INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2010-03-16
Nr:	44
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5173&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri:	Maaelupoliitika temaatiline mõõde
Kirjatüki autor:	Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=127&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	10. märtsil 2010 toimus Jänedal järjekordne Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja maaelupoliitika tuleviku arutelu. Seekord käsitleti maaelu poliitika temaatilist mõõdet, jätkates eelmisel korral alguse saanud toetuste territoriaalse suunamise temaatikat. Kas maaelupoliitika on peaks olema sektori- või territoriaalne poliitika ja millele maaelupoliitika peaks keskenduma - neil teemadel rääkis ja tõi ülevaate Eesti Maaülikooli tudendite maaelu teemalise küsitluse tulemustest professor Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor. Rando Värnik: "Ettevõtlussektor maaelu arendamisel on väga oluline, olles arengumootoriks ja maaelu paigal hoidjaks. Sealjuures arvestades nii põllumajandus- ja metsandusektorit, kui ka mitmesugust muud ettevõtlust maal. Seetõttu peaksid kõik need poliitikad, mis tegelikult mingit konkreetset sektorit toetavad kas otseselt või kaudselt samuti teada olema. Tuleks vaadata kaugemalt, territoriaalse poliitika poole, Sest on ju olemas mitmeid teisigi poliitikaid peale maaelupoliitika, mis tegelevad linnakultuuriga, sotsiaalse poolega, haridusega jne. Nii tõid ka üliõpilased neile korraldatud küsitluse raames välja, et maapiirkonnas on palju "halle laike", mida maaelupoliitika üksikuna ei ulata katma ning on ka täiesti katmata alasid. Seega peaks maaelu puudutav poliitika olema hulga laiem. Tulevikus võiks maaelupoliitika orienteeritud olla endiselt maaettevõtlusele, Leader tegevusgruppide arengule ja külalelu arendamisele. Kuid rõhuasetus peaks olema suunatud ettevõtluse poole, et erinevad maapiirkonna ettevõtlussektorid saaksid areneda püsivalt. Seda eelkõige seepärast, et läbi ettevõtluse saab maal luua ja säilitada inimväärset elu. Sellist arengut järgides peaksid ka teised poliitikad appi tulema. Ühiselt saab palju rohkem saavutada ja ka "hallid laigud" katta. Maaelupoliitika peaks olema maapiirkonnale veelgi lähemal, olles maaelusektoritega tihedalt seotud. Kuid praegusel ajal on küllaltki keeruline suhteliselt väheseid rahalisi vahendeid jagada, et eesmärke saavutada. Seetõttu peaksid tulema appi teised poliitikad, et parandada ka neid kitsaskohti, mida praegune maaelu puudutav poliitika ei suuda aidata. Tudengid tõid välja, et külaelu ja kohalik algatus ehk Leader on väga olulised teemad, mis peaksid jääma ka tulevikus toetuspoliitikas olulisele kohale. Toodi välja ka seda, et tänane maaelupoliitika peaks suutma maapiirkondades elujärge ja elukvaliteeti parandada just konkreetse tegevuse kaudu. Väga oluline on seejuures panustamine ettevõtlusele, ehk siis sektorialasele arengule."

« Tagasi