Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2013-10-29 |
|---|---|
| Nr: | 201 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3506&page=3265&action=article& |
| Teema: | Maaelu areng |
| Alateema: | Konverents |
| Kirjatüki pealkiri: | Parimate praktikate levitamine kui prioriteet |
| Kirjatüki autor: | Risto Räisa, Helene Kõiv |
| Organisatsioon: | Maaülikool, Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://maainfo.ee/index.php?article_id=3504&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | 8.-9. oktoobril toimus Soomes Helsingis seminar, kus maaeluvõrgustiku esindajad, teadlased ja teised maaelu edendajad arutasid maaelu parimate praktikate kogumise, analüüsimise ning levitamise teemal. Maaelu jätkusuutlik arendamine on suureks väljakutseks paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides. Tehnoloogiate areng vähendab töökohti põllumajanduses ning linnastumine tõmbab inimesi maalt keskustesse. Nimetatud protsesside valguses on maaelu edendajatel raske ülesanne tagada maapiirkondades hea elukvaliteet. Parimate praktikate levitamine kui prioriteet Liikmesriikidel on võimalik kasutada EL toetusfondide raha muuhulgas ka selleks, et toetada maaelu edendavate projektide elluviimist. Toetusraha kasutamisel tuleb avalikkusele anda tagasisidet elluviidud projektide edukuse ja tulemuste kohta. EL üks prioriteete on levitada informatsiooni hästi teostatud ning positiivset mõju avaldavatest toetusprojektidest. Eesti Leader tegevusgrupid on toetanud maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) rakendamise käigus ligikaudu 6500 projekti elluviimist, mis kogusummas pea 70 miljonit eurot. Parimate praktikate piirkonnapõhisus Maaelu edendamise hea näide on see, mis oma positiivset mõju on tõestanud ning väärib järgimist. Lühidalt võib head praktikat iseloomustada kolme märksõna abil - kirg, visioon, tegevus (passion, vision, action!). Hea praktika peab olema piirkonnaspetsiifiline - see tähendab, et hea praktika on see, mis vastab kohalikele vajadustele. Projekt, mis töötab hästi Võrumaal ei pruugi samasugust mõju avaldada Läänemaal. Seetõttu tuleks eriti head mõju avaldanud projektide valik teha näiteks kohaliku tegevusgrupi tasandil, sest nemad teavad kõige paremini, mis tegevus nende konkreetses keskkonnas edukas oli. Maaelu arendamise heade näidete levitamine avalikkuse hulgas võib toimuda väga erineval moel. Eestis on kasutatud edukalt näiteks erinevaid rändnäitusi, mida saab eksponeerida valdkonnaga seotud kohtades ja üritustel, samuti tehakse koostööd meedia ja televisiooniga – nende kanalite kaudu on potentsiaalsete infotarbijate hulk suurim. Huvitavaid mõtteid avaldatakse ka seminaridel ja trükistes. Põhjanaabrite, soomlaste, poole vaadates on korraldatud erinevaid kampaaniaid, et jõuda kohalike inimesteni just kohalikul tasandil. Korraldatud on innovatsioonilaagreid, ellu on kutsutud maaelu tutvustav rändbuss Landepaku ja projekt Amaze-me-Leader, mis on sisuliselt noorte autorännak maapiirkonnas ning palju muud põnevat. Soome on suur riik ja heade praktikate levitamine riikliku meedia läbi on veel utoopiline. Maaelu arengukava tulemuste hindamine MAKi rakendamise terviktulemuste hindamiseks on kehtestatud hindamissüsteem, mida Eestis teostavad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituut ning keskkonnameetmete osas Põllumajandusuuringute Keskus. MAKi rakendamise tulemuste hindamine on keeruline, sest maaelu edendamiseks rakendatakse väga erinevaid meetmeid, lisaks mõjutavad maaelu arengut globaalsed majandus- ja sotsiaalsed trendid. MAKi rakendamist Eestis saab lugeda üldiselt heaks. Valdav enamus toetatud projektidest on avaldanud positiivset mõju maaelule ning investeeringutoetuse saajate majandustegevus muutub aktiivsemaks. Heade praktikate „peidetud mõju“ Huvitav on see, et parimate praktikate positiivne mõju võib avalduda ka pärast projekti lõppu. Positiivne muutus võib avalduda isegi aastate pärast - näiteks võib tekkida mõni sotsiaalne innovatsioon või on lihtsalt piirkonna inimesed rohkem üksteist usaldama hakanud ning on tekkinud soojemad suhted, mis loovad omakorda hea pinnase uute koostegemiste loomiseks. projekt lihtsalt ei saa toimida ilma täieliku kogukonna usalduseta. Näiteks rootslased algatasid 2009. aastal projekti „Kohalik majandus“ („Local Economy“), et leida kohaliku tasandi projektidele kohalikke rahastajaid. Projekt on väga heaks alt-üles lähenemise näiteks - kohalikud inimesed saavad ise otsustada, kuhu oma vaba raha investeerida. Miks viia rahad piirkonnast välja, kui saab ka kohaliku piirkonna abiga projekti toetatud? Kui piirkonna inimesed mõistavad, et saavad enda jaoks ise midagi ära teha, tõmbab see neid oma kodukohta tagasi ning nad mõistavad, et elu maal võib olla samaväärne ning mitmeid kordi tervislikum kui elu linnas. Samuti on taolise projekti positiivseks küljeks see, et seni pole ükski kohalikku rahastust saanud projekt läbi kukkunud. Kohalik - nii-öelda usaldusel põhinev - projekt on niivõrd läbimõeldud, et minna kindla peale välja ja mitte petta investeerijate usaldust. Projekti raames valmis ka käsiraamat, mis aitab sarnast süsteemi lihtsate sammude abil ja teistes piirkondades toimima panna. Eestis on arvatavasti taolist algatust raske toimima panna juba seetõttu, et inimesed ei usalda üksteist piisavalt ning lisaks pole paljudel ka piisavalt suuri sääste. Usalduse probleemi mainisid ka itaallased, samas soomlastel ja rootslastel taolisi probleeme ei esineks. Et elu maal edeneks, on vaja laiemat riiklikku panust MAKi rakendamise headest tulemustest hoolimata jätkub inimeste lahkumine maalt suuremal määral kui me soovime. See on märk riiklike sekkumispoliitikate mittepiisavusest. Riigi ülesanne on hea infrastruktuuri loomine ning kohapeal vajalike teenuste kättesaadavuse rahastamine. Me ei saa süüdistada äriettevõtet, et ta sulgeb kaupluse või pangakontori maal. On täiesti loomulik, et firmaomanik sulgeb haru, mis väheste klientide tõttu kahjumit toodab. Selliste teenuste jätkumiseks on vaja riiklikke poliitikaid, mis teatud soodustuste läbi motiveeriksid äriettevõtteid pakkuma oma teenuseid ka hõredamalt asustatud piirkondades. Samuti oleks põllumajandusettevõtjate üleeuroopalise võrdse konkurentsi tekkimiseks vajalik riigi suurem kaasrahastus MAKi eelarves. Kokkuvõtteks Tihti kajastatakse laiemas meedias just ebaõnnestunud projekte ning just seetõttu on heade näidete tutvustamine avalikkusele väga vajalik, sest see näitab, et maaelul on ka helgem külg. Seminari kokkuvõttes jäid osalejad üksmeelele, et kõik liikmesriigid suudavad ära tunda, koguda ja avalikkusele esitada maaelu arendamise häid näiteid. Sageli toimub see igale riigile iseloomulikul moel. Arvestades maaelu arendamisega seotud organisatsioonide ja tegevuste mitmekesisust, samuti maaelu üldist erinevust riikide lõikes, on õige, et jäikasid tegevusjuhiseid ei kehtestata - heal praktikal ei saa olla ühte kindlalt mudelit. Seminar andis tõuke, et heade praktikate kogumine ja tutvustamine jätkub ka edaspidi süstematiseeritult. Info Helsingis, Soomes maaelu arengu parimate praktikate seminari päevakava kohta SIIT Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo tegevused parimate praktikate kogumisel ja levitamisel * MAK projektinäidete andmebaas * Trükised - 2010. aastal „Eesti Leader 2007-2010“ ja „Estonian Leader 2007-2010 "The Success of Leader"; 2011. aastal „Märka Leaderit“ ja „Notice Leader“;2012. aastal - „Leader - kohaliku toidu arenguks“ ja „Leader - for the development of local food“ ja „Märka uuenduslikku põllumajandust“; 2013. aastal - „Notice the innovative agriculture“; „The Nordic-Baltic LEADER Cooperation Award nominees“. Tutvu kõigi trükistega SIIT * Rändnäitused - Leader rändnäitus (2010), Külaprojektide rändnäitus (2012), Noortalunike projektide rändnäitus (2013) - Loe rohkem SIIT * Projektikonkursid - „Märka Leaderit“ (2011), „Märka uuenduslikku põllumajandust“ (2012), „Keskkondlik maaparandus“ (2012), „Märka rahvusvahelist Leader koostööd“ (2013) - Loe rohkem SIIT * Koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga - Saatesari „Ilus maa“ (videolood - 2011, 2012, 2013), telemäng „Eesti mäng“ (osalejad, foto- ja tegevusküsimused ning auhinnad - 2011, 2012, 2013), saatesari "Suveniir" (videolood - 2010), hommikuprogramm „Suvehommik“ (videolood - 2008) - Loe rohkem SIIT |
Viimati muudetud: 30.01.2024