INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2011-10-25
Nr: 113
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1931&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri: Maaelu arengu poliitika tulevikust ühise põllumajanduspoliitika reformiettepanekute valguses
Kirjatüki autor: Marko Gorban
Organisatsioon: Põllumajanduministeerium
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1928&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
Lisainfo: ÜPP tuleviku teemaleht http://www.maainfo.ee/?page=3475
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Mis teoksil?

Euroopa Liidus on käimas aktiivsed arutelud järgmise 2014-2020 programmiperioodi ühise eelarve ja sellest rahastatavate poliitikate teemal. Kui Euroopa Komisjon esitas ettepanekud uue eelarveraamistiku kohta juba käesoleva aasta suvel, siis oktoobri alguses avalikustati ühtekuuluvuspoliitika ning oktoobri keskel ka Eestis suurt vastukaja leidnud ühise põllumajanduspoliitika õigusaktide eelnõud.

Euroopa Liidu eelarve ja poliitikate planeerimine peaks nende ettepanekute kohaselt muutuma senisest strateegilisemaks ja kooskõlastatumaks. Euroopa Liidu tasandil on kokku lepitud EL 2020 strateegia koos ambitsioonikate eesmärkidega tööhõive, teadus- ja arendustegevuse, energia ja kliima, hariduse ning vaesuse vähendamise osas. Sellest strateegiast peaksid lähtuma nii ühiseelarve kui ka erinevad poliitikad.

Kuidas see maaelu arengu poliitikat mõjutab?

Euroopa Liidu eelarveraamistiku ettepanekud sisaldavad lisaks rahalisele mõõtmele ka ühiselt rahastatavate poliitikate peamisi suundumusi. Nende suundumuste kohaselt peaks ühine põllumajanduspoliitika endiselt jääma ühiselt rahastatavaks ning säilitama oma senise kahesambalise struktuuri, millest I sammas hõlmab otsetoetusi ja turukorraldusmeetmeid ning II sammas maaelu arengu poliitikat.

Selleks, et erinevate poliitikate vahel senisest suuremat koosmõju saavutada, on ettepanekute kohaselt kavas teatud poliitikate osasid hakata ühiselt poliitikate üleselt planeerima. Maaelu arengu poliitika on kaasatud Euroopa Liidu tasandil ühisesse strateegilise raamistikku koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga. Riiklikul tasandil koostatakse ühise planeerimise osana Euroopa Komisjoniga läbiräägitavad ja kokkulepitavad partnerluslepingud.

Maaelu arengu poliitika strateegiline lähenemine peaks tugevnema läbi Euroopa Liidu tasandil määratletavate ja kokku lepitavate ühiste maaelu arengu poliitika prioriteetide, mis on kombinatsioon ühise põllumajanduspoliitika ning EL 2020 strateegia eesmärkidest:

* teadmussiirde ja innovatsiooni edendamine põllumajanduses, metsanduses ja maapiirkonnas;
* konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtete elujõulisuse parandamine;
* toidukettide organiseerumise ja riskijuhtimise edendamine;
* põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide taastamine, säilitamine ja parandamine;
* ressursisäästu edendamine ning keskkonnasäästlikule ja kliimakindlale majandusele ülemineku toetamine põllumajandus-, toidu- ja metsandussektorites
* sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja majandusliku arengu edendamine maapiirkonnas.

Nimetatud prioriteedid on aluseks maaelu programmide koostamisele. Maaelu programmide koostamise osas uus maaelu arengu poliitika õigusraamistik suuri muudatusi ette ei näe. Uue elemendina on lisandunud võimalus nende raames alaprogramme luua (nt noortalunikele, väiketalunikele, lühikestele tarneahelatele), mille puhul on võimalik kohandada ka kõrgemaid toetuse määrasid.

Seniseid Euroopa Liidu maaelu arengu määruse tasandil eeldefineeritud meetmeid on ettepanekute kohaselt integreeritud (nt erinevad põllumajanduse investeeringutoetused, ettevõtlustoetused, metsandustoetused) ning seeläbi on nende arvu vähendatud. Kuivõrd enamus meetmeid aitab kaasa mitme prioriteedi saavutamisele, siis senisest, telgede-põhisest lähenemisest, kus meetmed olid grupeeritud vastavalt teljele, mille eesmärkidele see suunatud oli, on loobutud. Ettepanekud näevad ette looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade (praegune LFA) uut objektiivsetel kriteeriumidel põhinevat määratlemist. Võrreldes varasemaga on eraldiseisev meede ette nähtud mahepõllumajandusele. Keskkonnameetmete puhul on põllumajandustootjatele loodud võimalus võtta ühiseid keskkonnaalaseid kohustusi. Põllumajanduslik keskkonnatoetus on liikmesriikidele endiselt kohustuslik. Maaelu arengu poliitika instrumentide hulka on lisandunud riskijuhtimise instrumendid.

Olemasolevat koostöö meedet on oluliselt tugevdatud ning selle ulatust on senisega võrreldes, nii toetatavate tegevuste kui kasusaajate osas, laiendatud. Leader ja võrgustikel põhinevad lähenemised mängivad ka uuel perioodil maapiirkondade arendamisel olulist rolli. Leader-lähenemine maaelu programmide raames on kohustuslik ning seda on laiendatud ka muudesse fondidesse. Innovatsiooni edendamiseks on uue elemendina kavandatud auhinna omistamine kohalikele ja uuenduslikele koostööprojektidele. Ettepanek hõlmab ka põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse Euroopa innovatsiooni partnerlust, mis on suunatud ressursisäästule, teaduse ja põllumajanduse sidemete tugevdamisele ning innovatsiooni edendamisele.

Mida see Eesti jaoks tähendab?

Ühise põllumajanduspoliitika osaks oleva maaelu arengu poliitika rahastamine Euroopa Liidu tasandil peaks ettepanekute kohaselt üldjoontes samas mahus jätkuma. Samas on lahtine küsimus, kas liikmesriikide maaelu programmide vahendid peaksid samuti säilima endises mahus või tuleks neid liikmesriikide vahel ümber jagada, võttes aluseks kriteeriumid, mis põhinevad eelpool kirjeldatud prioriteetidel. Hoolimata sellest, milline on tulevikus Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamine Euroopa Liidu ühiseelarvest, on ettepanekute kohaselt teatud elemendid, mis senises poliitikas on ennast õigustanud ning programmi raames meetmete ja rahastamise mõttes kohustuslikud. Eelkõige puudutab see Leader-lähenemist, kliimamuutustega seotud tegevusi ning innovatsiooni.

Eelpool kirjeldatu on eelkõige maaelu arengu poliitika üldine raamistik. Maaelu arengu poliitikat viiakse endiselt ellu liikmesriikide poolt koostatavate maaelu arengu programmide kaudu, mille lõpliku näo ja sisu kujundavad liikmesriigid lähtudes oma vajadustest ning Euroopa Liidu prioriteetidest. Põllumajandusministeerium on tulevikku silmas pidades Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistustega juba alustanud. Selleks on koostöös sotsiaalpartneritega moodustatud juhtkomisjonis alustatud maapiirkonna olukorra ja vajaduste kaardistamist. Kuna maapiirkonna vajadused on oluliselt laiemad, kui ühise põllumajanduspoliitika ulatus ja võimalused, siis siinjuures pakub poliitikate ühine strateegiline raamistik hea platvormi riigi kui terviku ühtseks planeerimiseks. Loomulikult on selle oluliseks osaks ka maapiirkond.

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019