja valgetest, pügatud ja villakasukaga. Veel parem, kui pildile juhtub ka mõni inimene. #lambapilt
Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist
Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee
või märgi VORMIL
---> Tagasi konsulentide pessa |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles