Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2011-11-29 |
|---|---|
| Nr: | 118 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2009&page=3265&action=article& |
| Teema: | Euroopa maaeluvõrgustik |
| Alateema: | Õppereis |
| Kirjatüki pealkiri: | Austria - hea näide koostöö ning väiketootmise toimimisest globaliseeruvas maailmas |
| Kirjatüki autor: | Reve Lambur |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2008&page=3265&action=article& |
| Piltide veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?b=184&page=3390&action=pic_list& |
| VIDEO: | EI |
| Lisainfo: | Info õppereisi kohta MMIK veebil http://www.maainfo.ee/index.php?id=1278&page=3394& |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Austria, mille pindala on peaagu kaks korda ning rahvastiku arv ca kuus korda Eestist suurem, on suutnud säilitada väga hea kvaliteediga kohaliku toidu väiketootmise. Kindlasti on siin oma roll hästi säilinud traditsioonidel, mis tulenevad selle riigi tähelepanuväärsest ajaloost. Just Austria kohaliku toidu väiketootmisega käisidki käesoleva aasta oktoobri lõpus tutvumas Eesti Veterinaar- ja Toiduameti piirkondlikud järelevalveametnikud. Õppereisile olid kaasatud ka tootjad, kes on seotud Eestis juba loodud või loodavate toiduvõrgustikega, kusjuures Lõunakeskuse Taluturu juht Merle Vall oli ühtlasi ka reisijuhiks. Samuti osalesid õppereisil ka ametnikud PRIAst ja Põllumajandusministeeriumist. Õppereisi korraldas Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo. Kuna kogu seltskond oli kogunenud kokku üle Eesti (Ida-Virumaalt Hiiumaani ning Valgamaalt Harjumaani), siis esimene tutvumisring toimus juba Helsingi lennujaamas. Ja juhtus nii, et ka viimane nö lahkumisring oli Helsingi lennujaamas, mekkides üheskoos Austriast kaasa antud kirss-kontpuu (saksa keeles „dirndl“) moosi. Moos oli valmistatud talus, mis külastatavatest kohtadest reisiseltskonnale kõige sügavama mulje jättis. Kokku külastati õppereisi käigus kaheksat ettevõtet ning kaetud sai nii piima-, liha- kui ka teraviljatoodete ja isegi alkoholitootmine. Austria õppereisi viimasel päeva toimus ka kohtumine AustriaTervishoiuministeeriumi ametnikega ning oli võimalus teha kiire ringkäik ka suursuguses Viinis. Õppereisi päevakavaga saab tutvuda Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/index.php Pikemalt on ülevaade kolmest väikeettevõttest, mis õppereisil osalejate tagasiside lehtedel kõige enam äramärkimist leidsid. Andrea ja Franz Taschl´i juustutootmistalu - eriti kodune ja armas Põhjuseid, miks just see külastuskoht kõige sügava mulje jättis, on mitu. Esiteks kindlasti hunnitu ja väga maaliline vaade, mis avanes selle talumaja eest – võiks öelda, et tegemist on „miljonivaatega“. Kuid eks oma roll oli ka seigal, kuidas me sinna talu juurde jõudsime – nimelt pidime sinna saamiseks ette võtma umbes kilomeetri pikkuse matka mäest ülesse, sest bussijuht keeldus meid kohale viimast, sest tee tundus talle liiga kitsas ja käänuline. Ka vastuvõtt oli väga külalislahke - kõige pealt tuli meid tervitama talu piimakari ning alles seejärel rõõmsameelne pererahvas. Talu asub 640 m kõrgusel merepinnast ning on tegutsenud selle koha peal juba aastasadu ning talu on edasi antud põlvest põlve. Talu maad ulatuvad ka kuni 1000 meetri kõrgustele mäenõlvadele ning kokku on talul 24 hektarit rohumaid ja 26 hektarit metsa, lisaks nö ühiskarjamaad ehk alpiaasad, kus erinevate põllumajandustootjate noorloomad on ühises kasutuses oleval rohumaadel aprillist novembrini. Püsirohumaid niidetakse ja karjatatakse vaheldumisi. Talu majapidamises on kokku 17 piimalehma ning keskmine piimatoodang lehma kohta on 6000 liitrit aastas ning alates 1988.a ollakse mahetalu. Austria mõistes on tegemist pigem väiketaluga. Talul on kokku neli tegevussuunda: piima- ja juustutootmine, puuviljadest mahlade ja mooside tootmine, metsamajandus ning väikese osa moodustab ka taluturism. Talus on juustu toodetud juba 20 aastat ning hetkel toodetakse viite sorti juustu: valgehallitusjuust, suitsujuust, rohelise vahaga juust, emmentali juust ja toorjuust. Juustu turustatakse peamiselt mahepoodide kaudu, kuid osa ka otseturustusena ning kohalike poodide kaudu. Peremehe sõnul valitseb ka Austrias üleüldine probleem, et noored ei taha maale jääda. Näiteks selles peres on kuus last ning hetkel veel ei ole teada, kas keegi neist on nõus ka päriselt maale elama jääma. Vaade talumaja eest Peremees ja perenaine koos pojaga Arvamused tagaside lehtedelt: * Oli väga muljetavaldav, kuidas suudab üks pere hakkama saada nii väikeste ressurssidega * Eriti kodune ja armas * Kõige ehedam näide talust, mida lootsin näha: kuidas ühes ja samas ettevõttes toimub toorme tootmine ning selle väärindamine. Kusjuures seda niiöelda väiksel skaalal, mitte „piimatööstuse“ tasemel Moonikasvatustalu – uskumatu, mida kõike on võimalik moonist teha. Võrratu! 900 meetri kõrgusel mägedes asuv moonikasvatustalu avaldas muljet eelkõige oma mitmekesisusega. Talu on moonikasvatusega tegelenud üle 20 aasta ning taoline kuppelmaastik on moonikasvatuseks ideaalne, sest moonitaim vajab hommikust kastet ja palju päikest. Kokku kasvatatakse talus kolme sorti mooni, mille seemned on vastavalt hallid, sinakad ja valged ning kõige rohkem halli värvi seemnetega moone. Moonikasvatus on väga rangelt reguleeritud ja kontrollitud ning kasvatada lubatakse vaid kindlat sorti moone. Austrias on lubatud kasvatada 10 moonisorti, kuid näiteks Saksamaal vaid 3 sorti ja Eestis ei ole moonikasvatus üldse lubatud. Talul on maid kokku 17 hektarit ning mooni kasvatatakse 11 hektaril, kuid talul on koostöö kohalike tootjatega ning kokku töödeldakse talus kuni 100 hektarilt saadud mooniseemet. Kusjuures ühelt hektarilt saadakse saaki kuni 1000 kg. Saaki koristatakse käsitsi, et võimalikult vähe seemneid kaotsi läheks. Euroopa Liidu geograafiline tähis „Kaitstud päritolunimetus“ on selles talus toodetud halli mooniseemne toodangul olnud 3 aastat. Kuna kaubad on suurtes kaubanduskettides, siis on selle laialt levinud märgi omamine oluline, sest tagab tarbijale teadmise toote kohalikust päritolust ja kvaliteedist! Moonitalu seminarimaja kolm korrust olid väga funktsionaalselt ära kasutatud: keldrikorrusel asus tootmine, esimesel korrusel pood ning kolmandal korrusel muuseum. Turistidele on talu avatud olnud juba kümme aastat ning aastas külastab ettevõtet kuni 10 000 inimest. Poest sai osta nii pakitud mooniseemet ja külm-pressitud mooniseemne õli kui ka väga erinevaid tooteid, kus ühe koostisainena kasutusel mooniseeme: pesto, liköörid, seebid, shokolaadid, käte- ja näokreemid jne. Tühjad kuivatatud moonikuprad koos vartega saavad ärakasutatud aga lilleseadetes. Seminariruum ja muuseumituba Talupood - valik tooteid moonist Arvamused tagaside lehtedelt: * Eriti meeldis moonitalu jäätmeteta tootmine! * Inimesed oskavad majandada ja enda toodangut müüa, seda valdkonda on meie ettevõtetel veel palju õppida * Uskumatu, mida kõike on võimalik moonist teha. Võrratu! Hölleri lihatööstusettevõte, tapamaja ja pood – kõik ühe katuse all Külastasime Bucklige Welt piirkonnas asuvat ettevõtet, mille puhul oli Eesti jaoks muljetavaldav see, et ühe katuse all asub nii väiketapamaja, lihatööstus kui ka pood. Taustaks, et Austrias on kokku 3379 väiketapamaja (sead, veised ja lambad) ja 80 suurt tapamaja. Hölleri lihatööstusettevõtte tegevus on korraldatud selliselt, et esmaspäeviti tapetakse sigu ja reedeti veiseid. Muudel päevadel toimub ettevõttes liha töötlemine. Õnneks sattus meie külastuspäevaks teisipäev ning siis toimus sigade lõikus. Kolmapäeval tehakse sellest lihast vorsti. Veised lähevad lõikamisse tapmisele järgneva nädala neljapäeval. Tapmine toimub ainult volitatud veterinaararsti juuresolekul. See kõik kõlab päris õõvastavalt ja eks seal taparuumis natukene õõvastav ju oligi olla ning mekkida kõrvalruumis valmis tehtud frankfurteri vorstikest. Kokku valmib lihatööstuses 60 erinevat toodet. Toodetes ei kasutata säilitusaineid ja pakendatakse vaakumpakenditesse. Lihatööstuse jäägid põletatakse tsemenditehases. Tooteid turustatakse oma poes, kui ka ümberkaudsetes toitlustusettevõtetes. Kohalikele loomapidajatele, põllumajandustootjatele tehakse nende loomadest ka teenustööna lihatooteid. Kokkuvõtteks Kõik ettevõtted, mida külastasime, jätsid väga sügava mulje, seda enam, et enamus reisiseltskonnast ei olnud varem Austrias käinud. Igal pool oli näha, et kõike tehakse kogu südamest ning rõõmuga. Esimesel päeval olid meiega kaasas ka Austria Tervishoiuministeeriumi ametnik ning piirkonna järelevalveametnik, kelle käest oli võimalus selgitusi küsida. Õppereisi lisaboonus oli see, et reisil olnud toiduvaldkonna järelevalveametnikud ja kohaliku toidu tootjad said omavahel arutada, millised kitsaskohti on Eestis ning ametnikud julgustasid tootjaid nõuande saamiseks oma piirkonna järelevalveametnike poole pöörduma. Kokkuvõtteks toon välja ühe osaleja tagaside: „Kõik kohad olid väga huvitavad. Iga tootja on leidnud endale selle tegevusala, mida nad osavad teha hästi ja peamine nad teevad seda südamega. Väga mõnus oli näha, et nende tegevused on läinud edasi põlvest põlve.“ |
Viimati muudetud: 30.01.2024