EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
Maainfo
UUDISED
Maainfo
UUDISKIRJAD
Maainfo
SÜNDMUSED
Maainfo
INNOVAATILISED PROJEKTID
Maainfo
EUROOPA PROJEKTID
Maainfo
AKIS
Maainfo
KONSULENTIDELE
Maainfo
INNOVATSIOONI hindamine
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

   

MAAELUVÕRGUSTIK: Konsulentide infokiri nr 6/2022 (60)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus, Maaeluvõrgustik, Innovatsioonivõrgustik
4. juuli 2022. a

  

 Digitaalne  "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile. 


Euroopa mullakokkulepe Läänemere piirkonnas

Mulla missiooni panustavad meetmed, projektid ja algatused võivad riigiti erineda. 15. juunil ja 29. juunil 2022 korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Läti, Leedu ja Poola kolleegidega “A soil deal for Europe – mission possible in the Baltic Sea Region” veebiseminarid. Seminaride ettekanded ja kokkuvõte inglise keeles on Leedu “teadusagentuuri” veebilehel.

Toimunud veebiseminaril said sõna nelja riigi esindajad. Eestit esindas Maaeluministeeriumi peaspetsialist Eike Lepmets, kelle sõnul peab Eesti oluliseks keskenduda kohalikele tasanditele, sest mullad on erinevate mullatekke protsesside ja mulla tervist mõjutavate tegurite tõttu väga erinevad. Eestis teevad mullamissiooni nimel koostööd eelkõige Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Põllumajandusuuringute Keskus.

Hetkel on käsil mitu rahvusvahelist projekti, nende seas näiteks EJP Soil tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega ja Minagris, mis keskendub põllumajanduslikule mikro- ja nanoplastile muldades ning SoilMan, mis keskendub mullaharimisele. Samuti on Eestis loodud süsteem, kus GIS-programmi alusel saab analüüsida peaaegu kõiki mullaandmeid. Eestis tähistatakse alates 2009. aastast rahvusvahelist mullapäeva, et keskenduda mulla olulisusele meie ümber ning toetada selle säilimist ja säästvat majandamist.

Mõlemad seminarid on järelvaadatavad.

Erinevatel lubiväetistel on erinev mõju

Muldade neutraliseerimine lupjamisega on hädavajalik ja vältimatu tegevus mullaviljakuse säilitamisel. Lupjamise mõju ja efektiivsuse selgitamiseks võttis Põllumajandusuuringute Keskus vaatluse alla 24 tootmispõldu, kus uuriti erinevate lubiväetiste mõju mullale lühemaajaliselt (1 kuu) ja pikemaajaliselt (1 aasta) peale lupjamist. Selgus, et muldade seisund on selline, kus ühekordse lupjamisega ei suudetud muuta mulda oluliselt soodsamaks, vaid välditi probleemi süvenemist.

Loe uuringut „Lubjatarbe määramise täpsustamine ja erinevate lubiväetiste mõju selgitamine erinevatele mullaomadustele ja taimede toitumistingimustele.“ 

Talirüps vajab vähem taimekaitset ja väetisi

Talirüpsi külviks sobiva põllu valikul tuleb vaadata põllu reljeefi – ei tohiks olla suuri lohke, kuhu koguneks vesi ja jää, sest sellistes kohtades hävineb taimik kiiresti. Ideaalne oleks kerge kallakuga põld, kust vesi saaks ära valguda. Mulla pH peaks olema neutraalne või aluseline, happelises mullas ei toimi taimede juurekarvad normaalselt ning taimede kasv jääb kängu ja saak väheneb.

Viljavaheldus ristõieliste kultuuridega peaks olema vähemalt viis aastat. Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein, ei sobi kartul ja liblikõielised seemneks. Ise on talirüps heaks eelviljaks teraviljadele ja kartulile. Sobivaim külviaeg on 10.-20. august: sellisel juhul on aega, et taimed jõuaksid kasvatada kuus pärislehte enne talvitumist.

Loe ETKI talirüpsi artiklit pikk.ee veebis.

Taimekaitse monitooringusüsteemi kohta on võimalik tellida endale teavitustevoog.

Jätkusuutlik lihaveisekasvatus

Jätkusuutlik karjatamispõhine lihaveisekasvatus on tootmisviis, mis põhineb keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse agroökoloogilistel põhimõtetel ning mille puhul veiseid söödetakse valdavalt rohusöödaga ja karjatatakse karjamaal, kui see on mullastiku- ja kliimatingimusi arvestades võimalik.

FT Eesti OÜ, Mihkel Olt kirjutas muhedalt oma kogemusest selle karjatamisega ajakirjas Tõuloomakasvatus.

"Käies näitustel või lihtsalt teistel loomakasvatajatel külas ning nähes teiste loomakasvatajate noorveiseid, tundus mulle alati, et meie noorloomad ei kasva piisavalt kiiresti ja on oma eakaaslastest oluliselt väiksemad. Intensiivsem karjatamine pidi lisaks suuremale massi-iibele järgima paremini veiste loomulikku söömis- ja liikumisrütmi ning tagama karjamaal kasvavate taimede suurema süsiniku sidumise. Justkui mitu kärbest ühe hoobiga.

Ütlen ausalt, et mulle kui praktilise meelelaadiga inimesele tundus selline karjamaade kasutamise viis ilmselge raiskamisena. Varem olime alati püüdnud igast koplist võtta maksimumi. Kui „rammu tutid“ kõrvale jätta, siis tavaliselt ei liikunud loomad uude koplisse enne, kui loomad olid kopli peaaegu „paljaks söönud“.

Intensiivset ja „raiskavat“ karjatamise võtet korrati koolituselt koolitusele kui mantrat (ja neid koolitusi ei olnud 2020/2021. a sügisest kevadeni mitte vähe). Lõpuks otsustasin sellist karjatamist meie loomade peal praktiseerida, et saaksin hinnata selle sobivust meie tingimustes."

Lihaveisekasvatuse üle-euroopalise arutelurühma lõppraport nüüd eesti keeles.

Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna? Fookusgrupp kutsuti kokku 2020. aastal otsimaks lahendusi Euroopa veiselihasektori kitsaskohtadele ning muredele seoses veiseliha tootmise ja tarbimise jätkusuutlikusega. Vastus on uuenduslik karjatamispõhine lihaveisekasvatus. Sõna “uuenduslik” selles valemis tähistab karjatamispõhise tootmise kaasajastamist ja uuendamist. Veiste karjatamisest üksi ei piisa, vaja on teha seda läbimõeldult ning agroökoloogiliste põhimõtetega kooskõlas.

Lõppraportist leiab näiteid praktikate ja strateegiate kohta, mille abil suurendada karjatamispõhise lihaveisekasvatuse igakülgset jätkusuutlikkust; arutletakse, kuidas arendada traditsioonilisi ärimudeleid nii, et lihaveisekasvatuse pakutavad ökosüsteemiteenused ja avalikud hüved saaksid paremini väärtustatud; koondatakse häid näiteid kommunikatsioonistrateegiate kohta; pakutakse välja ideid uuenduslikeks tegevusteks; tuuakse välja lüngad teadmistes ja vajadus rakendusuuringute järgi.

 Veebitööriist CAP2’ER 

... annab farmeritele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks. Pärast sisestatud andmete analüüsi saab ettevõte ülevaatliku aruande ja soovitused, võttes arvesse vee- ja õhukvaliteeti, elurikkust, kasvuhoonegaase, süsiniku sidumise võimet, toodetud inimtoidu toitainete hulka. Veebitööriista tõlgitakse inglise keelde. 

 

 
 

LÜHIDALT  

Käes on põllupäevade kõrghooaeg. PMK katsekeskustes toimunud põllupäevad on järelvaadatavad PMK Facebook konto kaudu  

  • 28. juunil põllupäev Kuusiku katsekeskuses
  • 29. juunil maheviljelusalaste uuringute tutvustamine Kuusiku katsekeskuses
  • 30. juunil põllupäev Võru katsekeskuses

 Suve lõpus on tähtaeg mitmetel projektikonkurssidel

 Veebiseminaride sari Network to innovate jätkab sügisel. Järgmine seminar on kavandatud 13. septembriks ning seekord keskendume maasikatele. Seminaride sari toimub Eesti ja Soome maaeluvõrgustike/innovatsioonivõrgustike koostöös ning esitletakse teemalt lähedasi projektide tulemusi Põhja-Balti piirkonnast.

  Meeldetuletuseks: eelmisel aastal avaldatud artikkel Eestis levinud nälkjad ja nende tõrjumise meetmed on veel ajakohane.


 

Tule osale eduka suhtlemise ja nõustamisvestluse koolitusel Kommunikatsioon nõustamistöös 9.-10. augustil.

 Kontrolli sündmuste toimumist www.maainfo.ee või pikk.ee kalendrist.  

Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee 
või märgi vormil.

---> Tagasi konsulentide pessa.

August 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo


 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo