EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee.

Ilmumise kuupäev: 2011-12-20
Nr: 121
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2058&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Sotsiaalne talupidamine - mitmekesine panustamine ühiskonda
Kirjatüki autor: Meeri Klooren
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=2053&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?b=196&page=3390&action=pic_list&
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?id=1365&page=3394&
Lisainfo: Info sotsiaalse talupidamise teemapäeva kohta MMIK veebilehel, 13.12.2011 - http://www.maainfo.ee/index.php?id=1365&page=3394&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 13. detsembril toimus järjekordne maaeluvõrgustiku teemapäev, seekord oli põhiteemaks "Sotsiaalne talupidamine - võimalused Eestis". Alates 2010.a on Eesti maaeluvõrgustik Euroopa maaeluvõrgustiku eeskujul tegelenud sotsiaalse talupidamise teemade tutvustamisega. Loodud on ka vastav teemaleht, kuhu on kogutud kokku meile kättesaadav informatsioon sotsiaalse talupidamise temaatika kohta.

Sotsiaalse talupidamise teemapäeval osales kokku üle 40 inimese. Osalejate seas olid: Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, AS Hoolekandeteenuste, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Tallinna Puuetega Inimeste Koja, MTÜ Ratsutamisteraapia Seltsi, Heateo Sihtasutuse, PRIA ja teiste asutuste esindajad.

Otsime kogemusi Lääne-Euroopast

Teemapäeva esinejate graafik oli tihe ja andis väikse ülevaate sotsiaalse talupidamise hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopas. Euroopa maaelu arengu võrgustiku töögrupi tulemusena koostatud aruanne oli heaks tutvustavaks Euroopa riikide sotsiaalse talupidamise teema kohta. Võib öelda, et sotsiaalne talupidamine on Euroopa maades erineval tasemel. Kui esirinnas on eelkõige Holland, Itaalia ja Prantsusmaa, siis Ida-Euroopa pool, seejuures ka Eesti ning Soome, on seesugust talupidamise mitmekesistamise võimalust veel vähesel määral kasutanud. Kuid hea on, et selle teemaga tegeletakse ning eeskujuna saame kasutada mitmeid Euroopa riike.

Üritusel tegi põhjaliku ettekande Soome kogemustest Anja Yli-Viikari, kes on Soomes Green Care võrgustiku esindaja. Mittetulundusühingul Green Care Finland on ligi 80 liiget, kellest kõik ei ole ainult sotsiaalse talupidamisega seotud vaid on mitmeid talusid, mis tegelevad ka laste päevahoiuga.

Soome on sotsiaalse talupidamise arendamisel vaid mõned sammud eespool, kui Eesti. Nii ütles ka soomlane ise: „Soomes tegelevad sellega veel vähesed talud … Soome sotsiaalhoolekandega tegelevad asutused on paljus veel „kõhkleval“ seisukohal. Sotsiaalse talupidamine nõuab sotsiaalseid uuendusi! Peame olema valmis „oma maailma“ sisse laskma kõik, kes kuuluvad kogukonda, seejuures ei ole alati lihtne kahe maailmaga suhtlemine. Peame ära kasutama meie ja teiste „pioneeride“ kogemused ning ka ametiasutustele on oluline meie kogemustest rääkimine!“

Kuna Soome on meie üle-mere naaber ning mõistame teineteist paljuski paremini, oleks Eesti ja Soome koostöö tulevikus vägagi tervitatav. Soome vähestest, kuid edukatest tegevustest sotsiaalse talupidamise arendamise suunas, on meil juba nii mõndagi õppida.

Mis kasu on sotsiaalsest talupidamisest?

Kuigi Euroopas otsitakse endiselt üldtunnustatud definitsiooni sotsiaalsele talupidamisele, siis selle teema tutvustamisele Eestis vajame me eelkõige häid näiteid ja põhjendusi.

Tauno Asuja, kes on Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, tõi välja punktid vastuseks küsimusele - mis kasu on talupidajal puudega inimese töölevõtmisest? Talumajapidamises, kus on tagatud head töötingimused puuetega töötajatele, kasvatab see oluliselt meeskonna väärtushinnanguid ja töö tõhusust. Samal ajal tõstab see talupidaja mainet, muudab ettevõtte atraktiivsemaks ja külastatavamaks ka kõigile teistele klientidele ja huvirühmadele (ligipääsetavuse, suhtumise ja teenindamise mõttes). Seejuures annavad tööga hõivatud puuetega inimesed oma panuse riigi maksusüsteemi ja seeläbi avalike teenuste arendamisse.

Alustav aiandusettevõtja Triinu Loomet on töötegemisse kaasanud puudega noori. Ta rõhutab, et puudega inimese tööle rakendamine pole kerge, kuid seejuures kasu nendele inimestele on väga suur. Puudega inimene saab töö tegemisest palju positiivset, lisaks enesehinnangu tõusule saavad nad ka tunnustust oma ringkonnas.

Tuuli Bürkland, MTÜ Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi esindaja, kirjeldas hobuteraapia seoseid sotsiaalse talupidamisega. Teraapias kasutatakse tööharjutusi nagu hobuse ja varustuse eest hoolitsemine, tallitööd ja mitmesugused teised tööd, näiteks heinategemine, õunte korjamine ja karjaaia hooldus. Ratsutamiseteraapia on Eestis suhteliselt levinud ja senised kogemused on tõestanud selle teraapia vormi tulemuslikkust. Tuuli ütleb oma ettekande lõpetuseks tabava lause: „Inimeses on oluline märgata häid omadusi, mitte puuet!“

Külakogukond peaks erivajadusega inimesi rohkem oma ettevõtmistesse kaasama. Hea näite puudega inimese kaasamisest külaseltsi tegevustesse tõi Mercedes Merimaa, kes on MTÜ Eassalu-Neitsi Külaseltsi esindaja. Mercedesega kaasas olev Rode võtab osa külaseltsi korraldatud käsitööringidest, osaleb teistelgi küla üritustel ja kõigele lisaks aitab külaelanikke lihtsamates töödes. Teemapäeval said kõik tema imelist näputööd imetleda keeruka tehnikaga meisterdatud kaartide näol.

Võimalused tänasel päeval

Sotsiaalse talupidamine on üks võimalusi, kuidas puuetega inimestele töökohti luua, samal ajal kasvatades ühiskonna üleüldist heaolu ja mainet. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Inger Lilles tegi ülevaate puuetega inimeste statistika kohta. Puuetega inimeste koguarv Eestis 2011 aasta seisuga on 128 129 , kellest osaleb tööhõives 19,3 % tööealistest. Töötukassas on arvel 1475 puudega tööotsijat.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindaja Jaak Herodes toob välja olulised faktid Eesti põllumajandustootjate ja põllumajandusmaa kohta. Eestis on umbes 17 000 põllumaa omanikku, kellest 500 on intensiivtootjad, 2000 - 2500 talunikku on aktiivsed põllusaaduste tootjad ja 3000- 4000 maaomanikku on oma maal elavad isikud. Ta rõhutas, et mahepõllumajandus on sotsiaalse põllumajandusega tegelemisel eelistatuim. „Tõenäoliselt on (mahe)põllundus kõige tänuväärsem valdkond, kus erivajadustega inimesed võivad leida pikaajalist ja professionaalset rakendust. See aga eeldab sektori valmisolekut muudatusteks,“ ütleb Jaak.

AS Hoolekande teenuseid tutvustas Anne Soodla. Kuna tööealiste klientide osakaal on nende klientuuris suur ca 79%, siis eesmärk on arendada koostööd kogukonnaga, et rakendada kliente maksimaalselt tööellu. Selleks otsitakse erinevaid võimalusi, kindlasti vaadatakse ka maapiirkonna poole. Anne Soodla sõnab, et oluline on puudega inimese puhul individuaalne lähenemine, kus tuleb arvestada konkreetse isiku isiklikke omadusi, oskusi ja kogemusi.

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) võimalustest sotsiaalse talupidamise toetamiseks rääkis Põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo peaspetsialist Vahur Vider. MAK`is ei ole eraldi sotsiaalse talupidamise toetamiseks suunatud meetmeid. Kuid on võimalusi sotsiaalse talupidamise arendamiseks taotleda toetust näiteks meede 3.1 Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas või Leader-meetme kaudu.

MAK`i raames on toetatud näiteks invakämpingute, inva-WC`de ja teiste sarnaste rajatiste ehitamist. Samuti on toetust saadud avatud tööabikeskuse intellektipuudega inimestele peahoone ja väliste tehnovõrkude projekteerimiseks, hüdraulilise invatõstuki ja invalifti ostmiseks ja mitmeteks teisteks tegevusteks.

Lühi-uuring tõestas teema olulisust

Sotsiaalse talupidamise teemapäeva korraldamise üheks oluliseks punktiks oli ka Maamajanduse Infokeskuse poolt tellitud lühi-uuringu „Sotsiaalse talupidamise olukord Eestis“ tulemused. Uuringu eesmärgiks oli sotsiaalse talupidamise valdkonna kaardistamine Eestis ning informatsiooni kogumine järgnevateks tegevusteks sotsiaalse talupidamise arendamiseks Eestis.

Lühi-uuringu viis läbi MTÜ Abikäsi. Uuring koosnes 15 küsimusest, millest 6 puudutasid andmeid vastaja ja 9 sotsiaalse talupidamise kohta Eestis. Kokku osales vastamisel 50 inimest kõigist maakondadest (ametnikud, sotsiaaltöötajad, talupidajad).

Kuigi lühi-uuringu põhjal ei ole võimalik teha teaduslikult usaldusväärseid järeldusi, pakub uuring siiski mõned vastused, mis võiksid aidata valdkonna kaardistamisel. Vastates küsimusele sotsiaalse talupidamise võimaluste kohta märkisid üle poole vastajatest, et neid ei eksisteeri.
30% vastajatest tõi välja ratsutamisteraapiat, kergemaid talu- ja majapidamistöid, mille tegemisse kaasatakse ka sotsiaalseid riskigruppe.

Üldise tendentsina võib välja tuua, et enamik vastajatest ei olnud informeeritud sotsiaalse talupidamisega seotud võimalustest enda piirkonnas või riigis üldiselt. Samas oli ka paar väga teadlikku vastajat, kes olid selle võrra optimistlikumad teema suhtes. Näiteks üks ratsutamisteraapia teenust pakkuv talunik kirjutas: „Kliendi poolne huvi on kohati suurem kui omalt poolt pakkuda jaksame.“

Samas märkis üks talupidaja: „Sotsiaalne talupidamine on väga aktuaalne teema. Tuleb tunnistada, et praeguses meie ühiskonnas pole veel kaugeltki kõik nii hästi kui võiks. Tõenäoliselt leiduks meie maaettevõtjate seas neid, kes oleksid nõus looma töökohti erivajadustega inimestele, aga kuna puudub nii moraalne kui ka materiaalne abi, siis on väga raske hakkama saada. Annan ise hooajaliselt inimestele tööd. Tean, et see on üks puudujääke minu tegemistes, kuna nõudmine on, et suudaksin tegeleda erivajadustega inimestega aastaringselt. Et seda saavutada peaksin väga palju investeerima, väikeettevõtjana, aga ma ei saa seda puht majanduslikult endale lubada.“

* Kuna lühi-uuringu küsitluse täitmise periood jäi lühikeseks, siis oleme uuringu avanud uuesti. Uuring on veel avatud 1 kuu. Uuringu leiab siit: www.maainfo.ee...
* Lühi-uuringu tulemustega on võimalik tutvuda maaeluvõrgustiku SOTSIAALSE TALUPIDAMISE TEEMALEHEL www.maainfo.ee

Kokkuvõttes

Teemapäev, kui ka lühi-uuring tõestas sotsiaalse talupidamise arendamise olulisust Eestis.

Katkend vestlusest teemapäeval osalenud puudega inimese ja tema õpetaja vahel: „Piim ei tule poest, piim tuleb lehmadelt!“, hõikab entusiastlik Pahkla Camphilli Küla elanik „Aga, kes lehma lüpsab?“, küsib hoolealuse õpetaja kavalalt. „Mina lüpsan!“, hõiskab noormees ja silmitseb uhkusega teemapäeval osalejaid.

Looduslähedus teeb õnnelikuks!

Maaeluvõrgustik kavandab teemapäevadega jätkata, järgmine üritus on tulekul veebruaris 2012.

« Tagasi

Viimati muudetud: 04.02.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo