EST Maainfo Maaeluvõrgustiku teenistus Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo UUDISED
 
 
Maainfo
Kontakt
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
MAK 2014-2020 PROJEKTINÄITED
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
TASKUHÄÄLING "MAAELU JUTUD"
Maainfo
VEEBI TV
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2024
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
Maainfo
MAAPIIRKONDADE PIKAAJALINE VISIOON
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
KESKKOND JA KESTLIKKUS
Maainfo
NAISED MAAPIIRKONNAS
Maainfo
EUROOPA ÜPP VÕRGUSTIK
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
EESTI MAAELUVÕRGUSTIK 2014-2020
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maaeluvõrgustiku teenistuse kontaktid
Maainfo

UUDISED

   

EPKK: Presidendi sõnul on lastele vaja rohkem rääkida, kuidas leib meie lauale tuleb

Allikas: EPKK
9. oktoober 2023. a

Esmaspäeval alanud leivanädal päädis eile, 3. oktoobril presidendi lossi viidud uudseleivaga. President Alar Karis kiitis Leivaliidu tegevust ja julgustas neid veelgi enam koolilastele rääkima, kuidas leiba tehakse.

Leivanädalal on kaunis komme uuest rukkisaagist valmistatud leib viia presidendile, nii ka tänavu. President Alar Karis tänas leiva üleandmisel Leivaliidu delegatsiooni ja soovitas leivateoks kasutada ikka kohalikku toorainet. Ka ütles president Karis, et lastele on vaja rohkem selgitada, kuidas leib tuleb meie lauale, et lapsed mõistaksid kogu leiva valmistamise protsessi.

Juba 25. aastat peetakse iga sügis leivanädalat, et hoida au sees meie rukkileiba ja sellega seonduvat. Eesti Leivaliidu president ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Uno Kaldmäe ütles, et rukkileiva rolli meie söögilaual ei saa ka täna alahinnata, kuna rukkil on suur toiteväärtus ja sellest valmistatud leib annab sööjale väärtuslikke liitsüsivesikuid, kiudaineid ja vitamiine. "Oleme rukkileiva tarbimisega üsna unikaalsed, kuna kogu maailmast kasvatatavast teraviljast moodustab rukis vaid 1,5%," rääkis Leivaliidu president.

Ta lisas, et Eestis hakati rukkileiba sööma 11. sajandil. "Seega saame öelda, et ajalooliselt on rukkileib olnud eestlaste söögilaual väga pikalt, koguni tuhat aastat.  Talupojakultuuris oli leib peamiseks toiduaineks kuni 20. sajandi alguseni välja ja kõiki muid toite nimetati leivakõrvaseks," sõnas Kaldmäe.

Leiva andsid presidendile üle Leivaliidu liikmed: AS Lõuna Pagarid nõukogu liige ja ELL juhatuse esimees Uno Kaldmäe; OÜ Pagaripoisid juhataja ja ELL juhatuse liige Meelis Pärn ning OÜ Rõngu Pagar juhataja Jaanus Peri. Presidendile küpsetas leiva AS Lõuna Pagarid.

Hea teada

  • Eesti rukkileiva eripäraks on koostises kasutatav Eestis toodetud rukkijahu ning traditsiooniline valmistamismeetod, milleks on juuretise toel taigna kääritamine.
  • Eestis kasvas rukis juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurina hakati teda kasvatama 11. sajandil.
  • Rukkileib on üks eestlaste rahvusliku identiteedi sümbol.
  • Rukkileibade nimistus oleme ilmselt maailmas kindalt esikohal, umbes 150 leiva nimetusest on meil pidevalt kasutusel muutuvalt 70.

Mrts 2024
Tagasi Edasi
Maainfo
    


2 logo maaeluvõrgustikule

 
 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, seminar (at) metk.agri.ee
Maainfo