AgriLInk: Eluslaborite juhis

Tõlkis ja toimetas Daria Gabriela Orr, PMK

Projekti AgriLink eluslaborite juhend on kasulik nii eluslaborite käivitamiseks kui nende tegevuse käigus tekkinud murede lahendamiseks. Juhendis kirjeldatakse erinevaid rühmapõhiseid vahendeid ja meetodeid, mida kasutati AgriLink projektis eluslaborite lähenemisviisi rakendamiseks ning veebikursusel „Creating innovative agricultural advisory services through a Living Lab“. Tuuakse välja sidusrühmadega tegelemine, grupi juhtimine, vastastikune juhendamine, olukorra kujutamine skeemide abil ning rollimängud.

Projekt AgriLink tegutses aastatel 2017 - 2021. Projekti eesmärk oli aidata mõista konsulentide rolli teadmussiirdes ja parandada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu põllumajandusettevõtetes üle Euroopa.

Projekti käigus loodi 6 eluslaborit (Itaalia, Läti, Rumeenia, Norra, Hispaania ja Holland-Belgia), kõik eri teemadel. Eluslaborites töötasid koos teadlased, nõustajad ja põllumajandustootjad, et arendada välja uut nõustamise meetodit. Kekenduti teadmiste vahetamise protsessile, parandades osalejate vahelist kommunikatsiooni.

Huvirühmadega tegelemine

Eluslabori käivitamisel on esimene ja kõige olulisem tegevus õigete sidusrühmade kindlaks tegemine ning seejärel nendega koos probleemi olemuse väljaselgitamine.

Huvirühmade esmasel kaasamisel on kolm etappi.

• Esimene etapp on peamiste rühmituste tuvastamine,
• Teine etapp on poolstruktureeritud intervjuud väljavalitutega 
• Kolmas etapp on proovitöötuba.

Suureks abiks protsessi juures on ‘disainmõtlemine’. Esimene, ‘empaatia’ faas tähendab püüet aru saada huvirühmade perspektiividest, huvidest, arvamustest, tunnetest ja ideedest. Huvirühmadest aru saamine aitab ka aru saada, kes tahab eluslaboris osaleda ja mil viisil.

Huvirühmade valik

Sidusrühmade välja valimise käigus on vaja osutada piisavat tähelepanu kõigi [ELUSLABORI TEEMA] kohaselt oluliste vaatepunktide käsitlemiseks. Järgmised sammud aitavad läbi viia välja valimise protsessi.

1. Tehke nimekiri kõikidest isikutest või ühendustest, kellel on huvi Eluslabori teema vastu või kes mõjutaks eluslabori edu. Mõelge järgmistele kategooriatele: eri tüüpi põllumajandustootjad, põllumajandusnõuandjad, teadustöö, kohalik omavalitsus, Vabariigi Valitsus, äripartnerid, tarbijad, erinevad ühiskonnagrupid, kogukonnad ja organisatsioonid. Kontrollige üle, kas said kõik huvirühmad kirja. Keda veel teema huvitab? Kes veel mõjutavad eluslabori arendamist?

2. Proovige määrata kui suur huvi on ja kui suurt mõju omab iga huvirühm. Pange kõik huvirühmad kirja järgmisesse maatriksisse.

Joonis 1. Maatriks, mis aitab huvirühmi jaotada

3. Maatriksit vaadates saab aru, kuidas peab huvirühmi kaasama. Kõige tugevamad kandidaadid on need, kellel on nii mõju suur kui huvi suur, nemad tuleb kaasata nii intervjuu vooru kui ka töötuppa.

Vähese huvi ja vähese mõjuga sidusrühmadega võib teha intervjuusid, aga nad ilmselt otseselt eluslabori tegevuses ei osale.
Kõrge huvi ja vähese mõjuga sidusrühmadega teha intervjuu ja neid informeerida, aga arvatavasti kaasata pole vaja.
Ülejäänutega tuleb teha intervjuud ja siis otsustada milline oleks nende sobiv roll eluslaboriga seoses.

4. Tehke nimekiri huvirühmadest, kellega teete intervjuu, soovitavalt vähemalt 10.

Näiteks valida huvirühmad järgnevalt: farmerid (4), põllumajandusnõuandjad (2), teadustöö (1), valitsus (1), valitsusväline organisatsioon (1), turuosaline (1). Põllumajandustootjad ja nõustajad on AgriLinki eluslabori kõige tähtsamad huvirühmad, seega tehke kindlaks, et teete neist piisavalt mitmekülgse valiku. Kõige olulisem sihtgrupp peab olema enim esindatud (igas faasis).

5. Mõnedel huvirühmadel on vaja, et keegi neid esindaks. Sel juhul pead selle rühmaga suheldes leidma rühmale sobiva esindaja, kellel oleks esindamiseks piisavalt mõjuvõimu, teadmisi ja kogemust.

Juhendis soovitatakse nii maatriks kui algne nimekiri säilitada hilisemaks tegevuste seireks.
Selle etapi tulemusena on välja valitud intervjueeritavad.

Soovitused poolstruktureeritud intervjuu läbiviimiseks

Intervjuud on kasulikud, et aru saada iga huvirühma seisukohtadest ja perspektiividest seoses eluslaboriga. Vastused annavad aimu, millised väljakutseid eeldavad innovatsiooni toetamise nõustajad. Järgnevalt on toodud näidisküsimused, mida saab intervjuusid tehes eeskujuks võtta.

• Enda tutvustus, eluslaborite idee ja teema tutvustus ning intervjuu eesmärk ja kulg.
• Mis on huvirühma amet, tegevus?
• Millise organisatsiooniga oled seotud, roll organisatsioonis?
• Kes on sinu partnerid ja kuidas nendega suhtled?
• Perspektiiv jätkusuutlikkuse väljakutsele: Kuidas sa kirjeldaksid peamist väljakutset [ELUSLABORI TEEMAL] ? Mis sa arvad, miks see on väljakutse ja mis on selle peamised põhjused?
• Milline on sinu roll seoses jätkusuutlikkuse väljakutsega?
• Millised on sinu väärtused ja huvid seoses jätkusuutlikkuse väljakutsega? Mida on sul sellest võita või kaotada?
• Huvirühma tegelik ja potentsiaalne mõju jätkusuutlikkuse väljakutsele.
• Ideed jätkusuutlikkuse väljakutse parendamiseks. Milliseid asjaolusid ja praktikaid tuleks parendamiseks muuta?
• Huvirühma perspektiiv innovatsiooni toetussüsteemi rollile seoses jätkusuutlikkuse väljakutsega ja ideed selle parendamiseks.
• Milliseid huvirühmi oleks veel vaja kaasata või kellega rääkida seoses ‘ELUSLABORI TEEMAGA’?

Kui keegi ei taha eluslaboris osaleda, siis selle põhjus võib anda eluslabori käivitamiseks olulist infot.

Intervjuu vastuste analüüs

• Tee nimekiri kõikidest huvirühmadest, keda intervjueeritavad nimetasid. Kui on mõni uus huvirühm, keda sul veel polnud, siis lisa ka need maatriksisse. Vajadusel tee ka nendega intervjuu.
• Kogu kokku kõik erinevad võimalused jätkusuutlikkuse väljakutsele ja visualiseeri need ühele suurele lehele.
• Teee pikk nimekiri kõigist väljakutsetest, mida innovatsiooni nõustajad eeldasid.

Loe täpsemalt juhendist endast.

Grupi juhtimine

Grupi efektiivset juhtimist toetavad seitse sammu (põhinevad Roffey Park Instituudi laiaulatuslikul kogemusel ning on leitavad instituudi kodulehel).

Mõned väljavõtted seitsmest sammust:

• Rühma tegevust juhtides on keeruline jääda erapooletuks ja mitte omada kindlat nägemust tulemusest. Juhina ju tead, mida sa tahad, milleni rühm jõuaks. Väljakutseks on rühma mõjutada, aga mitte üle selle domineerida.
• Suuna oma tähelepanu peamiselt protsessile. Protsess on küll vähem tähtsam kui sisu, aga sellest sõltub, kuidas inimesed ennast eluslaboris osalemise suhtes tunnevad.
• Sul võib olla vaja küsida keerulisi küsimusi. Selliseid, mis on fundamentaalsed, või mis viiks tähelepanu keerulistele teemadele, aga võivad tunduda grupile ebamugavad.
• Konflikt ei ole ilmselge tüli. See on tihti tajutav mingi vastuoluna, tegeliku probleemi näitena.

Vastastikune juhendamine

Alati on võimalik sattuda oma mõtetega ummikusse, olles ise situatsioonile väga lähedal. 

Vastastikuse juhendamise (ingl. k peer-to-peer mentoring) meetodi eesmärgid on:

• koos teistega erinevate probleemide ja kitsaskohtade arutamine;
• uute lahenduste leidmine.

Meetod oli lihtne, aga efektiivne.  Meetod on pikemalt kirjeldatud Wageningen University & Research teadlaste poolt. AgriLinki jaoks arendati välja lühike 5-etapiline versioon, mis võtab aega 30 minutit. Projektis osalevad 6 eluslaborit said üksteist juhendades ja nõu andes  koos õppida ja saada sügavama arusaama probleemidest igas eluslaboris. Mõnedel kohtumistel tegutsesid kõik 6 eluslaborit ühe grupina, mõnedel moodustati kaks gruppi. Protsessi etapid olid alati samad.

• Eluslabori korraldajad  räägivad teistele mingist takistusest või probleemist seoses eluslabori edenemisega. (Aeg: 5 min)
• Grupiliikmed küsivad avatud loomuga küsimusi (miks, kuidas, mis, kes, millal…) selleks, et aidata probleemi paremini mõista ja näha seda teistest vaatenurkadest. Tähtis on, et küsimused oleksid kindlasti avatud ega annaks otseseid nõuandeid lahenduseks. (Aeg: 10 min)
• Seejärel peab organiseerija küsitud küsimuste valguses oma algse probleemi (vajaduse korral) ümber sõnastama. (Aeg: kuni 5 min)
• Teised annavad nõu, kuidas see eluslabor saaks oma takistuse või probleemi lahendada. (Aeg: kuni 10 min)
• Eluslabori korraldaja võtab kokku, millist nõu pakututest nad saaksid järgida. (Aeg: umbes 5 min)

Joonis 2. Vastastikuse juhendamise etapid.

Olukorra kujutamine skeemide abil ja rollimängud

Eluslaborite loomisel ja arendamisel kasutati erinevat tüüpi skeeme, et inimesed väljendaksid oma nägemust seoses eluslabori peamiste elementide ja probleemidega. Kõik diagrammid sünnivad enamasti koostöö tulemusel, üks suurim diagrammide loomise väärtus ongi kaasata erinevaid inimesi ja kajastada erinevaid vaatenurki.

Nii skeeme joonistades (aga ka ülejäänud protsessis) proovi vältida süsteemide piirides mõtlemist. Näiteks, et situatsioon koosneb turundus-, tootmis- ja kvaliteedikontrollisüsteemist. See võib aga viia eemale tegelikust probleemist, sest viga võib olla ka just piisava organiseerituse ja süsteemsuse puudumises.

Otsi väljakutseid esialgseks olukorra hindamiseks. Andmete kogumisel ja maha joonistamisel väldi nii palju kui võimalik mingi konkreetse mõttesuuna poolt suunatud saamist. Sageli alustatakse eeldusest, et on vaja otsida viise nende süsteemide tõhusamaks muutmiseks.

Samuti tasub meeles pidada süsteemi ümbritseva keskkonna olulisust: Süsteemi ümbritsev keskkond koosneb seesugustest teguritest, mis pole süsteemi osa, aga mis võivad süsteemi mõjutada või mida võib süsteem mõjutada.

Rollimänge kasutati selleks, et valmistuda huvirühmadega kohtumisteks ja olla valmis toimetulekuks eri tüüpi inimestega. AgriLinkis võtsid 2 inimest endale kohtumise korraldaja rolli ja ülejäänud mängisid mingit võimalikku karakterit. 

Juhendi koostas Andy Lane Suurbritannia Avatud Ülikoolist (The Open University in the United Kingdom).