INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2013-08-13
Nr:	191
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3319&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Külade areng
Kirjatüki pealkiri:	Eesti Külade X Maapäev jagas mötteid mönusida, röömu aasta küladele
Kirjatüki autor:	Ave Bremse ja Krista Kõiv
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://maainfo.ee/index.php?article_id=3318&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Seekordne Külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimunud Eesti Külade X Maapäeva toimus Saaremaal Mändjalas 9.-10. august 2013. a. Maapäeval olid kohal külaelu aktiviste kõigist maakondadest, ilm ilus ja meeleolu suurpärane. Maapäeva raames toimunud üritused olid huvitavad ja mitmekesised ning ei saa jätta korraldajaid kiitmata - Kodukandi meeskond, kes oskab iga kord välja tulla mingi uue ja huvitavaga nagu küladega tutvumine läbi ideeretkede, "Elav raamatukogu", lahtiste uste päev ja muud põnevat. Vähem huvitavad ja südamlikud ei olnud ka traditsioonilised sündmused nagu Kodukandi Aasta Küla maakonna nominentide tutvustamine ja parimatest parima välja kuulutamine, milleks oli Lustivere külade piirkond Jõgevamaal. Maapäeva avamisel olid kohal ja tunnustasid parimaid külasid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Riigikogu esimees Ene Ergma. Aasta küladele jagus rohkelt ka eriauhindu, näiteks kõige pressisõbralikum küla – Karala küla Saaremalt ning eraldi tunnustust jagasid ka veel Põllumajandusministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus jt. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo tunnustas Raplamaa Kehtna valla Ingliste külade piirkonna külasid - Ingliste, Lau, Pae ja Saidapere külasid hea meeskonna- ja koostöö eest. Maapäeva avamise ja parimate väljakuulutamise PILDIGALERII ja Maapäeva kava maaeluvõrgustiku veebil. Külaliikumise Kodukant tegevused ja Maapäeva korraldus on alati heal tasemel, kuhu heal meelel tulevad kogemusi saama väliskülalised ja kolleegid välisriikidest. Läti Maaelu Foorumi esindaja Valdis Kudins tõi oma tervituses esile, et käesoleval aasta juunis toimunud esimene Läti Maapäev võttis paljuski eeskuju Eesti Maapäevade korraldusest. Maaelu ja maaeluteemad on olulised igal pool, kuid oma maapäev või maaparlament puudub paljudel Euroopa riikidel. Mitmed riigid, näiteks Saksamaa ja Šotimaa plaanivad tulevikus samuti sarnase ürituse korraldada. Eesti on Rootsi ja Soome kõrval üks tugevamaid külaliikumisi Euroopas Euroopa külaliikumise organiseerumises on jõutud niikaugele, et 2013. aasta 13. novembris toimub Brüsselis esimene Euroopa Maaparlament. Eesti Külaliikumine Kodukant on nõustanud ja toetanud ka Ukraina, Gruusia jt endiste idabloki maade külaliikumisi organiseerida. Seekordsel Maapäeval oli külalisi kolmeteistkümnest eri riigist. Kohal olid esindajad kolmest rahvusvahelisest külaarengu organisatsioonist: Partnership for Rural Europe (PREPARE Euroopa maapiirkondade partnerlus), Forum Synergy ning European Rural Community Assocation (ERCA Euroopa maaelu ühenduse assotsiatsioon). Maapäeva rahvusvaheline konverents keskendus Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitikale "Kuidas on see kasulik maapiirkondade arendamisele?" Reedel Mändjalas Thalasso SPA hotelli konverentsikeskuses toimuva konveentsi peaettekande tegi Euroopa Komisjoni esindaja Kerstin Rosenow, põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadist - Komisjoni esindaja ettekanne keskendus programmperioodi 2014-2020 võimalustele. Toodi välja uue maaelu arengukava planeerimise põhimõtted, kus käesoleval perioodil kasutusel olnud kolm telge on asendatud kuue prioriteediga. Pikemalt oli juttu LEADER meetme laiendamise võimalustest ehk kogukonna juhitava kohaliku arengu meetodist, mis annab võimalusi LEADER-tüüpi lähenemist kasutada ka teistes Euroopa Liidu toetusfondides. Diskussiooni käigus tõdeti, et enamuses liikmesriikides sh Eestis perioodil 2014-2020 LEADER-meetodi laienemist teistesse fondidesse ei kasutata, kuid antud võimalusi saab kasutada edaspidi. Meenutati, et ka tänaseks üks edukamaid Komisjoni algatusi, LEADER meetod, vajas peavoolu meetmeks saamiseks ja rakendumiseks kogunisti nelja programmperioodi. Samuti tutvustati koostöömeetme ja innovatsioonipartnerluse põhimõtteid, mis annavad samuti uusi võimalusi maapiirkonna edendamiseks. Rahvusvahelise konverentsi PILDIGALERII Maapäeva ideeretke mõttekojad külades innustasid Maapäev on mõtete vahetamise ja ideede genereerimise koht. Selleks tegevuseks oli seekord veidi teistsugune meetod. Inimesed jagati väikestesse gruppidesse (5-15 inimest) ja sõideti laiali Saaremaa küladesse: Lõu, Loona, Atla, Leedri, Karla, Mändjala, Nasva, Kiratsi, Launispe, Sääre, Laadla, Anseküla, Tiirimetsa, Lõmala, Vintri, Angla, Karja, Metsaküla, Mätja, Nihatu, Käesla, Kailuka, Kõljala, Kõruse, Pidula, Undvada, Külasema, Saaremetsa, Saareküla, Sakla, Jööri, Järve Turismitalu, Võhma, Mändjala ja Laheküla küladesse. Külad tutvustasid oma tegevust ja küllatulnud said arutada ja nõu anda kuidas võiks küla arengut edasi viia. Külasema külas Muhumaal tantsiti koos prantslastega ja mekikiti kadakasiirupit Külasema küla Muhumaal teemaks oli rahvakunst ja –muusika. Külalised võeti vastu külaplatsil, kuhu üsna hiljuti oli Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) toetusega renoveeritud ka väike külamaja. Külasemas elab alaliselt 45 inimest kuid suvel see arv mitmekordistub. Külavanem Malle Mättas sai hiljuti ka „Kogukonna pärli“ aunimetuse. Külarahvas ootas maapäevalisi rahvariietes, tutvustati traditsioonilisi oskusi, lauldi, tantsiti ja pakuti õllesuppi. Külamajas oli tutvumiseks väljas talude ajalugu, käsitööd ja videosse võetud traditsioonilise Muhu pulma salvestus. Selle olid Külasema rahvas teinud eelmisel aastal, kui ühed traditsioonilised pulmad maha mängiti. Üks ehedamaid hetki oli kohalike meeste kaluritants. Traditsioonilised oskused olid vaatamiseks kohapeale toodud, näha sai kalavõrgu puhastamist, puunikerdamist, paelapunumist, pättide tikkimist, kudumist ja tikkimist. Huvitav oli kuulata Muhu rahvariiete arengulugu ja nende kandmise põhimõtetest. Külasemale tuli uudistama ka delegatsioon Prantsumaalt Tremont’i piirkonnast, kelle on juba pikaajalised suhted Karala külaga. Kui tutvustused, esinemised ja ühised tantsudki tehtud võeti vestlusringi, et üksteise käest külaelu arengu kohta nõuandeid saada. Tremont sur Saulx on endine tööstuspiirkond, kus on samuti probleeme töökohtade ja noorte maalt linna kolimisega. Nende plaanide hulka kuulus ka maaturismi edendamine. Külasema rahvas uuris, et millest üks prantslane võiks huvitatud olla, kui ta siiakanti satub. Üheks vastuseks oli, et prantslane huvitub paljuski heast ja puhtast toidust. Nimetati kadakasiirupit, millist nad varem kuskil näinud ega maitsnud ei olnud. Kohapeal pakutud muhulaste õllesupp oli prantslastele samuti eksootiline elamus. Veel arutati, et mis hoiaks kahe piirkonna suhtlemise elava. Et suhtlemine ei jääks ühekordseks vastastikuseks visiidiks. Leiti, et selleks on vaja mingit ühist huvi ning ka inimeste omavahelist klappimist. Prantsuse sõbrad lubasid Külasema külale oma piirkonnas mõne huvitatud piirkonna leida, kellega suhtlema hakata. Külasema ideeretke PILDIGALERII Kõljala küla aastaring „Kõljala Kultuuriselts Kevade loodi 13 aastat tagasi – täpsemalt 2000. Aastal. Olime noored ja tahtsime midagi ära teha, et külarahval oleks kooskäimise koht!“ meenutab Veeve Kaasik. „Algus ei olnud lihtne – aga kes ütleb, et lihtne peab olema!“ meenutab Veeve. Esimeste projektide tegemisel - sildfinantseerimise leidmiseks oli vaja laenata ja leida käendusi. Oli ka mõtteid, et jätame asja hoopis katki! Kõljala piirkonnas on traditsioonilised hajaküla. Nõukogude ajal ehitati Kõljala külasse korterelamud. Kõljala mõisakompleksis tegutses kuni 60-ndate aastateni põllutöökool, hiljem oli kasutusel kolhoosi poolt. Praeguseks on mõisakompleks eraomandis ja väga halvas olukorras. Kompleks on kultuuri- ja arhitektuurimälestisena on kaitse all. Kõljala piirkonnas elab kokku 1 400 inimest. Peamiseks majandustegevuseks on olnud põlluharimine ja loomakasvatus. Suurimad põllumajandustootjad on Kõljala Põllumajandusühistu ja OÜ Hiire Õnn. Muu ettevõtlus – Kõljala puhkeküla, Kõljala tall, Kõljala Okas. Veeve Kaasik ise pakub põllumajanduse nõustamisteenust ja on mahetalunik. Suur külaplats vanas õunaaias Esimese asjana otsustati korda teha külaplats. „Alguses oldi küll külaplatsi rajamisele põllutöökooli vanasse õunaaeda vastu, aga nüüd küsitakse millal järgmine üritus tuleb.“ on Veeve Kaasikul tulemuste üle hea meel. Nüüdseks teenivad siin külarahva huve võrkpalli plats, lastele mänguväljak, laululava koos tantsuplatsiga ning grillikoda. Platsilt ei puudu ka välikäimla ja teadetetahvel. Külaplats on 1,3 hektarit suur ja ümbritsetud saarepärase kiviaiaga, millest pool on ka juba taastatud endises hiilguses. Külaplatsi arendamiseks on saadud SAPARDi ja MAKist külaarengu toetusi, EASilt ning kohaliku omaalgatuse programmist. „Leaderi toetustele ei ole seni veel ligi pääsenud,“ räägib Veeve. Platsi hooldamiseks murutraktor ostis külaselts ise ja raha bensiini jaoks kogutakse üritustega. Mõisapargist paistab vana lasteaed. Katust on valla abiga kohendatud. Rohkem korras ruumides on kangaspuud sees ja küla noored on teises majapooles lammutustööde talguid teinud. Kas seda seltsimaja on üldse vaja, küsimusele vastuseks ütleb Veeve „Aga me tahame talvel ka koos käia!“ Seltsimajast võiks vanad inimesed, kes endale igapäeva sooja toitu teha ei jõua, söömas käia ning seltsimaja oleks lõunapaigaks ka põllumajandusühistu töötajatele.“ Kodukandi X Maapäeva peateemaks oli „Aastaring külas“ - milline näeb välja tänane Kõljala küla aastaring: Aastavahetus külaplatsil – kell 12 on kõik koos siin külaplatsil. Aastavahetuse ilutulestiku tegemiseks kogutakse raha juba aegsatsi – kogumiskast on väljas ka külapoes. Vastlapäev liulaskmine Kaali järve mäel. Kevadlaat mais – rohevahetus ja räägitakse taimedest. Korraldatakse ka loteriid, pilet 2 eurot - iga loos võidab. Külainimesed annetavad loterii jaoks, kes meepurgi, kes omakootud sokid, külaselts ostab lihtsaid aiatarbeid. Üle-Saaremaalise võistluse „Jookseme mõnuga“ kolmest etapist II toimus Kõljala külaplatsil. Teised etapid Kaarmal ja Võhmal. Võistlevad erinevad vanusegrupid, noored ja vanad. Üritusel on sponsorid ja külaselts keedab suppi, küpsetab kooki. Jaanipäev - osalejatel tasuta. Külaselts on otsinud üritusele sponsoreid, näiteks 2013. a toetas põllumajandusühistu ja ka vald. Toitlustaja on meil kohapealt. 2013. a osales ligi 500 inimest. Suve lõpu pidu – sellel aastal esinevad Anti Kammiste ja Meelis Punder. „See on meil seekord piletiga – 5 eurot“ räägib Veeve. „Aga meil on käinud esinemas ka palju teisi, näiteks , Mait Maltis, Homenja, Seelikukütid, Toomas Anni ja teised.“ Õunalaat sügisel – õunalaada korraldab Saarte Nõuandekeskus. Laadal toimub õunapuude näidislõikamine ja kohal on ka õunamüüjad. Lusti pakuvad teemakohased võistlused, näiteks aja peale õunte koorimine, õuna kaalu määramine ja parima õunamoosi välja selgitamine. Peaauhinnaks on õunapuu. Toimub lastejoonistuste võistlused. Eelmine aasta oli kohal ka Triinu Schneider oma mobiilse õunapressimasinaga. Külaselts on kinnihaaranud ka kirbuturgude korraldamise ideest. Kirbuturu korraldamiseks käidi perest peresse, kellel on lapsed suureks kasvanud ja asju järgi – saavad neid teistele anda. Sina saad asja euroga kätte ja sina saad euro võrra rikkamaks. Ka 1 euro on raha. Eelmine aasta toimus Kõljala külaplatsil ka „Turvapäev“, mille korraldamisel lõid kaasa Politsei- ja piirivalveameti, Saare ohvriabikeskuse, esmaabiõpetaja Tiina Rüütli, Pihtla priitahtlikud pritsumehed ja maanteeameti Lääne regioon. Selgeks sai see, et kustutustekk võiks olla igas kodus - arvasid Kõljala külaarendajad ning sellise ürituse peaks ära tegema igas külas. Ideeretkede registreerimise, retkedele saatmise ja Kõlajala ideeretke PILDIGALERII Kõljala küla külastanud maapäevaliste seltskond - Aili Soolepp Jõgevamaalt, Anneli Pälsing Viljandimaalt, Erika Lilleorg Pärnumaalt, Irina Tuder Läänemaalt, Juhan Änilane Viljandimaalt, Juta Sakkis Järvamaalt, Krista Kõiv Lääne-Virumaalt, Marje Kütt Jõgevamaalt ja Marju Teekivi Raplamaalt koos Saaremaa kolleegidega panid külastuskäigu laulu sisse: "Käisime Köljala külassa, meid seal vöeti röemsast vastu, räägiti imelugusida, kuulasime suud ammulida, saime mötteid mönusida, ladusime lökke ülesida. Soovime külale jöudu-jaksu, rahakotti hästi paksu, kui saab raskeid rahasida, küll siis tuleb tegusida."

« Tagasi