EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Ukraina kriisil on oluline mõju ka Eesti põllumajandusele ja toidutootmisele

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
2. märts 2022. a

Venemaa sissetungil Ukrainasse, sellele järgnenud sanktsioonidel ja kaubanduspiirangutel ning kauba liikumise peatumisel on kindlasti väga oluline mõju meie põllumajandusele ja toidutootmisele. Kogu majandust, sh ka toiduvaldkonda mõjutavad energia ja kütuse hinnad, kuid toidusektori mõjud sellega ei piirdu.

Mõjude täpse hindamise muudab raskeks tarneahelate keerukus ja omavaheline seotus. Erinevate põllumajandustootmiseks vajalike sisendite importimisel võivad ilmneda sarnased tendentsid nagu 2014. aastal meie toiduainete ekspordile kehtestatud embargo puhul – esmapilgul polnud toona Venemaa ekspordi osatähtsus meie toidutööstuste jaoks liiga suur, aga tegelikult olime erinevate tarneahelate ja teiste riikide tööstuste kaudu Venemaa turuga väga suurel määral seotud. Samasuguseid seoseid võib juba märgata praeguses kriisis – statistikast meie kogu sõltuvus kriisiga seotud riikidega kohe välja ei paista, aga tegelikult impordime näiteks Läti ja Leedu kaudu väga suures mahus Ukraina, Venemaa ja Valgevenega seotud loomasöötasid.

Nagu öeldud, praeguses olukorras saab kriisi mõjudest kindlasti pihta loomakasvatussektor, seda nii sööda kättesaadavuse kui hindade tõusu pärast. Ukraina, aga ka sanktsioneeritavad Venemaa ja Valgevene on meie jaoks olulised loomasööda tarnijad (rapsikook ja teised õlikoogid, mais jm). Loomakasvatuse väga olulise sisendi rapsikoogi puhul võib eeldada, et üle 80% imporditavast kogusest on seotud nö probleemsete riikidega. Sarnane on olukord suurema osa imporditava maisi osas.

Tekkinud olukord hakkab sõltuvalt kriisi pikkusest mõjutama ka taimekasvatajaid, sest Venemaa on Euroopa jaoks oluline kütuse, gaasi ja väetiste tarnija. Enne sanktsioonide kehtestamist peatas Venemaa ise juba veebruari alguses lämmastikväetiste väljaveo, praeguseks on olukord mõistetavalt veelgi keerulisem.

Euroopa Liidus kokku moodustavad Venemaalt imporditud väetised umbes 30% väetiste koguimpordist. Eestisse imporditi 2021. aastal kokku üle 611 tuhande tonni mineraalväetiseid, millest 409 tuhat tonni ehk 67% pärines Venemaalt. Venemaalt imporditud väetisest kõige suurema osa moodustas lämmastikväetis. 2021. aastal imporditi Eestisse kokku üle 357 tuhande tonni mineraalset lämmastikväetist, millest Venemaa osa moodustas ligi 240 tuhat tonni ehk 67%. Eestisse imporditud kaaliumväetisest pärineb Venemaalt üle 90%. Ka kompleksväetiste osas on Venemaa osatähtsus 64%.

Teadaolevalt pole Eestis täies mahus selleks hooajaks vajalikku väetist olemas ning väetise kõrgete hindade ja kättesaadavuse tõttu prognoositakse sellel hooajal väetiste kasutamise vähenemist, mis omakorda võib kaasa tuua saagilanguse. Väga keeruline on aga prognoosida, kui pikalt on vaja sanktsioone rakendada ja milliseks kujuneb väetise hind ja kättesaadavus pikemas vaates arvestades kogu Euroopa suurt sõltuvust Venemaast.

Venemaa ja Ukraina koos moodustavad üle 30% maailma nisu ja odra kogusest, 17% maisist ja üle 50% päevalilleõlist ja -seemnetest ning loomasöödaks kasutatavast päevalillekoogist. Ukraina on Euroopa Liidu välispartneritest suuruselt neljas põllumajandussaaduste ja toiduainete tarnija. Import Ukrainast moodustab veerandi Euroopa Liidu teravilja- ja taimeõli impordist ja peaaegu poole maisi impordist. Sõjategevuse tõttu on kaubavedu Musta mere sadamate kaudu peatunud. Praegu pole võimalik hinnata, milline mõju on sõjategevusel vilja külvamisele Ukrainas sellel hooajal ja seega pikaajalisem mõju meie loomakasvatusele.

Venemaa sissetungi mõju Ukrainasse sai kohe tunda ka viljabörsidel. Vaatamata niigi kõrgetele hindadele kasvasid börsidel nii rapsi, nisu kui maisi hinnad.

Seega pole Venemaa sisstungil Ukrainasse mõju ainult energia hindadele ja kättesaadavusele, sellel on selge mõju ka strateegiliselt olulisele põllumajandusele. Energia, sööda ja väetiste hinnad olid juba enne sõjalist sissetungi väga kõrged ning antud kriis muudab olukorra veelgi keerulisemaks.

Kuna laiaulatuslik Venemaa embargo meie toiduainete ekspordile kehtib juba 2014. aastast alates, siis ilmselt uute piirangute mõju toidutööstusele on piiratum, kuigi toorainete kättesaadavus ja hind mõjutab neidki. Osasid põllumajandus- ja toidutootmise valdkondi, kes on saanud siiani Venemaale kaupu eksportida, see kindlasti siiski mõjutab. Näiteks siiani on olnud lubatud alkoholi eksport Venemaale. 2021. aastal eksportisime vähegi suuremas mahus Venemaale õlut (3,6 miljoni euro väärtuses), aga ka elusveiseid (1,8 miljoni euro väärtuses). Euroopa Liidu jaoks on Venemaa põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordil olnud viimase ajani suuruselt kuues ekspordipartner. Väga tõenäolised probleemid Ukrainasse eksportimisel puudutavad suuremas mahus meie kalatööstust, mõningal määral ka piimatööstust, teisi sektoreid vähem.

Kokkuvõtvalt on olukord väga keeruline ja võimatu on prognoosida, milliseks kujunevad selle kriisi päris mõjud. Praegused tendentsid näitavad, et tootmissisendite kättesaadavus muutub halvemaks ja nende hinnad tõusevad. See tähendab kokkuvõttes ka hinnatõusu jätkumist toidu tarbijate jaoks.

Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees

Juuli 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Koostöö Poolakatega
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere Liidri strateegia koostamise avaseminar!
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Eesti Leader Liit tähistas 10. sünnipäeva
Koolitus maapiirkonna noorsootöötajatele: ProjectLab
Eestimaa Talupidajate Keskliit toob MAA LINNA - EELREGISTREERIMINE maaettevõtetele on AVATUD!
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Koostöökogu tegevjuht on Siim Piirak
KODUKANT LÄÄNEMAA: LINC 2022
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Valmistumine Avatud talude päevaks hakkab hoogu koguma
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Käesoleva perioodi viimane taotlusvoor on lõppenud
LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Eesti kogemus ärgitab rohepöördele
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 6/2022 (60)
KOHVIKUTEPÄEVAD EESTIMAAL!
Biomajanduse taotlusvooru teemade tutvustus
Veebitööriist CAP2'ER keskkonnamõju andmehaldus
Jätkusuutliku lihaveisekasvatuse lõppraport
Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
MAAELUVÕRGUSTIK: Järvamaa piimajõed ja pudrumäed maitsete tuuril
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 12 (507)
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Kandideerimine Euroopa maaeluvõrgustiku projektikonkursile "Inspireeriv maaelu 2022" on avatud!

2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo