EST Maainfo Maaelu võrgustikutöö osakond  Maainfo LEADER Maainfo LEADER UUDISED
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
Maainfo
NÄHTAV LEADER
Maainfo
LEADER UUDISED
Maainfo
ÜRITUSED
Maainfo
LEADER RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖPROJEKTID
Maainfo
LEADER 2014-2020 ABIMATERJALID
Maainfo
LEADER 2023-2027 ABIMATERJALID
  Trükised
Maainfo
  VEEBI TV
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Konsulentidele kutse andmine
Maainfo
  Maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo

LEADER UUDISED

   

LEADER TEGEVUSGRUPID: Tartumaa Meeri küla ja Luunja kant Aruka Küla arenguprogrammis

Allikas: Eesti Leader Liit
12. august 2022. a

Kohalikul Leader tegevusrühmal Tartumaa Arendusseltsil on käsil põnev üle-eestiline ettevõtmine. Nimelt on võetud nõuks turgutada kohalikke kogukondi ja kaasatud 24 piirkonda, et asjast asja saaks. Kuidas see käib? Osaledes programmis Arukad külad (Smart Villages), mis on Euroopa Komisjoni algatus innovaatiliste lahenduste juurutamiseks toetudes kogukonna väärtustele ja võimalustele. Eesmärk on kohaliku elu edendamine läbi kogukondade koostöö teiste küladega nii Eestis kui üle piiri. Eestis rakendatakse arukate külade lähenemist esmakordselt 13 Leader tegevusrühma koostööprojekti “Arukate külade arenguprogramm” raames. Tartumaal andis oma soovist märku programmis osaleda Meeri küla ja Luunja valla külade kogukond. 

Luunja külad on võtnud programmi raames eesmärgiks jõuda sidusama ja tegusama kogukonnani, kus toimub sujuv infovahetus nii üleaedse kui kaugema nurga rahvaga; nii omavalitsuse kui kohaliku ettevõtjaga. Mõnusat elukeskkonda ja suurt turismipotentsiaali toetav loodusressurss on Emajõe põhjakalda kogukonnal omast käest Emajõe Suursoo näol võtta ja plaane seda teistelegi tutvustada juba sätitakse. Meeri küla Nõo vallas on liikumas üsna sarnaseid radu pidi. Strateegia keskmes on hea elukeskkonna säilitamine hoides Meeri erilist ajalugu ning kultuuritraditsioone. Keeri-Karijärve looduskaitseala oma floora ja faunaga loob selleks juba päris toekad eeldused. 

Kuhu liigume?

Luunjal on paika pandud neli tegevussuunda, millega oma unistused teoks teha. Reast esimesena leiab info ja kommunikatsiooni, et teaks, kes kus asub ja teenused oleksid kättesaadavad. Rõhku pannakse kogukonnatööle, et sünniksid traditsioone väärtustavad ja põlvkondi siduvad lahendused. Veel on plaanis tegeleda külade taristuga, kergliiklusteede võrgustiku ja kaasaegsete transpordilahendustega luues uusi võimalusi ning toetades hajaasustusega külade elu. Lisaks soovib kogukond liikuda puhtama elukeskkonna suunas arendades keskkonnateadlikumat ja tervislikku eluviisi, et saaks prügist priiks ja kodulähedasi metsa-alasid nii omade seltsis nautida kui turistidele tutvustada. Infovahetus ja kommunikatsioon toetab tööd kõigil neljal suunal, seega alustab Luunja kant ettenägelikult just sellest. Programmi piloottegevuse käigus kaardistatakse kõik piirkonna ettevõtjad ja teenused, et koguda need ühtsele infovahetusplatvormile ja seeläbi teenused ja tooted inimestele paremini kättesaadavaks muuta. Kõigepealt andmebaas, siis tehniline lahendus (uuendusmeelsem lugeja loeb siinkohal: äpp).

Meeri küla leidis, et arukas lahendus oma piirkonnale hoogu juurde anda on keskenduda kogukonna kaasamisele, looduses liikumise võimaluste loomisele ning laste ja noorte heaolu ja aktiivsuse tõstmisele. Sarnaselt Luunjale on ka Meeri külal piloottegevusena plaanis teha eeltööd tehniliste lahenduste väljatöötamiseks, kuid algust teevad meerikad veidi teise nurga alt. Piloottegevusena on plaanis luua interaktiivsed lahendused kaardirakendusena (loe ikka: äpp) matkaradade läbimiseks. Kindlapeale funktsioon, mis pakub pinget ka mööda- ja läbisõitjaile. Ja kaldu on see ettevõtmine lisaks looduses aktiivse liikumise poole ka veel hariduse ja teaduse suunda. Kristi Metsa: “Meil on siin nii rikas ja mitmekesine looduskeskkond, et tahaks kõik kohad kohe ära märgistada, kotkad ja taimed ja kogu floora ja fauna. Tuleb hakata otsustama, et mida võtta, mida jätta.“  Targalt on lahendanud Meeri kogu protsessi enda jaoks nii, et kõik kolm tegevussuunda toetavad üksteist. Noored võetakse isade-emade ja teiste naabritega kampa. Nii see kogukond ühte kasvab, aktiivsus tõuseb ja loodusressurss väärindub.

Kogukonnatööst ja praktilistest lahendustest

Vestlusest Luunja ja Meeriga noppisime üles, et kogukondade murekohad ja ka võimalused on üsna sarnased – vedurid ei leia mantlipärijaid, samas geograafiline asukoht toetab värskete tulijate ühinemist. Kogukonnatööks on aga mõlemad piirkonnad leidnud lahendused, mis praktikas näivad toimivat. Kaire Vahejõe Lohkva Külaseltsist toob näitena välja, et mõttetalgute raames kohalikule omavalitsusele tehtud ettepanek äratada ellu külavanema statuut, et iga küla oleks oluliste otsuste tegemisse vähemalt kord aastas kaasatud, on jõudnud vähemalt ühe olulise osapoole programmilisse tegevusse. Sobiva tähtede seisu korral on tulevikus lootust ka selle realiseerumisele. Meeri kandis on aga käivitunud aprilli algusest üle paari nädala toimuv mõnus pop-up kohviku pühapäevak, kus üks kohalik ettevõtja pakub seltsimajas ja väljas head paremat süüa ja külaelanikel on võimalus näiteks vallavanemale kõige põletavamate teemade osas otse küsimusi esitada. Kutsung osalema pidavat liikuma Kambjas ja Tartuski. Kui mitte muidu, siis hea söögi ja seltskonna pärast tasub ikka külla sõita. Tulevikus tahaksid meerikad jõuda selle ettevõtmisega Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) lahenduseni, nagu näiteks siinkandis Ülenurmel. Puhtal kujul „käed-küljes“ kogukonnatöö.

Strateegia kirjutamise protsessi hindavad mõlemad külad tuumakaks – esiteks seob kogukonda ja teiseks annab väga konkreetse ülevaate sellest, kuhu suunas liikuma peaks. Arvestama peab aga sellega, et ettevõtmine on töömahukas ja eeldabki üsna suurel hulgal ka otsetööd kogukonnaliikmetega, et neid pardale saada. Ja selle „oma“ idee esimeseks tegevuseks strateegia eesmärkide elluviimisel tundsid mõlemad külad ära selle järgi, et tekkis hirmus suur hasart. Ju siis sai ikka õigesti valitud.

Lõpetuseks veel korra Arukate külade arenguprogrammi eesmärgist ja mõnest näitest kaugelt ja lähemalt. Kui terminid Euroopa Komisjon, innovaatilised lahendused, juurutamine ja tegevusrühma koostööprojekt välja jätta, siis sisuliselt on arukas küla see, kes leiab üles oma kogukonna tugevused ja paneb need enda kasuks tööle. Digilahendused ei ole seejuures ilmtingimata must be element – ka kogukonnateenused, taastuvenergia, ringmajandus on märksõnad, mis arukat küla iseloomustavad. Põhja-Harjumaal Neeme külas lükatakse käima külakino ja Rootsis Suderbyni kogukonnas toodetakse toidu- ja aiatööjäätmetest biogaasi. Oma kogukonna lähenemistest ja eeskujudest rääkides toovad nii Meeri kui Luunja külakogukondade esindajad välja, et lahendused, mis kogukonda enam seoksid, on mujal Euroopas juba kenasti tööle hakanud. Kogukonna-äpp töötab täistuuridel näiteks Taanimaal Torupis, kus ühe kliki kaugusel on kaardirakendus piirkonna ettevõtjate, ürituste ja kohalike uudistega või ka Belgias, kus Profondeville’i kogukond on jõudnud üsna sarnast teed pidi oma murekohtade lahendamiseni. Mõlemad nimetatud külad kuuluvad Euroopa arukate külade võrgustikku Smart Rural 21. Seega kui sobival momendil kelleltki šnitti võtma hakatakse, piilutakse ilmselt Belgia ja Taani poole.

Arukate külade arenguprogrammi kohta saab rohkem infot: leaderliit.eu/arukad-kulad/

September 2022
Tagasi  Edasi
Maainfo
   

Päevakajalised asjad
Maainfo
MAAELUMINISTEERIUM: Hooldusraie toetuse tõus julgustab metsaomanikke
KODUKANT LÄÄNEMAA: COVID-19 II vooru esitati 9 taotlust
PIIRIVEERE LIIDER: LEADER PROJEKT "3D tuur" SA Räpina Inkubatsioonikeskus
PÕHJA-HARJU KOOSTÖÖKOGU: Õppereisil tutvuti Rae valla kultuuri-, loodus-, ja väike-ettevõtluse objektidega
SAARTE KOOSTÖÖKOGU: Eile, 20. septembril lõppes taotluste vastuvõtmine sügisvooru!
Maal elamise päeva erinevaid paiku külastati ligi 20 000 korda
JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA: Toiduettevõtjatega Läti õppereisil, 8.-9. septembril 2022
JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA: Jõgevamaa toit toidumessil Tallinn FoodFest 2022
KODUKANT LÄÄNEMAA: Kodukant Läänemaa külastas Soome Avatud talude päeva
MAAELUVÕRGUSTIK: Lihtne ja maalähedane - Soome avatud talud
MAAELUVÕRGUSTIK: Tutvu Euroopa projektikonkursil finaali jõudnud noorteprojektidega!
MAAELUVÕRGUSTIK: Võrgukiri nr 16 (511)
MAAELUVÕRGUSTIK: Valime üheskoos Eesti noorteprojektid Euroopa rahva lemmikuks!
MAAELUVÕRGUSTIK: Toiduvõrgustike info - 29. september 2022 (9/2021)

Leader logo pysti 1

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, seminar (at) pmk.agri.ee
Maainfo