INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

Võrgukirja toimetavad Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaelu võrgustikutöö osakonnast. Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee 

Ilmumise kuupäev: 2013-07-30
Nr: 190
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3300&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Avatud taludes võtsid külalisi vastu avatud inimesed
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://maainfo.ee/index.php?article_id=3299&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Järvamaal toimus avatud talude päev sel aastal juba teistkordselt. Ürituse korraldasid koostöös kaks Leader tegevusgruppi – Lõuna-Järva Koostöökogu ja Järva Arengu Partnerid.

Pühapäeval, 21. juulil oli oli Järva maakonnas külastajatele avatud 12 eripalgelist talu. Kõigi 12 talu külastamist ühele päevale planeerida on võimatu või kujuneks see lihtsalt üheks autosõidumaratoniks, seega tuli teha enda jaoks valik.

Kui eelmisel aastal valisime oma perega külastamiseks Lõuna-Järva Koostöökogu piirkonnas asuvad talud, siis seekord otsustasime tutvuda Järva Arengu Partnerite piirkonna taludega, seega taludega, mis asuvad Albu, Roosna-Alliku ja Koigi vallas.

Põnev ajalugu

Esimene talu, mida külastasime, oli Tammsaare Lõuna talu, mille peremees Pearu meid lahkesti vastu võttis. Olime selles talus esimesed külastajad, mistõttu ehmatasime ära, et ehk jõudsime liiga vara. Kuid see ei vähendanud peremehe külalislahkust – lapsed küsisid küll notsusid ja jänkusid, kuid jäid väga rahule ka põhupallidega, mille otsas mõnusalt turnida sai. Seejärel tutvustas peremees talu ajalugu. Talu ehitasid üles tema vana-vanemad üle-eelmise sajandi lõpus (1869. a osteti talu mõisniku käest). Vanavanaisa aegsetest hoonetest on säilinud elumaja, mis on ehitatud 1888. aastal, ait, meeait, laut on uuesti üles ehitatud 1927. a.

Praegune peremees tegutseb talus 1993. aastast. Kogu talukompleks on muinsuskaitse all. Talus kasvab 12 lihaveist. Kunagi oli ka piimakari, kuid sellest on nüüdseks loobutud, kuid heinamaade korrashoiuks peetakse lihaveised.

Tuule jõud

Seejärel külastasime Seidla tuuleveskit, mis pärineb 18. sajandist ning on Eestis ainuke Hollandi tüüpi tuuleveski, mis on restaureeritud ning jahvatab taas vilja. Tuuliku perenaine Triinu näitas, kuidas vanasti sirbiga vilja võeti ning peremees Hannu näitas, kuidas veski töötab. Külastajad said mööda järske treppe ronida tuuliku kõikidele korrustele ning näha veskit seest poolt.
www.seidlatuulik.ee/

Taluloomad

Järgmine peatuspaik oli Kuriste talu, kus tegutseb OÜ Mahetooted. Nii nagu ka ettevõtte nimi ütleb, on tegemist mahetootmisega. Selles talus sai näha kõige rohkem erinevaid taluloomi – kitsed, lambad, šoti mägiveis, kes üheskoos sõbralikult koplit jagasid. Lisaks nägime emist, kukke ja kanasid, loomulikult ei puudunud ka koer ning kassipere. Talus sai näidata oma teadmisi erinevate teraviljade (mitte)äratundmises.

Lisaks on talul 200-pealine seakari, kus samuti mahepõllumajanduse nõudeid järgitakse. Imetlusväärsed olid ka uhkeid püsilillepeenrad talu ümber.

Perenaise Ülle sõnul nemad järgmisel aastal enam selles projektis ei osale, kuid loodavad, et traditsioon ikkagi jätkub ning leitakse uued talud, kes oma taluväravad külastajatele avaksid. Tegelikkuses on kiirel suvisel ajal ikkagi väga keeruline leida aega terveks päevaks külaliste vastuvõtmiseks ning sellega seotud ettevalmistusteks.

Kitsekasvatus

Kuriste talust mitte väga kaugel asub Esna küla, kus tegutseb 2011. a lõpus tunnustuse saanud Kalamatsi meierei, kus valmistatakse juustu Rootsi maatõugu kitsede piimast. Tegemist on esimese kitsepiima töötleva meiereiga Eestis. Hetkel on talul ligikaudu 70 kitsekest, kellest pooled annavad piima. Keskmiselt saab ühelt kitselt 1000 liitrit piima aastas. Lüpstaks kitsi üks kord päevas ning kõik piim läheb lauda kõrval asuvasse meiereisse töötlemisse. Tegemist on pereettevõttega, mis asus oma ideed ellu viima 2009. aastal, kui asutati ettevõte OÜ Kaks Meistrit.
www.kalamatsi.ee

Robotlaut

Viimastena külastasime Koigi valla avatud talusid – Kuriste talu (robotlüpsilaut) ning Holdre talu (hobitalu). Koigi vallas asuvas Kuriste talus tegutsevad rõõmsalt kõrvuti ja üksteisele toeks olles kolm põlvkonda. Tänapäeva trende arvesse võttes on see väga imetlusväärne. Talul on 100 lüpsilehma ja 100 noorlooma. 2008. Aastal valmis uus laut, algul ühe lüpsirobotoga, millele mõne aja pärast lisandus ka teine. Laut oli väga puhas, loomad rahulikud ja sõbralikud. Eriti armsad olid muidugi vasikad. Noorloomad olid kõik õues karjamaadel.

Maitsta sai perenaise Lii tehtud imehead jogurtit ning värsket maapiima.Külalistele oli avatud kogu talu tehnopark. Talu tutvustasid peremehe ja perenaise kõrval ka nende lapsed.

Hobitalu

Viimane talu (Holdre talu) ei olnudki esmamuljena nagu päris talu, kuna esimesena nägime ilusat uut maamaja ja mõnusat lastemänguväljakut, mille kõrval oli vaatamiseks toodud tuletõrjeauto. Kui lastel sai esimene suurem energia mänguväljakul ära rahmeldatud, käisime lambaid ja kanu vaatamas ning toitmas. Kuid kõige põnevam oli siiski mänguväljak ning selle kõrval katuse all oli võimalus villa kraasida ja meisterdada. Tegemist on talukohaga, kus elab kõrvuti majades kolm põlvkonda.

Holdre talu peremehel ja perenaisel on neli last ja seitse lapselast, mistõttu sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks tuleb kokku 17 suuremat ja väiksemat inimest. Tundus, et südamesoojust, koosolemise ja koostegemise soovi jagus selles suures peres rohkem kui küllaga.

Tahaks ka järgmisel aastal ja ülejärgmisel ja ...

Võrdlusena eelmise aastaga oli kogu õhkkond mõnusam ja vabam, kui eelmisel aastal. Tundus, et nii vastuvõtjad teadsid , mida oodata, ning külastajana tundsin ennast vabamalt ja maldasin rohkem uurida ja küsida ning ringi luusida.

Loodan, et projektis osalenud taludel jätkub jõudu, jaksu ja tahtmist osaleda selles projektis ka järgnevatel aastatel ja ehk laieneb see projekt ka teistesse maakondadesse. Minul endal olid kunagi maavanaemad, kus sain taluloomadega tutvust teha, kuid minu lastel paraku selline võimalus puudub, mistõttu oma perega ootasime avatud talude päeva pikisilmi ja jäime väga rahule. Jääme pikisilmi ootama järgmist suve, et taaskord teha Järvamaal üks tore peretuur! Aitäh korraldajatele ja vastuvõtjatele!

« Tagasi

Viimati muudetud: 19.09.2019