INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee.

Ilmumise kuupäev: 2011-11-22
Nr: 117
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1988&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri: Põllumajanduslikud otsetoetused aastatel 2014-2020
Kirjatüki autor: Mai Talvik
Organisatsioon: Põllumajandusministeerium
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=1980&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Meenutuseks, et 25. oktoobri Võrgukirjas (www.maainfo.ee/index.php) kirjutas Marko Gorban, Põllumajandusministeeriumist maaelu arengu poliitika tulevikust. Seekordses Võrgukirjas teeb ülevaate otsetoetuste tulevikust Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Alates liitumisest Euroopa Liiduga (01.05.2004) on Eestis rakendatud ühtset pindalatoetuse skeemi ja täiendavaid otsetoetusi, mis juba liitumislepingus sätestatu alusel olid üleminekuperioodiks kehtestatud st ajutised toetusskeemid. Kui seni kehtiva nõukogu määruse nr 73/2009 alusel tegime ettevalmistusi üleminekuks ühtsele otsemaksele, nagu seda rakendatakse EL-15 riikides, siis 12.oktoobril k.a avalikustatud uus otsetoetuste määruse projekt sisaldab senisega võrreldes olulisi muudatusi. Alljärgnevalt lühidalt otsetoetuste skeemi põhiosadest.

Otsetoetuste liigid, mis määruse projektis käsitlemist leiavad jagunevad liikmesriigi jaoks:

* kohustuslikeks (põhitoetus, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise toetus, noorte põllumajandustootjate toetus) ja
* toetusteks, mille rakendamise võimalus on liikmesriigi otsustada (looduslike kitsendustega alade toetus ja vabatahtlik tootmisega seotud toetus).
* Lisaks peab liikmesriik olema valmis rakendama väikepõllumajandustootja skeemi, milles osalemise otsustab nõuetele vastav põllumajandustootja.
Kuigi arutelud määruse projekti eri sätete osas on alles novembris käima läinud, on siiski mitmeid põhimõtteid, mille rakendamiseks peame valmistuma hakkama.

Põhitoetus

Otsetoetuste maksmiseks määratakse liikmesriikidele Euroopa Liidu eelarve vahenditest otsetoetuste koguümbrik, millest põhiosa on ette nähtud põhitoetuse maksmiseks. Põhitoetuse aluseks jäävad toetusõigused, mis määratakse esimesel aastal s.t 2014.a taotlustel esitatud toetusõigusliku põllumajandusmaa alusel. Ka seni vanades liikmesriikides kehtivad toetusõigused muudetakse kehtetuks ning kehtestatakse uuesti samadel alustel kogu EL-27 jaoks. Taotluse saavad esitada kõik need põllumajandustootjad, kes taotlesid ühtset pindalatoetust 2011.aastal või need, kes kasutavad üksnes sellist põllumajandusmaad, mis oli väljapool 2003.aastal deklareeritud põllumajandusmaad, seega seni mittetoetusõiguslikku põllumajandusmaad.

Toetuse tasemete mõõdukas ühtlustamine

Toetuse tasemete osas on Komisjoni ettepanekus võetud suund otsetoetuste tasemete mõõdukale ühtlustamisele liikmesriikide vahel. Liikmesriikidel, kelle otsetoetuste eelarve on madalam kui 90% EL keskmisest (hektarimaksena arvestatult), saavad vahendeid juurde nii, et nende vahe 90%-ga EL keskmisest väheneb eelarveperioodi jooksul 1/3 võrra. Selle muutuse finantseerimine jaotatakse proportsionaalselt kõikide liikmesriikide vahel, kelle otsetoetuste tase hektari kohta on EL keskmisest suurem. Otsetoetuste võrdse taseme saavutamine jääks aga järgmisesse rahastamisperioodi s.o pärast 2021. aastat. Eesti ei ole sellise ühtlustamise tempoga sugugi rahul ning teeb aktiivselt koostööd Läti ja Leeduga, et saavutada poliitiliste läbirääkimiste käigus paremat tulemust.

Aktiivne põllumajandustootja

Otsetoetusi saab edaspidi maksta vaid aktiivsetele põllumajandustootjatele. Nende eristamiseks välistatakse toetuse saajate hulgast need isikud, kelle mittepõllumajanduslikust tegevusest saadud sissetulekutest moodustaks otsetoetuste aastane summa alla 5% või kes oma põllumajandusmaal ei täida teatud minimaalseid tegevusi, mida liikmesriik kehtestab Euroopa Komisjoni kehtestatud raamistiku alusel.

Otsetoetuste maksimaalne summa tootja kohta

Otsetoetuste osas kehtestatakse piirangud suurimatele kasusaajatele – vähendatakse (neljas astmes 20, 40, 70 või 100%) neid otsetoetuste summasid, millest on eelnevalt maha arvatud see osa toetusest, mida makstakse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise eest ning eelmisel aastal töötajatele makstud palgad koos sotsiaalmaksudega. Toetussummast, mis seejärel jäävad vahemikku 150 – 300 tuh € tehakse vastavad vähendused. Üle 300 tuh € ühelegi toetusetaotlejale otsetoetusi ei maksta. Kokkuhoitud vahendid saab Eesti kasutada oma maaelu innovatsiooni meetmetes, kuid esialgsete hinnangute kohaselt ei pruugi eeltoodud arvestuse alusel meil selliseid suurtaotlejaid olla.

Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamise toetus

Otsetoetuste kogusummast 30% on kohustuslikus korras seotud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamisega, mille raames kehtestatavad nõuded lisanduvad kehtivale nõuetega vastavuse süsteemile. Määruse projekt sisaldab kolm nõuet:

* kultuuride mitmekesisus: tuleb kasvatada vähemalt kolme kultuuri kui põllumaad üle 3 ha, üks põllukultuur mitte vähem kui 5% ja põhikultuur mitte rohkem kui 70% põllumaa pindalast;
* püsirohumaa säilitamise kohustus: rakendub üksiku põllumajandustootja tasandil, kuid lisanduvad reeglid uuendamise kohta;
* ökoloogiline kesa: selleks tuleks jätta 7% põllumaa toetusõiguslikest hektaritest.

Viimase nõude osas on Eesti juba avaldanud seisukohta, et kindlasti tuleb arvestada liikmesriikide looduslikke erisusi ja Eesti puhul, kus meie maismaa territooriumist ligi 50% on kaetud metsaga, ei ole sellises suurusjärgus kohustus otstarbekas.

Lisatoetused

Lisatoetuseks noortele põllumajandustootjatele võib suunata kuni 2% otsetoetuste kogusummast, selle alusel määratakse kõrgendatud toetusmäär kuni viieks aastaks kuni 40-aastasele alustavale põllumajandustootjale.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetuseks võib suunata liikmesriigi otsusel kuni 5% otsetoetuste kogusummast. Selliseks eripäraks Eesti olusid vaadates võiks olla näiteks vegetatsiooniperioodi pikkus (päevade arv ≤ 180 päeva), mis on määratletud päevase keskmise temperatuuriga > 5° C (LGPt5) päevade arvu alusel või vegetatsiooniperioodi temperatuurisumma (kraadipäevad ≤ 1500 kraadipäeva), mis on määratletud akumuleeritud päevase keskmise temperatuuri > 5° C alusel. Kriteeriumid on toodud maaelu arengu määruse projekti lisas.

Otsetoetuste saamiseks luuakse lihtsustatud skeem väiketootjatele, milleks võib kasutada kuni 10% otsetoetuste kogusummast. Toetusmakse taotleja kohta on vahemikus 500-1000€ ja see asendab kõiki otsetoetusi, mida taotleja uus süsteemis võiks saada. Tootja otsustab skeemis osalemise 2014.aasta sügisel ise, sellest saab perioodi jooksul välja astuda, kuid uued tootjad lisanduda hiljem ei saa.

Kokkuvõtteks

Nõukogu määruse projektis täna kirjas olevates põhimõtetes võib tulla muutusi ning erinevate toetuste üksikasjad võivad selguda alles Euroopa Komisjoni rakendusmääruste väljatöötamisel. Põhiseisukohti, millest ametnikud läbirääkimistel lähtuvad, on selgitatud erinevatel kohtumistel ning Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Nõukogu (PMAN) istungil põllumajandustootjate ja töötlejate esindajatele. Need on kinnitatud ka Vabariigi Valitsuse poolt 3.novembri 2011.a istungil.

« Tagasi

Viimati muudetud: 04.02.2019