EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee.

Ilmumise kuupäev: 2011-10-12
Nr: 111
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1888&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema: Projektide näited
Kirjatüki pealkiri: Läänemeri annab põhjuse koostööks
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1887&page=3265&action=article&
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: http://www.youtube.com/watch?v=mpLo5Fr54lw
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Kui Peeter Suur alustas 18. sajandil Läänemere kaldale Peterburi linna ehitamist oli asukoha valikul määravaks lähedus Euroopaga. See linn oli Venemaa jaoks justkui „aken Euroopasse". Läänemeri on ka eestlaste jaoks olnud üheks avaruseks, mille kaudu pääseb Lääne-Euroopa tegemistele lähemale. Mööda merd on mugavam nii kaupa kui inimesi transportida, samas on pakkunud mere lähedus vaenlaste eest kaitset ning andnud juba aastatuhandeid eestlaste toidulauale kalapoolist.

Oleme nüüd 21. sajandis, kus olud ja võimalused on muutunud, kuid Läänemeri on ikka jäänud. Võibolla ei ole Läänemeri enam eestlaste jaoks pelgalt pisike aknake vaid uks kogu maailma ja Läänemere ümbruses pesitsevad riigid ei ole vaenlased vaid koostööpartnerid, kelle läheduse olulisust oleme alles viimasel ajal rõhutama hakanud. Läänemeri on Vahemere järel suuruselt teine sisemeri maailmas. Nõnda on siinsete riikide koostööpiirkond väga laiaulatuslik, luues sarnaste traditsioonide, ajaloo ja kliimaga mikroregiooni.

Läänemere maade koostööga seotuid üritusi toimus septembrikuus 2011 lausa mitu. 13. – 14. septembril oli Tallinnas Põhja- ja Baltimaade maaelu- ja kalandusvõrgustike tegevusi tutvustav seminar ja töökoosolek.

Läänemere regiooni maaeluvõrgustikud on varemgi kokku saanud. Ühiste töökoosolekute ajalugu ulatub juba 2008. aasta algusesse, millal sai teoks esimene seesugune kohtumine. Selle aastat sügisel toimunud koosviibimine oli seitsmes. Seekord vahetati kogemusi ka Läänemere kalandusvõrgustikega.

28. - 29. septembril toimus Helsingis Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia prioriteedi „Säästev maaelu areng“ seminar, mis keskendub maaelu arengu programmide nendele meetmetele, mis on ühtsed kogu Läänemere piirkonnas. Seminaril osalesid põllumajandusministeeriumid ja teemaga seotud allasutuste ja Maaelu arengukava meetmete elluviimisega seotud valdkondadega esindajad. Läänemere strateegia sünnipäev on 2009. aasta 30. oktoober, mil Euroopa Liidu Ülemkogu kiitis heaks Läänemere strateegia.

Seega ei ulatu maaelu arengu seisukohalt ametlik Läänemere äärsete riikide koostöö väga kaugele minevikku. Kuid üheks esimeseks suuremaks koostöösidemeks võiks pidada Helsingi konventsiooni ehk Läänemere kaitse konventsiooni, millele allkirjastasid 7 Läänemere riiki 1974. aastal ja 1992. aastal seoses uuenenud olukorraga Euroopas, kirjutasid veidi muudetud konventsioonile alla kõik Läänemere äärsed riigid. 1989. aastal sai alguse Läänemere saarte koostöö ehk B7. Läänemere saarte liitu kuulub 7 suuremat saart: Ahvenamaa, Bornholm, Gotland, Rügen, Öland, Hiiumaa ja Saaremaa.

Kui Helsingi Konventsioon on oma põhiolemuselt keskkonna teemaline ja B7 hõlmab vaid Läänemere saarte tegevusi, siis hiljaaegu koostatud Läänemere strateegia on palju laiaulatuslikum ja sisaldab endas otseseid koostöö teemalisi punkte.

Maaeluvõrgustik on koostanud Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia teemalehe: www.maainfo.ee...

Läänemere maade koostöö osas on siinkohal hea tuua mõned projektinäiteid, mis on suures osas Eestiga seotud. Siin kirjeldatud kahte projekti tutvustati septembri lõpus Soomes aset leidnud Läänemere strateegia üritusel:

Läänemeri kui meie ühise merekultuuri alus - "Meresõidu traditsiooni elavdamine"

Meri ja purjetamine on aastatuhandeid olnud Läänemere äärsete rahvaste traditsioonides, kuid viimasel ajal on hakanud need teadmised kaduma. Nii algatasid 4 Läänemere maades tegutsevat tegevusgruppi mereteemalise koostööprojekti, et merekultuur ei kaoks. Hiidlaste Koostöökogu alustas koos partneritega 2010 aasta suvel rahvusvahelist projekti, mille põhieesmärk on rahvusvahelise koostöö arendamine merekultuuri valdkonnas, selle valdkonna huviliste ühendamine Läänemere piirkonnas ning noorte kaasamine projekti.

Projekti koostööpartnerid on LAG Karhuseutu Soomest (juhtpartner), Hiidlaste Koostöökogu Eestist ning kaks Leader tegevusgruppi Taanist (LAG Development North West Zealand ja LAG Bornholm).

Projekti alaeesmärgid: Hoida ja elavdada meresõidu traditsioone; Tõsta teadlikkust merekeskkonnast; Luua partnerite võrgustik, sh meeskondade, laevaehitajate, noorte vahel Läänemerel; Vahetada kogemusi ja teadmisi laevaehituse, restaureerimise, purjetamise alal; Noorte kaasamine.

Peamisteks tegevusteks on projekti turundus, meresõidu õpetus, laeva avatud päevad, laevaehitajate vahetus. Projekti tulemusena on suur hulk noori kaasatud, kes on õppinud meresõitu ja laevandust. Lisaks noorte arendamisele on projekt mõjutanud ka teiste meresõidu alast sõnavara ja täienenud on inimeste hulk, kes oskavad purjetada.

Rohkem infot: www.maainfo.ee...
Vaata “Meresõidu traditsioonide elavdamise“ projekti videot:



Turism, mis propageerib mahedat maalähedust - Koostöövõrgustik "Ehedad Elamused Lahemaal"

2005. aastal loodi Lahemaa Rahvuspargi külastuskeskuse ja aktiivsemate ettevõtjate koostöös piirkonna ettevõtjate koostöövõrgustik, mis tegutseb nime all „Ehedad elamused Lahemaal”. Koostöövõrgustik on vabatahtlike mitteametlik ühendus, mille eesmärk on üheskoos pakkuda piirkonna külastajatele kvaliteetseid ja meeldejäävaid elamusi, piirkonna loodus-ja kultuuripärandit tutvustavaid teenuseid ja kohalikku toitu. Ehedate Elamuste ettevõtjate tooted on keskkonnasõbralikud ja nende arendus suunatud säästvusele. Ehedad Elamused Lahemaal on 15 perekonnal põhinevat liiget (14 mikroettevõtet ja 1 eramuuseum) Lahemaa Rahvuspargi territooriumil ja Leader tegevusgrupi "Arenduskoda" piirkonnas.

Selle aasta augustis alustati rahvusvahelist projekti soomlastega - „Armastades kohalikke väärtusi“. Projektil on kolm partnerit: MTÜ Arenduskoda (Eesti), MTÜ Arenduse Assotsiatsioon Sepra (Soome) ja MTÜ Pohjois-Kymen Kasvu (Soome). Projekti eesmärk on kogemuste jagamine ja jätkusuutlikku koostöövõrgustiku loomine üle Läänemere. Oluline on koostöö arendamine kohalike käsitööliste, toidu tootjatega ja noorte kaasamine sellesse protsessi. Koostööprojekti otsitakse alati ka uusi partnereid.

Projekt "Ehedad Elamused Lahemaal" valiti maaeluvõrgustiku konkurssi „Märka Leadrit“ 2011 parimaks koostööprojektiks.

Rohkem infot: www.maainfo.ee...
Vaata videot „Ilus maa“, Koostöövõrgustiku "Ehedad Elamused Lahemaal" liikmest – Arma ratsatalu:



Maaeluvõrgustik uuris Põhja-Batli maaeluvõrgustike kohtumisel kolleegidelt Läänemeremaade koostöö kohta (Video).

Hans Bergström (Soome maaeluvõrgustik) – Milliseid kogemusi ja mõtteid olete saanud eelnevast Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst? / What are the experiences and lessons learnt from Nordic-Baltic networking? Põhja-Balti kohtumised on väga olulised, sest on palju ühiseid teemasid, mida ühiselt arutada. Samuti on maaelu arengu kavad ja raamistikud väga sarnased ning seeläbi avaneb võimalus üksteistelt õppida.

Costas Kastrinakis (Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt) – Kas ja kuidas on piirkondlikud võrgustikud olulised? / What is the importance of regional clusters and why? Kõige olulisem positiivne aspekt piirkondlike võrgustike puhul on see, et nad aitavad huvigruppidel oma piirkonda ja tegevusi täiustada. See annab võimaluse tutvuda ka piiritaguse olukorraga ning luua ühtne koostööpiirkond, kus üheskoos tegutsevad erinevad kultuurid ja pakutakse välja uusi ideid, mis loodetavasti viivad ka uute algatusteni. Kokkuvõtlikult - taolised üritused aitavad luua ja suurendada koostööd.

Hans-Olaf Stålgren (Rootsi maaeluvõrgustik) – Milliseid kogemusi ja mõtteid olete saanud eelnevast Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst? / What are the experiences and lessons learnt from Nordic-Baltic networking? Meil on nii palju ühist. Algul pidasin meid erinevateks riikideks, mida me loomulikult ka oleme, kuid meie ajalugu, kultuur ja toit on omavahel nii seotud ja sarnane ning seetõttu me lihtsalt peame koostööd tegema. Kuigi töö võrgustikes on natuke erinev, saame me üksteiselt kindlasti midagi õppida. Veelgi enam - koostöö tegemine on ka füüsiliselt lihtne, kuna paikneme üksteise lähedal.

Edgar Linde (Läti maaeluvõrgustik) – Milliseid kogemusi ja mõtteid olete saanud eelnevast Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst? / What are the experiences and lessons learnt from Nordic-Baltic networking? Põhja-Balti võrgustike kohtumised on Läti maaeluvõrgustikule väga olulised, sest see annab võimaluse õppida, saada uusi ideid ja inspiratsiooni tulevikuplaanide teostamiseks. On väga oluline, et me saame omavahel kohtuda ning arutada, kuidas me üht või teist asja teeme, millised on meie eesmärgid, kuidas neid saavutada ja kas meie ideed on üksteisega sarnased või erinevad ning kuidas saame neid ära kasutada igapäevase töö tõhustamiseks. Samuti saame oma ideid huvigruppidega ja kasusaajatega arutada ning alustada ka uusi tegevusi, mis aitaksid elu maal paremaks teha.

Rene Kusier (Taani maaeluvõrgustik)– Milliseid kogemusi ja mõtteid olete saanud eelnevast Põhja-Balti maaeluvõrgustike koostööst? / What are the experiences and lessons learnt from Nordic-Baltic networking? Taolistel üritustel osalemine aitab saada uusi teadmisi ja kogemusi. Oleme õppinud, et on väga oluline omada kindlat väljavaadet oma tööle. Töötades vaid oma võrgustikuga, saame kogemusi ainult oma riigilt ja võib-olla teeme midagi sootuks valesti. Suheldes teiste riikide võrgustikega, saame teistelt õppida ning samas jagada ka endi häid kogemusi - saab teada kas liigud oma tegevusega õiges suunas. Seega on Põhja-Balti võrgustike koostöö väga oluline viis tõhustamaks Leader-alast tööd võrgustikus. Leader kohalike tegevusgruppide seas peaks levitama põhimõtet, et peale riiklikul tasandil võrgustumise peaksid nad koostöö sidemeid ja kontakte otsima ka rahvusvahelisel tasandil.

Mark Redman (Euroopa maaelu arengu võrgustiku kontaktpunkt) – Kas Põhja-Balti võrgustiku tegevus on nähtav ka Euroopa tasemelt? / Are the activities of Nordic-Baltic Network visible from European level? Põhja-Balti koostöö on Euroopa tasemelt äärmiselt nähtav, me tunneme isiklikult palju võrgustike ning teeme nendega ka tihedat koostööd. Eesti (Põhja-Balti) võrgustikul on ääretult hea maine. Võrgustikud teevad aina rohkem koostööd, neil on ühised huvid, ühised vaated, ja eriti on nad huvitatud vastastikusest õppimisest ja loomulikult kogemuste vahetusest – see on väga tore ja inspireeriv.
Vaata intervjuudest videot:

« Tagasi

Viimati muudetud: 04.02.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo