EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
LEADER 2023-2027 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

BIONEER: Targa linna kõrval võiks rääkida arukatest küladest

Allikas: Bioneer, Kadri Piho (Cleantech Estonia)
11. märts 2022. a

Kui räägitakse tarkadest linnadest, siis hõlmab see digilahenduste kõrval tihti ka keskkonna jätkusuutlikkust ehk tuuakse rohelust linnadesse. Silme ette võivad kohe kerkida kujutlused kõrghoonete rohefassaadidest ja toidukatustest. Kui aga toimiks täpselt vastupidi?

Selle asemel, et tuua loodus linnadesse, viime hoopis tehnoloogia ja uuendused maapiirkondadesse, luues tõeliselt tervisliku ja võimalusterohke elukeskkonna.     
        
Uuenduseks võib olla näiteks energia iseseisvus, koolilaste parem mobiilsus isesõitvate autode võrgustiku näol, kogukonna virtuaalne keskus, tark toiduvõrgustik, mobiilne hooldekodu, kohalik ringmajanduse teenus… võimalusi on palju. 

Arukate külade eesmärk on ikka üks: elujõulisem, jätkusuutlikum ja atraktiivsem kodupaik. Arukas küla viitab maapiirkonnas välja töötatud kontseptsioonile, mis pakub lahendusi tekkinud probleemidele ja parandab elukvaliteeti. 

Tehnoloogia kui arengu katalüsaator

Lihtne definitsioon arukatele küladele oleks külade digitaliseerimine. Kuid tuleb silmas pidada, et digitaliseerimine on tööriist, mitte eesmärk omaette. Targa küla kontseptsiooni tõukejõuks on see, et tehnoloogia peaks toimima arengu katalüsaatorina, võimaldades haridust ja kohalikke ärivõimalusi, parandades tervist ja heaolu, suurendades demokraatlikku kaasatust ja külaelanike üldist väärtustamist.

Arukas küla ei ole mitte ainult bürokraatia ja teenuste tõhustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) abil, vaid ka kogukonna arendamine, muutes IKT toetavateks teguriteks või võimaldajateks.

Arukate külade puhul on aktiivne ja kaasahaarav kohalik kogukond edu saavutamiseks ülioluline. Üldse on arukate külade puhul kogukond keskse tähtsusega. Paljud uuendused tehaksegi ära just rohujuuretasandilt alustades.

Enne veel kui vaatame arukate külade võtmetegureid, mõtiskleme, miks on arukas küla etem targast linnast. 

Linnastumise tulemusena tekitab linnapiirkondade pidev kasv täiendavaid väljakutseid, nagu suurenenud liiklusummikud, halvem õhukvaliteet, kuritegevus, üksindus ning ebapiisav juurdepääs headele haridusasutustele.

Tihti tuuakse linna eelistamise põhjuseks töökohtade ja taristu olemasolu. Kuid ka arukad külad suudavad nüüdsest pakkuda kohati samaväärseid hüvesid ja töötamise võimalusi tänu heale ühendusele. Lisaks on kogukonnas inimsuhted lähedasemad ning ka tervist toetav looduskeskkond. Kas see võib tuua tagasi trendi jälle maale kolida..

Võtmetegur nr 1: aktiivne kohalik kogukond 

Linnastumise tulemusena tekitab linnapiirkondade pidev kasv täiendavaid väljakutseid, nagu suurenenud liiklusummikud, halvem õhukvaliteet, kuritegevus, üksindus ning ebapiisav juurdepääs headele haridusasutustele. Tihti tuuakse linna eelistamise põhjuseks töökohtade ja taristu olemasolu. Kuid ka arukad külad suudavad pakkuda kohati samaväärseid hüvesid ja töötamise võimalusi. Lisaks on kogukonnas inimsuhted lähedasemad ning ka tervist toetav looduskeskkond. 

Elanike aktiivne kaasatus – mitte ainult planeerimisprotsesside algatamises, vaid ka kavandatud tegevuste elluviimises – on edukate nutikate külade tuttav tunnusjoon. Kodanike kaasamine varajases staadiumis aitab kujundada ühtset arusaama vajadustest ja võimalustest, tagades seeläbi ühisel tulevikuvisioonil põhineva strateegilise plaani väljatöötamise. Lisaks loob osalemine omanikutunde, mis võib osutuda rakendamisetapis võtmeteguriks.

Kui targa linna puhul on linnaosade uuendamisel vaja suuri rahalisi investeeringuid, siis arukate külade puhul saab üheskoos palju ära teha kasutades olemasolevaid ressursse.
Üllatavalt lihtsa näitena võib tuua Los Corrales de Buelna küla Hispaanias, kus uuendati avalikku valgustussüsteemi, minnes üle LED-tehnoloogiale. Sellest muudatusest tekkivad säästud investeeriti kogukonna projektidesse ja algatustesse.

Võtmetegur nr 2: liikuvus ja ligipääsetavus

Mobiilsuse kliimasõbralikuks muutmiseks edendatakse jalgrattasõitu, keskkonnasõbralikku liikuvusjuhtimist ning transpordisüsteemide ja sõidukiparkide muutmist alternatiivsetele sõiduvahenditele ja kütustele, pöörates erilist tähelepanu elektrilisele liikuvusele.

Arukate külade puhul on ühendused üliolulised: need võivad olla füüsilised või digitaalsed, kuid need peaksid aitama inimesi ühendada. Seega on liikuvus ja ligipääsetavus võtmetähtsusega.

Sotsiaalsete uuendustena saab välja tuua dementsusega inimestele mõeldud humanoidrobootika ja hooldusrobotite kasutamine, videokõnede kasutamine hooldekodu elanike paremaks ühendamiseks, rakendused, mis toetavad inimesi, kes soovivad teha positiivseid käitumismuutusi ja droonide kasutamine hädaabivarustuse kiireks maapiirkondadesse toimetamiseks. 

Euroopas on loodud erinevaid algatusi nagu täppispõllumajandus, e-tervise digitaalsed platvormid, ühismajandus, taastuvenergia lahendused ja maaturism.

Arukate külade arenguprogramm

2021. aasta juunis käivitus Eestis siseriiklik LEADER koostööprojekt, mille eesmärk on pakkuda tuge ja koolitustegevusi programmis osalevatele küladele oma piirkonna aruka küla strateegia loomiseks ja innovaatiliste piloottegevuste rakendamiseks. Arukate külade arenguprogrammi viivad LEADER-koostööprojekti raames ellu 13 Eesti tegevusgruppi ning arenguprogrammis osalevad 24 küla/piirkonda üle Eesti.

Koostööprojekti lisandväärtusena luuakse Eesti arukate külade võrgustik, et suurendada kohalikke kogukondade võimekust ja teadlikkust piirkonna arengu võimalusest. Lisaks luuakse seosed Euroopa arukate külade võrgustikuga Smart Rural 21 . 

Lisainfo: leaderliit.eu/arukad-kulad/

Juuli 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
    

Päevakajalised asjad
Maainfo
VIRUMAA KOOSTÖÖKOGU: MTÜ Virumaa Koostöökogu seitsmendaks juhatuse liikmeks valiti Rauno Võrno
PEIPSI-ALUTAGUSE KOOSTÖÖKODA: Koostöö Poolakatega
PIIRIVEERE LIIDER: Piiriveere Liidri strateegia koostamise avaseminar!
PÕLVAMAA PARTNERLUSKOGU: Eesti Leader Liit tähistas 10. sünnipäeva
Koolitus maapiirkonna noorsootöötajatele: ProjectLab
Eestimaa Talupidajate Keskliit toob MAA LINNA - EELREGISTREERIMINE maaettevõtetele on AVATUD!
HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU: Koostöökogu tegevjuht on Siim Piirak
KODUKANT LÄÄNEMAA: LINC 2022
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Valmistumine Avatud talude päevaks hakkab hoogu koguma
LÕUNA-JÄRVAMAA KOOSTÖÖKOGU: Käesoleva perioodi viimane taotlusvoor on lõppenud
LÄÄNE-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Eesti kogemus ärgitab rohepöördele
MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 6/2022 (60)
KOHVIKUTEPÄEVAD EESTIMAAL!
Biomajanduse taotlusvooru teemade tutvustus
Veebitööriist CAP2'ER keskkonnamõju andmehaldus
Jätkusuutliku lihaveisekasvatuse lõppraport
Euroopa mullakokkulepe – Läänemere piirkonnas võimalik
MAAELUVÕRGUSTIK: Järvamaa piimajõed ja pudrumäed maitsete tuuril
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 12 (507)
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK: Kandideerimine Euroopa maaeluvõrgustiku projektikonkursile "Inspireeriv maaelu 2022" on avatud!

Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo