INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2013-10-15
Nr:	199
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3460&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Maanoored
Kirjatüki pealkiri:	Eesti, Läti ja Leedu noortalunikud kohtusid Lõuna-Eestis
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://maainfo.ee/index.php?article_id=3458&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eelmisel nädalal toimus Lõuna-Eestis Valgamaal rahvusvaheline noortalunike seminar, kus olid väliskülalistena osalejad Lätist ja Leedust. Kokku oli kahel päeval osalejaid ligikaudu 60. Seminari ettekanded, lingid pildigaleriidele ning pikema kokkuvõtte leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php Seminari raames toimus palju põnevat: erinevad ettekanded nii ministeeriumide kui ka noortalunike esindajatelt, töö töögruppides, noortalunike stendinäituse esmaesitlus, noortalunike kompleksvõistlus, kohaliku noortaluniku külastus, õhtune programm koos osalejate tutvustusringiga. Noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse rakendamine Eestis, Lätis ja Leedus Seminari ettekannete esimeses osas tutvustasid Eesti, Läti ja Leedu ministeeriumide esindajad maaelu arengukavade raames noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse rakendamist – toetuse saamise tingimusi ning tulemusi. Igal riigil oli siin teistega võrreldes mõningaid erisusi, nt Leedus makstakse küll maksimaalselt 40 000 eurot taotleja kohta, kuid kehtib ka minimaalne põllumajandusliku maa kasutamise nõue ning hektari kohta ei maksta teatud summast rohkem. Lätis aga on seatud piirid minimaalsele ja maksimaalsele sissetulekule majandustegevusest, et mitte jagada toetust vaid suurtele ja tugevatele. Eestil on sarnaselt Leedule ja erinevalt Läti kahest taotlusvoorust, kokku taotlusvoore seitse ning meetme eelarve kokku 24,5 mln eurot. Lätis oli see 15 mln ja Leedus koguni 94,6 mln. Eesti erinevus on see, et noore ettevõtja toetust saab mh kasutada mikropõllumajandusettevõtte toetuse kaasrahastamiseks. Kõikides riikides planeeritakse noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetusega jätkata ka järgmisel programmiperioodil (2014-2020). Noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse projektinäited Lätis, Leedus, Eestis Seejärel said sõna noortalunikud ning rääkisid noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetusest toetuse saaja seisukohast. Läti näide oli noorest talupidajast, kes 2009. a võttis üle viletsas olukorras talupidamise, soetas noortaluniku toetuse abil vajaliku tehnika ning sel aastal hakkab toetuse abil ellu viima juba kolmandat moderniseerimise projekti – väiketapamaja ehitust. 50 hektari ja 35 lihaveisega talu on kasvanud 250 hektariliseks 160 loomaga majapidamiseks. Leedu näide oli noortalunikust, kel oli eesmärk luua oma ettevõte ning olla tööandja endale ja oma perekonnale. 2009. a taotles noortaluniku toetust, mille abil soetas vajaliku põllumajandustehnika. Talu tegeleb põllukultuurde kasvatamisega. „Kui vaeva näha ja hoolega teha, siis tartlased armastavad.“ Eesti noortaluniku toetuse saaja näite esitaja oli Indrek Keres, OÜ Pokaveski juht ja omanik. Indrek alustas ettevõtlusega 2005. aastal ning kuni 2011. a tegeles nõustamisega, erinevate teenuste osutamisega õppepäevade korraldamisel, tegi teenustöid (põhiliselt mullaproovide võtmine). Alates 2011. aastast on peamine tegevusala mesindus. Noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse abil suurendas mesilasperede arvu, ehitas sanitaarnõuetele vastava mesilasmaja ning soetas mesindusinventari. Indrek tõi välja ka noortaluniku toetuse head ja vead. Positiivne on, et ei nõuta omafinantseeringut ning kogu toetussumma eest ei pea soetama põhivara. Negatiivsete aspektidena tõi ta välja, et need, kes alustavad nullist, ei kvalifitseeru investeeringutoetustele. Seejärel andis Nakatu perenaine Ele Mägi lühiülevaate nakatu ajaloost ning MTÜ Eesti Noortalunikud esindaja Anneli Steinbruch tutvustas algavat talunike kompleksvõistlust. Kompleksvõistluse ajal said Läti ja Leedu põllumajandusministeeriumide esindajad võimaluse arutada omavahel noortaluniku meedet detailsemat. Mitmevõistluses moodustati 5-liikmelised võistkonnad, kokku sai võistkondi seitse: neli Eestist, kaks Lätist ja üks Leedu-Eesti segavõistkond. Võistlusalasid oli kokku viis: traktori vigur- ja täpsussõit, maamõõtmine sammudega, kõrvitsa kaalumine, kartulikoorimine ning seemnete tundmine. Noortalunike ühendused Lätis, Leedus ja Eestis Seminari teisel päeval tutvustasid kohale tulnud noortalunike organisatsioonid oma tegevusi. Alustas Vahur Vingisaar, kes tutvustas MTÜ Eesti Noortalunikud tegevusi. MTÜ on loodud 1998.a. Tegevustena korraldatakse oma liikmetele õppereise ja õppepäevi, on üritatud aktiivselt kaasa lüüa järgmise perioodi maaelu arengukava koostamises, osaledes kõikides töögruppides. On aru saadud, et kui ise oma arvamust ei avalda, siis teeb seda keegi teine. See nõuab palju vabatahtlikku tööd. Läti noortalunike klubi (Latvijas Jauno Zemnieku klubs) alustas oma tegevusega 1991.a, hetkel ca 150 liiget. Juhatuse kohtumised toimuvad kaks korda aasta. Eraldi on töögrupid. Tegevused: noorte mitteametlik haridus (kogemuste vahetamise foorumid, töögrupid jne); noortalunike esindamine erinevates nõukodades jne, sh CEJA; oma liikmetele ürituste korraldamine ja üritustel osalemine; kohtumised poliitikutega ja noortalunikega. Veebileht www.jzk.lv Leedu noortalunike ühendus asutati 1929.a, taasasutati 1992.a. Organisatsioonil on ligikaudu 1000 liiget. Ühendus osaleb ka teiste organisatsioonide töös. Igal aastal põllumajandusministeerium eraldab ühendusele 15-18 000 eurot CEJAs osalemiseks. Lisaks MTÜ-le Eesti Noortalunikud on Eestis taasloodud Noorte Põllumeeste Klubi (NPK), kelle tegevustest andis ülevaate Henn-Hillar Kalkun. NPK asutati 1979.a Paul Kuldkepi poolt. Esimene president oli Jaak Läänemets. Miks klubi asutati? Sest ülikoolis õppides tundub, et praktilist poolt jääb väheks. Hetkel on kõik liikmed maaülikooli tudengid. Noortalunikud ja koostöö teadlastega, noortalunikud ja teenused, noortalunikud ja Leader - grupiarutelud Seminari viimases osas toimus töö töögruppides: * Koostöö teadlastega * Teenused talunikule * Leader ja noortalunikud Kõigepealt kuulati ära kõik sissejuhatavad ettekanded ning seejärel toimusid arutelud väiksemates gruppides. Ettekanne - Põllumajanduslikud teenustööd - Mihkel Salum, OÜ Baltic Agro Töögruppi juhtis Margus Timmo. Küsimused, millele arutelu käigus vastuseid otsiti: - Millised on taluniku vajadused? - Milliste teenustega saab neid taluniku vajadusi katta? - Mida talunikud saavad ise teha selle jaoks, et see kõik õnnestuks? Ettekanne - MTÜ Liivimaa Lihaveis ja OÜ Chef Foods kogemus teadlastega koostööst - Airi Külvet Töögruppi juhtis Anu Nemvalts. Rahvusvaheline töögrupp, kus osalesid ka lätlased ja leedulased. Küsimused, millele veel vastust oodati: - Millised on teie ootused teadusele? - Kas soovitakse individuaalset infovahetust või läbi tootjaorganisatsioonide? - Tootjad eelistavad omavahel praktikaid vahetada, kuid kust see võõrdumine tootja ja teadlase vahel on alguse saanud? Mida tootjad ise saaksid teha, et seda vahet tootjate ja teadlaste vahel vähendada? - Kuidas rahastamisega, kas tootja ise maksab või saab rahastust kusagilt taotleda? - Kas konsulent saaks olla vahekanal teadlase ja tootja vahel? Ettekanne Järva Arengu Partnerite tegevjuht Silva Anspal rääkis oma tegevusgrupi kogemustest koostööst talunikega. Kahel aastal on nad koos Lõuna-Järvamaa Koostöökoguga korraldanud Järvamaal avatud talude päeva. Töögruppi juhtis Haimar Sokk. Arutelul püüti leida vastust küsimusele, kuidas viia kokku Leader ja noortalunikud. Võiks saada traditsiooniks Seminari lõpumõttena jäi kõlama mõte, et taolised kokkusaamised võiksid saada iga-aastaseks traditsiooniks...

« Tagasi