EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2013-12-10
Nr: 207
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3614&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Põllumajandus
Kirjatüki pealkiri: Kogukonnaköögid kui väikeettevõtjate lävepakk
Kirjatüki autor: Reve Lambur, Krista Kõiv
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://maainfo.ee/index.php?article_id=3613&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Novembri lõpus kogunesid kohalike toiduvõrgustike esindajad Tahku Taresse Pärnumaal maaeluvõrgustiku järjekordsele teemapäevale. Seekord oli arutuse all kogukonnaköökide võimalused ja vajadused.

Eestis ei ole „kogukonnaköögi“ mõiste enam võõras. Mitmetes seltsi- või külamajades on väljaehitatud köögid, kus külaürituste tarbeks saab kohvi keeta, toitu valmistada. Osades külamajades on toiduvalmistamise kohad aga suuremad, kui lihtsalt kohvimasin laual või kööginurk, kööki on võimalik kasutada õppeköögina ning veelgi laiemalt kogukonnaköögina.

Leader meede on toetanud kogukonnaköökide rajamist

Maaelu arengukava 2007-2013 külade uuendamise ja arendamise (meede 3.2) ning Leader-meetmest on köögi väljaehitamiseks või köögiseadmete ostmiseks saanud toetust vähemalt 49 maapiirkonna vabaühendust, kokku 57 projekti. Saaremaal tegutsev MTÜ Tagavere Optimistid on Leaderi toetust saanud ka arendusprojektidele „Kogukonnaköögid käima!“. Mitmedki kogukonnaköögid on saanud Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustuse, näiteks Pärnumaal Külamaja Tahku Tare (MTÜ Tahkuranna Naisselts, Leader toetus), Saaremaal Võhma külamaja ühisköök (MTÜ Võhma Kultuuri- ja Spordiselts, Leader toetus), Aste kogukonnaköök "Söökla" (MTÜ Õiene, Leader toetus), MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök (Leader toetus) jmt.

Kogukonnaköök – köök kogukonna mitmekesiste vajaduste jaoks. Kogukonnakööki saaks kasutada ettevõtlikud inimesed, kellel puuduvad võimalused oma kööki investeerida. Kogukonnaköögis saaks kasutada Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) poolt tunnustatud ruumi ja töödelda seal oma talu toodangut ning müüa seejärel tarbijale juba töödeldud toodet. Samuti saab kogukonnaköök olla inkubatsioonikeskkonnaks alustavale väikeettevõtjale, kel ei ole veel täpset ülevaadet oma ettevõtte konkreetsetest töötlemisvajadustest.

Miks kogukonnaköögid ei ole nii kiiresti käivitunud, kui seda algselt loodeti? Mis on puudu?

Kohaliku toidu teemapäeval arutati kogukonnaköökide loomise, tunnustamise, nõuete, eestvedajate, vastutajate ning nõustamise teemadel. Jagati kogemusi kogukonnaköökide kasutamise ja käivitamise probleemide ja edusammude kohta.

Kogukonnaköök koolisööklas?

Küla- või seltsimaja köök pole ainuke võimalus kogukonnaköögile. Teemapäeval osalejad arvasid, et kogukonnaköögina saaks kasutada ka jahimaja, noortekeskuse või ka lasteaia ja koolimajade kööke.

Lääne-Eestis on aktiivselt käivitatud kaks Leader kohaliku toidu projekti: „Kohalik toit kogukonna lauale“ (Hiidlaste Koostöökogu, Saarte Koostöökogu ja Kodukant Läänemaa) ja „Sirguvad söögisellid“ (Saarte Koostöökogu ja Hiidlaste Koostöökogu) - mis mõlemad on suunatud piirkonnas toodetud toidutoorme paremale kasutamisele kooli- ja lasteaedade toitlustamisel. „Kuidas lasteaia kööki võiks kasutada külakogukonna hüvanguks? Meie külakeskuses asuvad koos kool, lasteaed, raamatukogu, noortekeskus, ümberringi on õunaaiad. Kuidas kohalikud saaksid kooli kööki ära kasutada?“ tekkisid mõtted maaeluvõrgustiku teemapäeval osalevatel lasteasutuste töötajatel.

Kogukonnaköögi tunnustamine – müüdid ja tegelikkus

Mis on kogukonnaköök? Toidu käitlemise seisukohalt on „köök“ tinglik nimetus, tegemist on tegevusega, mis on loodud kogukonna toel toidu käitlemiseks. Kogukonnaköögi tunnustamisel on oluline, et keegi vastutaks selle eest, mis seal toimub – kas üks inimene või iga kööki kasutav inimene ise. Toidukäitlemise teema ongi väga keeruline, kuid samas on ka vastutus väga suur! Kohaliku toidu teemapäeval selgitas Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) esindaja, et näeb probleeme eraelamus toidu valmistamisel ning soovitas, et võiks rohkem kasutada ja tutvustada kogukonnaköökide võimalusi.

Teemapäeva aruteludel tekkis mitmeid küsimusi, nagu näiteks: mis on ühekordne laadamüük, näiteks sügisesel laadapäeval pakkuvad lapsed oma kooliaia toodangut müügiks? Kuidas lahendada olukorda, kui tunnustatud ühisköök on ürituse tarbeks renditud? Kes kogukonnaköögis vastutab?
Kas Eestis on kedagi, kes väikesemahulise toidutootmise valdkonnas nõustaks?
Küsimus nõustamise ja tugiteenuste kättesaadavuse üle tekkis paljudel teemapäevast osavõtjatel. Arvati, et kogukonnaköökide süsteemil võiks olla juures kogukonna tugi nõustamise osas. Oleks vaja kohaliku toidu käitlemise nõustamisteenust osutavat nõuandekeskust. Vajalikud oleks vastavad koolitused, õppereisid, ühised praktilised õppepäevad. On vaja külaelanikke koolitada ja teadvustada kogukonnaköökide võimalustest ja kasuteguritest, kuid kes koolitab?

Maaeluvõrgustiku kohaliku toidu teemapäeval tutvustati kogukonnaköökide näiteid, vahetati kogemusi.

Saaremaa kogukonnaköökide saamislugu - ootused ja tegelikkus
Sulvi Munk, Saarte Koostöökogu projektijuht

2006.a hakkas toiduainete väikekäitlemist reguleerima Euroopa Liidu regulatsioon, millega seoses avanesid uued võimalused kohaliku toidu töötlemiseks. Pöörati tähelepanu suur- ja väiketootmise riskide erinevusele ning võimaldati väikeses koguses toidutootmist lihtsustatud tingimustel (eraelamus toiduvalmistamine). Samuti võisid nüüd ühes köögis tegutseda mitu erinevat ettevõtjat erinevatel tegutsemisaegadel.

Kuid alles 2009. aastal jõuti Saaremaal sinnamaale, et kogukonnakööki jagati teiste kasutajatega. Eelmise regulatsiooni hirmud olid inimestel tugevasti sees. Siis tekkis ka idee luua Saaremaale kogukonnaköögid, mis oleksid hästi varustatud ning Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustatud. Köögid, mida kohalikud väikeettevõtjad saaksid väikeses mahus toodete valmistamisega alustamiseks ja katsetamiseks kasutada. Kogukonnaköök ei tähenda seda, et see peab olema kogukonnamajas, vaid see on ruum, kus erinevad tootjad võivad erineval ajal tegutseda, seda ruumi saab omavahel jagada.

Leader tegevusgrupi Saarte Koostöökogu eestvedamisel loodi Saaremaal kogukonnaköökide võrgustiku. Võrgustikku kuulumise tingimus on, et tuleb olla avatud ning nõus oma kööki teiste kasutajatega jagama. Võrgustikuga liitus 8 kööki. Kuus kööki neist taotlenud VTA tunnustust ja 4 on tänaseks selle ka juba saanud.

Sulvi Munk tõstab küsimuse: „Miks ei ole kõik kogukonnaköögid tunnustatud?“ Vastuseks, hetkel puudub osadel valmidus olla toidukäitleja, perenaistel puudub pädevus järgnevaid ettevõtjaid nõustada!

Saaremaa kogukonnaköökide visioon 2014. aastaks: „Kogukonnaköögid tuleb tunnustada!“

Tunnustamise aluseks on plaanis võtta käitlemiskoht tootegruppide viisi. Saarte Koostöökogu oleks kõikidele köökidele abiks koostama enesekontrolliplaanid ja tehnoloogilised skeemid. Planeerimisel on aastane nõustamisprojekt Saarte Koostöökogu koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, TÜ Kuressaare Kolledž`i, SA Saaremaa Arenduskeskus ning Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA).

Tahku Tare õppeköögi saamisloost ja igapäevategemistest
Renate Lind, kohaliku naisseltsi juht

Tahkuranna Naisselts Autor: Romantiline Rannatee
Tahku Tare külakeskus asub eelmise sajandi alguses vallamajaks ehitatud hoones. Aegade jooksul on majas tegutsenud ka kohalik kool ning taasiseseisvumise algaastatel motell, siis saun, baar ja jälle motell, mis läks pankrotti. Kohalik omavalitsus ostis hoone ära ja andis selle MTÜ Tahkuranna Naisseltsi käsutusse. Naisseltsi eestvedamisel on hoonet toetuste abiga põhjalikult renoveeritud. Külakeskuse tegemistes osaleb regulaarselt umbes 200 inimest.

Tänaseks on Tahku Tare külamajas väljaehitatud ka õppeköök, mille sisustamiseks saadi toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 Leader-meetmest. „Oleme valmis pakkuma igapäevast toitlustamist, kuid kohalikul elanikul ei ole raha. On räägitud sotsiaaltöötajaga, näiteks paljud lapsed käivad Pärnus või Häädemeestel koolis ning pärast kooli tulevad külamajja mängima, siis tehakse neile külamajas sooja süüa,“ arutab Renate Lind.

Mõtted on liikunud ka vähem kindlustatud inimeste ja töötute toitlustamise suunas - neile võiks pakkuda toidupakkide asemel hoopis sooja süüa.

Õppeköögis toidu käitlemise tunnustamise kohta Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) räägib Renate: „Keegi ei öelnud, et tunnustage, aga kui teha, siis teha korralikult ja põhjalikult!“ VTAlt tunnustuse saamine oli Renate jaoks väga keeruline protsess, kuid tagantjärgi saab ta öelda, et sai väga palju targemaks ning ei kahetse, et see on nüüd tehtud. Õppeköögi tegemistes soovitakse liikuda suunas, et olla ettevõtjatele või kohalikele perenaistele stardipakuks oma toodete arendamisel, samuti kurkide sissetegemisel. Piirkonnas on ju traditsiooniks kujunemas augustikuine Hapukurgifestival. Külakeskuse lähedal tegutseb üks turismitalu, kes ise toiduga ei taha tegeleda, seega oleks see võimalus koostööks.

Kord kuus käib külakeskuses koos perenaiste kokakool, kohal on 15-20 inimest. „Näiteks eelmisel nädalal oli verivorstipäev. Huvi on olnud suur. Varsti hakkavad toimuma söögitegemise kursused noortele emadele. On lootus, et kunagi teeme ka oma Tahku Tare retseptiraamatu,“ rõõmustab Renate.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo