EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-02-04
Nr: 213
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5144&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Konverents
Kirjatüki pealkiri: HORISONT 2020 - ettevõtluse ja teaduse omavahelise koostöö tugevdamine
Kirjatüki autor: Konstantin Mihhejev
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3719&page=3671&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Reedel, 31. jaanuaril toimus Tallinnas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammi Horisont 2020 avakonverents.

Sarnaseid üritusi korraldatakse ka mujal - nädal tagasi Lätis, seejärel Berliinis, täna Eestis.

Konverentsi avas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel: "Kuidas rakendada Eestis maailma suurima eelarvega teadus- ja innovatsiooniprogrammi? Euroopa paradoks - väga palju teadlasi, kuid vähe avastusi. Käesoleva raamprogrammi nimi on Horisont 2020 (inglise keeles Horizon2020) - vaatame kaugemale. Kolm võimalust, mille kaudu toetada teadust sellel programmi-perioodil on: Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia, Horisont 2020 ning struktuurifondide programm."

Eesti võimalused programmis HORISONT 2020

Siim Kallas, Euroopa Komisjoni asepresident, rõhutas programmi tähtsust. Horisont 2020 on programm, mis pakub erinevaid võimalusi tihedas konkurentsis vastu pidamiseks. Teadusele suunatud 80 miljardit eurot on väga arvestatav summa. Loodetavasti aitab Horisont 2020 uutel toodetel turule jõuda.

Programmi uuenduslikkus peitub probleemipõhises lahendusviisis - toiduga varustatus, keskkonnasõbralik transport - need on veel lahendamist vajavad probleemid. Horisont 2020 üheks iseloomulikuks tunnuseks on ka rahastamisprotsesside lihtsustamine, eeskätt ettevõtjate jaoks. Projekti taotlemise käigus on vähem aruandlust ja paberimajandust.

Eesti positsioon uuringutes osalemisel on olnud seni päris hea. Eriti just tervishoiu ja infotehnoloogia valdkondades. Osavõtt transporditeemalistest uuringutest oli suhteliselt tagasihoidlik. Startimas on ka era- ja avaliku sektori partnerlusprogramm "Cleansky 2", mis keskendub lennukite heitgaaside vähendamisele. Järgmisel Euroopa Nõukogu istungil arutatakse raudtee valdkonna "shift to ray" projekte, mille märksõnadeks on kiire ühendus ja uuenduslikkus. Programmis on pööratud erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ka transpordipoliitika on Euroopa Komisjoni üheks suurimaks prioriteediks. Esimesed taotlusvoorud avati 2013. aasta detsembris. Konkurents taotlemisel saab olema tihe.

Jaak Aaviksoo, Haridus- ja teadusminister, julgustas teadusprogrammides osalema: "Võiksime neid võimalusi võtta väga maiselt ja vaadata, kuidas saaksime neid oma ideede elluviimiseks kasutada. Miks on nii, et Euroopas on palju teadustegevust, mis ei jõua sageli praktikasse!? Sel programm-perioodil on vaja suuremat tähelepanu pöörata just reaalsete probleemide lahendamisele ja inimeste vajaduste rahuldamisele. Keskpärasus ei vii edasi! Tugevad teadlased kasutavad rohkem EL toetusi ja see on arusaadav. Tipp-tasemel teadus ühendab edukalt teooria ja praktika.
Kriitiline mass teadusuuringute tegemisel on Eesti jaoks oluline teema. Enamus ei suuda üksinda mitte midagi saavutada. Peab tegema koostööd nii ülikoolide tasandil, valdkonnaga seotud osapoolte ja Euroopa Liidu tasandil. Ettevõtlussektori ja akadeemilise barjääri kaotamine on hädavajalik!"

Juhan Parts, Majandus- ja kommunikatsiooniminister: "Horisont 2020 on meie jaoks suur teema. Majanduslikud väljakutsed Eestile on järgmised: tahame jõukamalt elada ja oleme oma ettevõtlusstrateegias seadnud fookusesse tööviljakuse tõstmise. Suurema panuse peaksime panema innovatsioonile, arendustegevusele ja ka teadusele."

Hetkel läheb rahvamajanduslikust kogutulust läheb 2,1% teadus-arendustegevusele ja innovatsioonile. Eesti majanduse struktuursel muutusel on jõutud piirini, kus innovatsioon on saanud asjakohaseks heaolu muutmise instrumendiks. Võtmeküsimus on teadlaste ja ettevõtete koostöövõime. Vaadates tagasi viimasele viiele aastale, näeme, et riiklikud programmid on seda vahet vähendanud.

Eesti riiklikud innovatsiooniprogrammid ei dubleeri võimalusi, mida pakub EL Horisont 2020. Horisont 2020 peaks jõudma edukate ettevõtjate lauale. Oluline on, et programm tõepoolest arvestab Eesti ettevõtluse struktuuriga - eeskätt väike- ja keskmise suurusega ettevõtetega. Oluline on ka see, et Horisont 2020 suurendab Eesti jaoks võimalust luua sidemeid teiste ettevõtete ja teadlastega Euroopas.

Vajalik on omandada strateegiline oskus luua lisandväärtust, sest see on väikesele riigile oluliseks boonuseks. Koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga annab meile vajaliku kogemuse, kuidas teadlased saaksid suurtesse programmidesse panustada. Fookusvaldkondadeks on nanotehnoloogia, biotehnoloogia, transport, kliima, maavarad, riigi e-teenused jne. Innovatsiooniks on avatud kõik valdkonnad, millest Eesti majandus koosneb.

"Kõik Eesti ettevõtjad peaksid sellest teadlikud olema, sest see aitab taotlemisel tekkivad psühholoogilist barjääri kaotada." rääkis Juhan Parts.

Paneeldiskussioon: Eesti võimalused Horisont 2020 programmis

Raamprogramm näeb ette, et üheks eesmärgiks on leida vastus suurtele sotsiaal-majanduslikele probleemidele. Oodatakse, et innovatsioon aitab Euroopa Liidul konkurentsivõimelisemaks muutuda. Millised on need probleemid ja väljakutsed, mis Eestit ees ootavad, aga mis võiksid Horisont 2020 rakendamise kaudu lahendada?

Jaak Aaviksoo: Meil on nii Euroopa Liidu, kui ka maailma tasandil ühised probleemid. Suuri väljakutseid on umbes kümmekond: küberkaitse, küberinfrastruktuur, energia ja põlevkivi - peame püüdma põlevkivile baseeruvat tehnoloogiat arendada, toidu probleem - meil on jätkuvalt võimalused piimanduses ja maaviljeluses maailmale midagi enamat pakkuda jne.

Juhan Parts: Peaksime oma ressursse paremini probleemide lahendamisel ära kasutama. Olen nõus, et ka põlevkivi on prioriteet. Innovatsiooni arendamise mõttes peaksime rohkem kontsentreeruma põlevkivi võimaluste ärakasutamisele nii keemia- kui ka kosmeetikatööstuses. See on meie ressurss. Meil on erinevad kogemused, ka ekspordi vallas. Teine selge ressurss, mille osas olukord peab paranema, on mets. Meil tuleb siia kõvasti panustada. Puidu kasutamine igas valdkonnas on vajalik ja see on meie tulevik. Kolmas valdkond on küberturvalisus, meie fenomeniks on erinevate infotehnoloogiate praktiline rakendamine.

Siim Kallas: Kuidas ühendada ettevõtlik vaim teadusliku mõtlemisega? See ei ole ainult meie probleem, vaid tervet Euroopat puudutav suur mureküsimus. Toiduainetetööstus on Euroopa Liidu suurim sektor ja standardid on väga kõrged. Kohalik toit on Eesti ressurss. Innovatsioon peaks kindlasti andma häid tulemusi.

Samuti on olulisel kohal koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel. Programmi üheks eesmärgiks on saada praktilisi tulemusi, peab olema selge arusaamine, et teadlaste töö tulemused saaksid rakendatud ka praktikasse. Peab mõtlema, et mida saaks konkreetsemalt koostöö parenemiseks teha?

Kiire ühendus ehk "shift to ray" on uus projekt, mis töötab tegelikult hästi. Peame leidma üles ettevõtjad, kes oleks valmis panustama. Ettevõtjate eelis on see, et neil on ligipääs uurimuste tulemustele ja seeläbi saavad nad oma huvides kasutada erinevaid teaduslikke avastusi.

Juhan Parts: Kõik Eesti teadlased on EL rahadega ülemakstud. Avalikku raha tuleb piisavalt doseerida. Ettevõtjal on raske teadlast leida. Kuidas suurendada ettevõtjate osakaalu ja tehnoloogilisi arenduskeskusi ka muude meetmete osas? Tuleks nihutada osakaalu rohkem ettevõtjate poole, sest nad peavad saama rohkem kaasa rääkida. Lisaks on probleemiks teadlaste väljaränne. Peame kriitilisi jõukeskusi suurendama.

Jaak Aaviksoo: Intellektuaalne omand on oluline. Tuleb toetada neid, kellel on rahvusvaheline ambitsioon. Kui neid on piisavalt palju, siis jääb mõni neist ikka Eestisse.

Horisont 2020

Maive Rute, Euroopa Komisjon

Võrreldes seitsme raamprogrammiga on Horisont 2020 heal järjel - eelarve on 30% suurem, kokku 79 miljardit eurot. Horisont 2020 on maailmale avatud. Käima on lükatud mitmeid lihtsustamise algatusi. Programmis on kolm suurt põhivaldkonda: tipptasemel teadus, juhtpositsioon tööstuses ja ühiskondlikud väljakutsed.

Prioriteet 1 - Tipptasemel teadus (24,4 miljardi eurot). Selle kaudu soovitakse kaasa aidata Euroopa teadusbaasi taseme tõstmisele ja maailmatasemel teadusuuringute jätkumisele Euroopa pikaajalise konkurentsivõime kindlustamiseks.

Prioriteedil on neli alajaotust:

Euroopa Teadusnõukogu;
tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad;
Marie Curie nimelised meetmed;
infrastruktuuri programmid.

Prioriteet 2 - Juhtpositsioon tööstuses (17 miljardi eurot). Prioriteedi eesmärk on tuua teadust ja innovatsiooni märksa tihedamini kokku. Kui esimene prioriteet on teaduskeskne, siis siin otsitakse pigem koostöövõimalusi.

Prioriteedil on kolm alajaotust:

Suutlikkuse ja tööstustehnoloogia alane juhtpositsioon;
riskikapitali kättesaadavus;
innovatsioon väike- ja keskmistes ettevõtetes.

Prioriteet 3 - Ühiskonnaprobleemid (30 miljardi eurot). Taotlemine on nn konsortsiumi põhine, taotlus koosneb vähemalt 3 liikmesriigi organisatsioonist.

Prioriteedi 3 raames keskendutakse järgmistele probleemidele:

Tervishoid, demograafilised muutused ja heaolu;
toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biomajandus;
turvaline, puhas ja tõhus energia;
arukas, keskkonnahoidlik ja integreeritud transport;
kliimameetmed, ressursitõhusus ja toormaterjalid;
kaasav, innovaatiline ja turvaline ühiskond.

Loe täpsemalt Euroopa Komisjoni teatisest "Horisont 2020 - teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm", KOM(2011) nr 808, 30.11.2011

Horisont 2020 lihtsustamisest

Reeglite ja protseduuride ühtsetele alustele viimine, et erinevad rakendusagentuurid saaksid olukorrast sarnaselt aru ja rakendaksid programmi ühtemoodi;
toetusmäärade ühtlustamine;
kiirendatud lepingu sõlmimine (praegu on lepingu alla kirjutamiseni 365 päeva). Uus tähtaeg: mitte rohkem kui 8 kuud. Taotlus, mida saadetakse, peab olema algusest peale küps ja läbimõeldud;
auditite ja kontrollide osas on vajalik suunatud tegevus ja tõhususe suurendamine;
uus töökorraldus (lihtsam IT-süsteem;
lihtsustamine lepingu sõlmimisel.

Lõppeval programmperioodil (7. raamprogramm) osales Eesti kokku 411 projektis kogueelarvega 79 miljoni eurot.

Projektides osalejate TOP 5: Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, SA Eesti teadusagentuur, SA Archimedes ja Tallinna Ülikool. Eesti teadlaste edukus taotlemisel moodustas 20,7% (sarnane ELi keskmisega 20,9%).

Väljakutsed Eesti teadusele on järgmised: tugevdada ettevõtluse ja teaduse omavahelist koostööd, keskenduda rohkem innovatsioonile, kindlustada Eesti rolli maailma tööstuses ja inimressursid. Eesti põllumajandus ja toidutööstus on need valdkonnad, millel on väga suur potentsiaal. Uus biotehnoloogia initsiatiiv on selleks väga hea võimalus.

Vaata kõiki Horisont 2020 konverentsi ettekanded konverentsi veebilehelt: http://www.etag.ee/rahvusvaheline-koostoo/horisont-2020/

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo