Toimunud veebiseminaril said sõna nelja riigi esindajad. Eestit esindas Maaeluministeeriumi peaspetsialist Eike Lepmets, kelle sõnul peab Eesti oluliseks keskenduda kohalikele tasanditele, sest mullad on erinevate mullatekke protsesside ja mulla tervist mõjutavate tegurite tõttu väga erinevad. Eestis teevad mullamissiooni nimel koostööd eelkõige Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Põllumajandusuuringute Keskus.
Hetkel on käsil mitu rahvusvahelist projekti, nende seas näiteks EJP Soil tegeleb põllumajanduslike muldade majandamisega ja Minagris, mis keskendub põllumajanduslikule mikro- ja nanoplastile muldades ning SoilMan, mis keskendub mullaharimisele. Samuti on Eestis loodud süsteem, kus GIS-programmi alusel saab analüüsida peaaegu kõiki mullaandmeid. Eestis tähistatakse alates 2009. aastast rahvusvahelist mullapäeva, et keskenduda mulla olulisusele meie ümber ning toetada selle säilimist ja säästvat majandamist.
Muldade neutraliseerimine lupjamisega on hädavajalik ja vältimatu tegevus mullaviljakuse säilitamisel. Lupjamise mõju ja efektiivsuse selgitamiseks võttis Põllumajandusuuringute Keskus vaatluse alla 24 tootmispõldu, kus uuriti erinevate lubiväetiste mõju mullale lühemaajaliselt (1 kuu) ja pikemaajaliselt (1 aasta) peale lupjamist. Selgus, et muldade seisund on selline, kus ühekordse lupjamisega ei suudetud muuta mulda oluliselt soodsamaks, vaid välditi probleemi süvenemist.
Talirüpsi külviks sobiva põllu valikul tuleb vaadata põllu reljeefi – ei tohiks olla suuri lohke, kuhu koguneks vesi ja jää, sest sellistes kohtades hävineb taimik kiiresti. Ideaalne oleks kerge kallakuga põld, kust vesi saaks ära valguda. Mulla pH peaks olema neutraalne või aluseline, happelises mullas ei toimi taimede juurekarvad normaalselt ning taimede kasv jääb kängu ja saak väheneb.
Viljavaheldus ristõieliste kultuuridega peaks olema vähemalt viis aastat. Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein, ei sobi kartul ja liblikõielised seemneks. Ise on talirüps heaks eelviljaks teraviljadele ja kartulile. Sobivaim külviaeg on 10.-20. august: sellisel juhul on aega, et taimed jõuaksid kasvatada kuus pärislehte enne talvitumist.
Jätkusuutlik karjatamispõhine lihaveisekasvatus on tootmisviis, mis põhineb keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse agroökoloogilistel põhimõtetel ning mille puhul veiseid söödetakse valdavalt rohusöödaga ja karjatatakse karjamaal, kui see on mullastiku- ja kliimatingimusi arvestades võimalik.
"Käies näitustel või lihtsalt teistel loomakasvatajatel külas ning nähes teiste loomakasvatajate noorveiseid, tundus mulle alati, et meie noorloomad ei kasva piisavalt kiiresti ja on oma eakaaslastest oluliselt väiksemad. Intensiivsem karjatamine pidi lisaks suuremale massi-iibele järgima paremini veiste loomulikku söömis- ja liikumisrütmi ning tagama karjamaal kasvavate taimede suurema süsiniku sidumise. Justkui mitu kärbest ühe hoobiga.
Ütlen ausalt, et mulle kui praktilise meelelaadiga inimesele tundus selline karjamaade kasutamise viis ilmselge raiskamisena. Varem olime alati püüdnud igast koplist võtta maksimumi. Kui „rammu tutid“ kõrvale jätta, siis tavaliselt ei liikunud loomad uude koplisse enne, kui loomad olid kopli peaaegu „paljaks söönud“.
Intensiivset ja „raiskavat“ karjatamise võtet korrati koolituselt koolitusele kui mantrat (ja neid koolitusi ei olnud 2020/2021. a sügisest kevadeni mitte vähe). Lõpuks otsustasin sellist karjatamist meie loomade peal praktiseerida, et saaksin hinnata selle sobivust meie tingimustes."
Kuidas hoida agroökoloogia põhimõtetele tuginev karjatamispõhine lihaveisekasvatus jätkusuutlikuna? Fookusgrupp kutsuti kokku 2020. aastal otsimaks lahendusi Euroopa veiselihasektori kitsaskohtadele ning muredele seoses veiseliha tootmise ja tarbimise jätkusuutlikusega. Vastus on uuenduslik karjatamispõhine lihaveisekasvatus. Sõna “uuenduslik” selles valemis tähistab karjatamispõhise tootmise kaasajastamist ja uuendamist. Veiste karjatamisest üksi ei piisa, vaja on teha seda läbimõeldult ning agroökoloogiliste põhimõtetega kooskõlas.
Lõppraportist leiab näiteid praktikate ja strateegiate kohta, mille abil suurendada karjatamispõhise lihaveisekasvatuse igakülgset jätkusuutlikkust; arutletakse, kuidas arendada traditsioonilisi ärimudeleid nii, et lihaveisekasvatuse pakutavad ökosüsteemiteenused ja avalikud hüved saaksid paremini väärtustatud; koondatakse häid näiteid kommunikatsioonistrateegiate kohta; pakutakse välja ideid uuenduslikeks tegevusteks; tuuakse välja lüngad teadmistes ja vajadus rakendusuuringute järgi.
... annab farmeritele soovitusi jätkusuutlikumaks loomade pidamiseks ja segakultuuride kasvatamiseks. Pärast sisestatud andmete analüüsi saab ettevõte ülevaatliku aruande ja soovitused, võttes arvesse vee- ja õhukvaliteeti, elurikkust, kasvuhoonegaase, süsiniku sidumise võimet, toodetud inimtoidu toitainete hulka. Veebitööriista tõlgitakse inglise keelde.
LÜHIDALT
Käes on põllupäevade kõrghooaeg. PMK katsekeskustes toimunud põllupäevad on järelvaadatavad PMK Facebook konto kaudu
28. juunil põllupäev Kuusiku katsekeskuses
29. juunil maheviljelusalaste uuringute tutvustamine Kuusiku katsekeskuses
30. juunil põllupäev Võru katsekeskuses
Suve lõpus on tähtaeg mitmetel projektikonkurssidel
Veebiseminaride sari Network to innovate jätkab sügisel. Järgmine seminar on kavandatud 13. septembriks ning seekord keskendume maasikatele. Seminaride sari toimub Eesti ja Soome maaeluvõrgustike/innovatsioonivõrgustike koostöös ning esitletakse teemalt lähedasi projektide tulemusi Põhja-Balti piirkonnast.
Kui te soovite/ei soovi Konsulentide infokirja oma postkastist leida, palun saatke teade e-posti aadressile: hanna.tamsalu@pmk.agri.ee
või märgi vormil.
Tõlkis ja toimetas Hanna Tamsalu
Põllumajanduslike teadmiste ja -innovatsiooni süsteemid (AKIS) aitavad inimesi kokku tuua. Nad aitavad tagada, et teadmisi jagatakse kõigi nendega, kes neid kasutavad ja toodavad.
See infokiri keskendub AKISele.
EIP-Agri veebileht
Juunis 2022 ilmus Euroopa põllumajanduse innovatsioonipartnerluse teeninduspunkti (EIP AGRI Service Facility) uudiskirja 104. number
Säästvad strateegiad puuviljakasvatuses taimekaitsevahendite asendamiseks. Puuviljakasvatajad seisavad silmitsi paljude väljakutsetega, et säilitada saagikus, järgides samal ajal ELi määrusi, mis piiravad taimekaitsevahendite kasutamist ja nende mõju keskkonnale. Hispaania EIP-töörühm töötab välja alternatiivseid strateegiaid luuviljalis
Digitaalne "Konsulentide infokiri" keskendub peamiselt konsulentidele suunatud teemadele, aga ka maamajanduse teadmussiirdele ja innovatsioonile.
Biomajandus ja bioringmajandus
Üleilmsed probleemid, nagu kliimamuutused, elurikkuse kadu ja ressursside ammendumine ning samal ajal pidevalt kasvav Maa rahvaarv sunnivad meid otsima uusi tootmis- ja tarbimisviise, mis arvestavad planeedi ökoloogiliste piiridega. Euroopa roheline kokkulepe ehk rohelepe toob ülimalt ambitsioonika ettevõtmisen
Hästi toimivad mullad pakuvad meile puhast vett, hoiavad bioloogilist mitmekesisust, käitlevad toitaineid, reguleerivad kliimat ning on meie Euroopa maastiku ja kultuuripärandi vundamendiks. Muld on siiski piiratud ressurss ja me peame selle eest kõik koos hästi hoolitsema. Sellest uudiskirjast saate lugeda mulla tervise ja sellega seotud põllumajanduse ja metsanduse projektide, algatuste, ürituste, trükiste ja muu kohta.
„Mulla tähtsust on võimatu üle hinnata” – volinik Janu
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Käes on põllupäevade kõrghooaeg. PMK katsekeskustes toimunud põllupäevad on järelvaadatavad 
Suve lõpus on tähtaeg mitmetel projektikonkurssidel
Meeldetuletuseks: eelmisel aastal avaldatud 
Üles