EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2022
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
SOTSIAALNE TALUPIDAMINE
Maainfo
EUROOPA MAAELUVÕRGUSTIK
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2007-2013
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Ülevaade LEADER teemapäevast "Roheline LEADER 2"

Allikas: Ülevaate koostas Christiana-Gabriela Kristal maaeluvõrgustikust
11. mai 2022. a

13. aprillil 2022. a korraldas Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) maaelu võrgustikutöö osakond Jänedal LEADER teemapäeva uue perioodi strateegiakava ideede saamiseks. Keskseteks teemadeks olid roheteemad.

Teemapäeval käsitleti roheteemasid nii ministeeriumite kui ka LEADERi tegevusrühmade vaatenurkadest, jagati põnevaid rohelisi projektinäiteid ning avati võimalusi, kuidas ettevõtjad saaksid teadlastega senisest enam koostööd teha.

  Teemapäev on järelvaadatav maaeluvõrgustiku Youtube'i kanalis. Filmis ja monteeris Erik Lööper PMK maaelu võrgustikutöö osakonnast.

 

Päeva alustas Argo Peepson Maaeluministeeriumist, kes rääkis biomajanduse rollist kestlikus majandusmudelis ja kogukondade arengus.

Ettekandes oli juttu Euroopa Liidu biomajanduse strateegia peamistest tegevusvaldkondadest, Eesti biomajandusest, PõKa 2030 strateegiast ja biomajanduse tegevusi toetavatest meetmetest.

Mis on biomajandus? Millal kasutada terminit "biomajandus" ja millal "ringbiomajandus"? 

Biomajandus on taastuva biomassi tootmine ja muutmine peamiselt toiduks, söödaks, biotoodeteks ja -energiaks, ning bioloogiliste ressurssidega seotud teenuste pakkumine. See hõlmab kõiki sektoreid, mis põhinevad bioloogilistel ressurssidel.

Ringbiomajandus on võimalikult paljude fossiilsete toormete asendamine biotoormega ning selle võimalikult tõhus kasutamine toiduks, söödaks, materjalideks ja energiaks.

 


Biomajandus

Eesti biomajanduse olukorrast

Eesti on bioressurssidega väga hästi varustatud. Eesti eksporditavad bioressursid on madala lisandväärtusega, sest suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja puidu ekspordil. Eestis on ka ressursiparadoks: meil on liiga palju biomassi elaniku kohta, kuid liiga vähe globaalseks masstootmiseks. Eestis on põllumajanduse, toidutööstusettevõtete, taime- ja loomakasvatuse kõrvalsaaduste ja jääkide näol olemas bioressurss, millest hetkel kasutatakse ära vaid 10%, seega potentsiaali kasvamiseks on.

Eesti biomajanduse arengu võtmeväljakutse: Kuidas olemasolevaid ressursse paremini väärindada?

LEADERi teemadesse aitab biomajandust rohkem kesksena sisse tuua PõKa 2030 punkt "Regionaalsete biomajanduse rakenduskavade koostamine, kohalikud algatused, ühistegevus".

NB! 2022. aasta lõpuks on plaanis koostada ringbiomajanduse ja arendamise teekaart ning koordineerida piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamist!

>> ETTEKANNE
    
    

Ringmajanduse arengusuundadest ja tegevuskavast rääkis Krista Kupits Keskkonnaministeeriumist.

Juttu tuli digi- ja rohepöördest, kestliku tootepoliitika raamistikust, toetusprogrammidest, uutest ärimudelitest ning võimalustest, kuidas ringmajandust kohalikul tasandil rakendada.

 

Ettekandest jäid kõlama mõtted:

  • Meie ressursid on piiratud ja me peame majandama mõistlikult.
  • Me peaksime riigi ja ühiskonnana teadma, kus on meie keskkonnavastuvõtlikkuse piirid.
  • Ülejäägid on materjal, mida saab järgmises kohas uuesti kasutada, need ei ole jäätmed.
  • Ringmajandus on hea võimalus muuta keskkonnaalased väljakutsed majanduslikeks võimalusteks, millest võidavad nii keskkond, tarbija, ettevõtja kui ka riik.
  • OLULINE on teadlikkust tõsta!

"Kui me kujutaksime ette, et me oleme kõik koos paatidega jõel, mis liigub ringmajanduse suunas, siis ministeerium on üks väga suur laev, mille keeramine ühele või teisele kursile on aeglane, nõuab paljude osapoolte koostööd, aga teie siin LEADERis pisikeste laevadena saate palju agiilsemalt ja palju kiiremini teha otsuseid ja tõenäoliselt ka sellistest suurtest laevadest, mille tüürimine on keerulisem, ette spurtida."
- Krista Kupits

Ringmajanduse hierarhia

 

*Tõlge:
R0 keeldumine (refuse), R1 ümberkujundamine (rethink)
R2 vähendamine (reduce), R3 korduskasutus (reuse)
R4 parandamine (repair), R5 renoveerimine (refurbish)
R6 taastootmine (remanufacture)
R7 kasutusotstarbe muutmine (repurpose),
R8 ringlussevõtt (recycling), R9 energiakasutus (recover energy)

Ringmajanduse eesmärgid Eestis (KEVAD - Keskkonna valdkonna arengukava):

  • Eesti on ringmajandav ja konkurentsivõimeline riik.
  • Eestis on kasutusel targad tehnoloogiad, teenused ja digilahendused, mis toetavad kestlikku tootmist, tarbimist ja looduskeskkonna ressursside kasutamist.

Ringmajanduse koduleht: Ringmajandus.envir.ee

>> ETTEKANNE

  

Taastuvenergia arengusuundadest rääkis Kristjan Lepp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist.

Ettekandes tuli juttu sellest, kuhu senise energiapoliitikaga jõutud on, eesmärkidest ning sellest, mis on juba tehtud ja mis alles töös. Energeetikavaate 3 peamist sammast, millega tegeletakse, on energiajulgeolek, taastuvenergiale üleminek ja energiatõhususe suurenemine.

Eesti energiapoliitika eesmärgid 2030 (tuginedes riiklikule energia- ja kliimakavale aastani 2030):

  • Taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 42%
  • Energiatõhususe suurenemine
  • Energiajulgeoleku ning varustuskindluse säilitamine
  • Eesmärk on siiski kliimaneutraalsus, ENMAK 2030 -> ENMAK 2035

HEA TEADA: Eesti liigub positiivses suunas. Taastuvenergia tarbimiselt osakaalult oleme Euroopas 8. kohal, taastuvenergia soojuses 2. kohal, taastuvenergia transpordis 5. kohal ja taastuvenergia elektris 15. kohal.

KÕLAMA JÄÄNUD MÕTE: Ühiskondlikult on vaja kokku leppida, millist energiaallikat me aktsepteerime (hetkel on Eesti inimeste eelistatuimaks valikuks tuul ja päike).

>> ETTEKANNE

Peale lõunapausi jagas Karme Petrutis Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonnast kuulajaskonnaga rohelisi näiteid nii Eestist kui välismaalt.

Teemaks tulid põnevad näited kaskaadkasutusest. Kaskaadkasutuse põhimõte on ringmajanduses väga oluline, sest ressursikasutus peab olema väga läbi mõeldud. See, mida saame veel millekski muuks kasutada, ei peaks veel minema energiatootmiseks. Palju häid näiteid Karme ettekandest pärinesid Iirimaalt ja Soomest, kuid leidus ka näiteid Eestist ning Lätist.

*kaskaadkasutus - esmalt eemaldatakse ressursist kõik selle väärtuslikumad ained ja alles siis kui tõesti enam midagi võtta ei ole, läheb jääk põletusse energia saamiseks


Slaid: Mark Hughes, WSE 2020; Jaan Kers, TalTech 2022

PÕNEV NÄIDE põllumajanduskultuuride väärindamisest: Iirimaa mobiilses biorafineerimistehases toodetakse kohapeal proteiinsööta, mis aitab vähendada sõltuvust import-proteiinist.

Biosüsi on tulevikuteema! Lugemissoovitus: Biosöe ja biogaasi koostootmissüsteem e. Enerchar (Fryda et al, 2019).  Rohkem infot biosöe teemal: Biosüsi - MES nõuandeteenistus>>

Juttu tuli ka sinimajandusest ehk kuidas väärindada vetikaid - põnev näide Lätist!


Oluline on piirkonnas kaardistada, kes millega tegeleb ja mille osas koostööd saaks teha! Eestis on olemas teadlased, kes väga ootavad väikeettevõtjaid maapiirkondadest koostööd tegema! Olgem julged Polli Aiandusuuringute keskuse ja Maaülikooli teadlastega ühendust võtma. Tutvu ka Maaeluvõrgustiku ja ETNA Eestimaal õppekülastusega Polli Aiandusuuringute keskusesse, kus käidi tutvumas kosmeetika innovatsiooniga>>

>> ETTEKANNE

Reet Kokovkin Hiidlaste Koostöökogust jagas infot teemal "UNESCO biosfääriala progammi rakendamisest läbi LEADER meetme".

1990. a tunnustas UNESCO Lääne-Eesti saari MAB ehk “Man and the Biosphere” programmialana. 1991. a loodi mehitatud Biosfääri programmiala (BPA) keskused Hiiumaal, Saaremaal (koos Muhu ja Ruhnu saarega) ja Läänemaal (Vormsi).

Ettekandest saab teada, kuidas Keskkonnaameti tellimusel 2013. aastal koostatud Lääne-Eesti Biosfääri programmiala Säästva arengu strateegia 2014-2020 Hiiumaad mõjutanud on ja mõjutab.

Juttu tuleb ka uue LEADER strateegia koostamisest ning kuidas BPA-ga selles arvestatakse.

OLULIST!

  • LEADER strateegia koostamise avaüritus toimub Hiiumaal Biosfääripäeval 19. aprillil teemal: Päästev ringmajandus
  • Teostatud projektidega saab tutvuda SIIN.

>> ETTEKANNE

Toidujäätmete väärindamisest ja kompostimise võimalustest kogukondlikul tasandil rääkis Markko Mäll Eesti Bioringluse Liidust.

Ettekandes räägiti ringlussevõtu sihtarvude, ELi rohepöörde, taastava põllumajanduse, süsinikukvoodiäri, ökosüsteemide kokkuvarisemise ja inimese tervise trendidest.


NutriLoopi visioon ja koordineerimine
 

Markko avas oma ettekandes ka taastava põllumajanduse tagamaid ning rääkis selle põhimõtetest.

Lisaks rääkis ta ringmajandusel põhineva biojäätmete käitluslahenduse väljatöötamisest Keila linnale ning millega tegeleb selline ettevõte nagu NutriLoop.

Taastava põllumajanduse viis põhimõtet:

>> Piira mulla häirimist!
>> Hoia muld kaetuna!
>> Elus juured!
>> Mitmekesista!
>> Integreeri loomad!

 


*Biojäätmed – Realiseerimata ressurss toiduturvalisuse tõstmiseks ning kestliku toidusüsteemi poole liikumiseks. Biojäätmete suurimaks väärtuseks on olla lahutamatuks osaks kestlikule ja kogukonnapõhisele  toidukasvatamisele.

"Tulevik on kogukonnapõhiste, taastavate ja süsinikku siduvate praktikate kätes"

>> ETTEKANNE
   

Mart Repnau Tallinna Ülikoolist rääkis ADAPTERist, teadusest kui teenusest ning mida ja kuidas võiks küsida teadlastelt.

ADAPTER on ainulaadne Eesti ülikoole ning teadus- ja arendusasutusi ühendav koostöövõrgustik, mis aitab ettevõtjal jõuda teadlaseni. Ülikoolid on olemasolevate teadmiste kogumiste kohad, siit küsides võib leida vastused oma küsimustele või toetust ideedele.

Ettekandest saab ka ülevaate mõningatest näidetest, milliseid päringuid ADAPTERisse esitatakse ning millised ka koostööni jõudnud on. See, mida teadlased ja ettevõtjad seni koos teinud on, on inspireeriv ning võiks julgustada ka teisi ettevõtjaid võimalust kasutama.

14. novembril toimub Tartus ADAPTERi koostööfestival "Kõik söögiks!".

>> ETTEKANNE


Peale ettekandeid jagasid arutelupaneelil mõtteid Argo Peepson, Reet Kokovkin, Kristjan Lepp ja Markko Mäll. Vestlust juhtis Karme Petrutis.


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo