- 01.07.2022 Veebitööriist CAP2'ER keskkonnamõju andmehaldus
Veebitööriist CAP2’ER annab Prantsusmaa põllumajandustootjatele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks.
Artikli eestindanud Daria Gabriela Orr, PMK, toimetasid Annika Suu ja Liina Ulm
Kliimamuutused, vee kvaliteet, süsiniku sidumine, bioloogiline mitmekesisus – need kõik on loomakasvatajate jaoks olulised teemad. Prantsusmaal on välja töötatud veebitööriist, mis kasutab farmides kogutud spetsiifilisi andmeid, et anda veiste, kitsede ja lammaste kasvataja
- 04.04.2022 BOVINE: Lihaveisekasvatajate jätkusuutlik areng
Euroopa lihaveisekasvatajate jätkusuutlik areng on jätkuvalt tähtsal kohal.
BOVINE Pressiteade 29. märts 2022.aasta
2022. aastal on põhiteemadeks õiglasemad hinnad, alternatiivsed söödad, loomade tervisekontroll enne ostmist, käitlejate koolitus stressivaba liha kvaliteedi parandamiseks ning bioloogiline mitmekesisus.
Veisekasvatajad üle Euroopa jätkavad koostööd BovINE võrgustikuga riiklike ja rahvusvaheliste kohtumiste ning projekti riiklike võrgustiku halduritega toimuva teabevahetuse k
- 01.07.2021 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Virtuaalsed karjatamissüsteemid
Virtuaalsed karjatamissüsteemid – kasutajakogemused Hispaaniast ja Ühendkuningriigist
Virtuaalne karjaatamissüsteem võiks aidata vähendada aedade ehitamisega seotud tööjõu- ja materjalikulu. Võimalus kontrollida karja asukohta mobiilist või tahvelarvutist ilma käega katsutava piirdeta, on see üldse võimalik?
28. juunil toimus interneti vahendusel BovINE projekti veebiseminar, kus Alfonso Abecia Zaragoza Ülikoolist Hispaanias ja Russ Carrington Ühendkuningriigist rääkisid oma kogemustest virtu
- 25.06.2021 INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK: Kuidas mõõta lihaveisekasvatuse mõju keskkonnale ja elurikkusele
14. juunil 2021 toimus Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Liivimaa Lihaveis MTÜ eestvedamisel infopäev loomakasvatajatele, kus räägiti peamiselt lihaveisekasvatuse mõju hindamisest keskkonnale ja elurikkusele.
Infopäeva oluline sõnum loomakasvatajale: keskkonnahoidlikud ja loomakasvatajale majanduslikult kasulikud loomakasvatusvõtted käivad käsikäes. Panustades keskkonnahoidu parandame ka loomakasvatuse majanduslikku efektiivsust.
Aveliina Helm Tartu Ülikoolist rääkis elurikkuse hindami
- 14.11.2020 BOVINE: Euroopa lihaveisekasvatajate võrgustik
BovINE (Beef Innovation Network Europe, 2020-2022) on Horisont 2020 temaatiline võrgustik, mis on keskendunud Euroopa lihaveisekasvatussektori ja -kogukonna jätkusuutlikkusele. Projektis osaleb 18 organisatsiooni 10 riigist - Eestist MTÜ Liivimaa Lihaveis. Vt https://www.bovine-eu.net/
Projekt keskendub teabelevi koostööle, olemasolevate lahendustest ja praktikatest rääkimisele, nii kohtumistel kui näiteks videotena.
„Tegemist ei ole teadusprojektiga,“ rõhutas Eesti poolne projekti koordin
- 22.09.2019 INNOVATSIOONIKLASTRI TUTVUSTUS: MTÜ Liivimaa Lihaveis innovatsiooniklaster
2017. aastal alustati Euroopa Liidu toel innovatsiooniklastriga, mille eesmärk on tootjate ja teadusasutuste koostöös leida viise ja võimalusi mahe rohumaaveise ja -lambaliha tootmise jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tõstmiseks.
Klastri tegevusteks ajendas Liivimaa Lihaveise liikmeid kokku tulema soov parandada rohumaadelt saadava veiseliha kvaliteeti. Üheltpoolt on vaid karjatades ja jõusööta mitte kasutades oluliselt keerulisem toota ühtlase kvaliteediga liha, mis on väga tähtis liha müügi se
- 16.09.2019 MAAELUMINISTEERIUM: Eesti toidu kuu: 2019. a parima mahetootja tiitel läks lihaveisekasvatajatele
Mahekonkursside parimad on selgunud. Käesoleva aasta parim mahetootja on Tiina ja Ivo Tomsoni ettevõte Vilsi OÜ. Aasta parim mahetoit on Saaregurmee OÜ tootesari BabyCool ja parim mahejook Peenjoogivabrik Nudist OÜ vahuvein Rabarbra Brut Organic. Täna Vabaõhumuuseumis toimunud leivapäeval valisid külastajad oma lemmikuks La Muu AS piparmündi-Stracciatella jäätis.
Maaeluministeeriumi tellimisel tänavu juba kümnendat aastat toimunud konkurss näitas mahetootjate väga head taset ja oli tasavägine.
- 15.06.2018 EPKK: Tartus kogunevad Euroopa juhtivad lihaveisekasvatajad
Täna, 15. juunil toimub Tartus lihaveisekasvatuse aastakonverents 2018, mis toob Dorpati konverentsikeskusesse 10 Euroopa riigi lihaveisekasvatajad. Konverentsi korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ning Euroopa Anguse Foorumiga. Lihaveisekasvatus on Eestis väga jõudsalt arenenud – Eestis kasvatatakse praegu kokku 81 000
lihaveist. Kõige populaarsemateks veisetõugudeks on kujunenud ekstensiivsekasvatuseks hästi sobivad hereford ja aberdeen-angus,
- 13.03.2016 MÄRKA KESKKONNAHOIDLIKKU PÕLLUMAJANDUST: Vormsi suurimad lihaveisekasvatajad hoolivad loodusest
Eesti suurim väikesaar Vormsi on 93 km2 suurune, üle poole selle pindalast on kaetud metsaga. Saar kuulub Natura 2000 võrgustiku Väinamere hoiualasse, lisaks on osa saarest maastikukaitseala koosseisus.
Saarel on kokku umbes 1000 hektarit põllumaad, kuid mullad on oma boniteedilt ühed Eesti kehvemad. Seega soosivad kohalikud olud ja looduskaitselised piirangud keskkonnasõbraliku põllumajandusega tegelemist.
Ege ja Gert Kanarbik alustasid 2007.
- 11.08.2014 MAALEHT: Pärnumaal avati uus laut lihaveistele (MAK meede 1.4.2)
1. augustil avati Pärnumaal Lüüste külas Janne ja Villu Hansenile kuuluvas Avisoone-Tõnise talus 200 kohaline lihaveiste farm.
Praegu on talus 40 ammlehma – limusiinid ja ristandid, kokku on veiseid saja ringis. Tulevikus jätkatakse aretustööd limusiinidega.
Lauda ehitusega alustati käesoleva aasta märtsis ja hoolimata ilmastiku kapriisidest sai laut tähtajaks valmis, teatab Eesti Lihaveisekasvatajate Selts.
Lauda avamisel osales ka segarahvatantsurühm Wendre, kus pererahvas aktiivselt kaasa
- 12.11.2012 MAAELUVÕRGUSTIKU ÜHISTEGEVUSE RUBRIIK: Oma kaubamärgi väljatöötamine aitab tutvustada lihaveiseliha
Mittetulundusühing Liivimaa Lihaveis loodi 2010. aastal Eesti suuremate aberdiin-anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt, eesmärgiga propageerida ja turustada rohusöötadel kasvatatud veiste liha. Tegemist on traditsioonilise tootjarühmaga, kes ühendab lihaveisekasvatajaid põhiliselt Lõuna- ja Kesk-Eestist, kuid juriidiliselt MTÜd tootjarühmaks ei loeta.
Liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega – loomadele ei söödeta tavapõllumajandusest pärit söö