EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-04-01
Nr: 221
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3843&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Ettevõtlus
Kirjatüki pealkiri: Müüt: Leader toetus on mõeldud vaid vabaühendustele
Kirjatüki autor: Krista Kõiv, Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3842&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Müüt: Leader toetus on mõeldud vaid vabaühendustele

Eestis on hetkel 26 Leader kohalikku tegevusgruppi, mis on loodud avaliku ja erasektori partnerlusena.

Tegevusgruppide tegevusse, sh piirkonna strateegia väljatöötamisse peavad olema kaasatud nii vabaühendused, ettevõtlussektor kui ka kohalikud omavalitsused.

Kohalike arengustrateegiate elluviimiseks on Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader-meetmest toetuse saamiseks PRIAle esitatud üle 6,5 tuhande taotluse.

Täpsemalt on 1. märtsi 2014.a seisuga ajavahemikus 2008-2014 PRIAs heakskiidu saanud 6 675 projekti, mille jaoks on toetust taotletud kokku 86,4 miljonit eurot.

Leader projektid jagunevad laias laastus kolmeks
- Vabaühenduste projektid 73% (62,9 miljonit eurot)
- Ettevõtjate projektid 21% (18,3 miljonit eurot ehk 1456 projekti)
- Kohalike omavalitsuste projektid 6% (5,2 miljonit eurot)

Leader ettevõtlusprojektide arvu kasv

Kui algusest saadik on Leader-meedet ümbritsenud arusaam, et tegemist on pigem mittetulundusühingutele suunatud toetuse ja tegevustega, siis täna saame tõdeda, et aasta-aastalt on kasvanud just ettevõtlusprojektide arv.

Kui 2009. aastal oli ettevõtlusprojekte 15%, siis iga aastaga on toimunud märgatav kasv - 2010. aastal moodustasid ettevõtlusprojektid 17%, 2011. aastal 23%, 2012. aastal 25% ja 2013. aastaks moodustasid ettevõtlusprojektid koguni 27%.

Leader-meetme projektitoetust on saanud perioodil 2009-2014 kokku 1033 ettevõtjat

62% ettevõtjatest on teinud Leader-meetme toel ühe projekti
27% ettevõtjatest kaks projekti
9% ettevõtjatest on saanud toetust kolmele Leader projektile

Ettevõtjad on olnud aktiivsed ka projektide elluviimisel, üle 75% projektidest tänaseks ka juba elluviidud.

Siinkohal on hea teada ka seda, et ka Leader tegevusgruppide liikmeskonnas on aasta-aastalt kasvanud kõige rohkem just ettevõtjate arv ning aastate 2010-2013 keskmisena jagunevad Leader tegevusgruppide liikmeskonnad järgmiselt: 50% vabaühenduste sektor, 38% ettevõtlussektor ning 12% avalik sektor.

Liikmete arv on tegevusgrupiti väga erinev ning varieerub 35 liikmest (Peipsi-Alutaguse Koostöökoda) kuni 112 liikmeni (Tartumaa Arendusselts).

Müüt: Leader ei toeta põllumajandustegevusi

Kuna kõiki projektitaotlusi hindavad tegevusgruppide kohapealsed hindamiskomisjonid, siis lähtutakse toetuste jagamisel eelkõige piirkonna vajadusi ja eripära arvestavatest strateegiatest.

Kuid üks reegel on MAK 2007-2013 perioodil olnud ühine - maaettevõtluse arendamisel (va põllumajandus) saab Leader-toetuse saajaks olla ainult mikroettevõtja ehk alla 10 töötajaga ettevõte. Seega toetatakse Leader meetme abil kõige väiksemaid.

Kuigi üle poole Leader-meetme raames tehtud ettevõtlusprojektidest kvalifitseeruvad MAK seire koodide järgi mikroettevõtete investeeringu- ja arendustoetuste (kood 312) alla (kokku 760 projekti), siis tervelt 10% ettevõtlusprojektidest on tehtud põllumajandusvaldkonnas (kood 121) ning 5% põllumajandus- ja metsandussaaduste töötlemise valdkonnas.

Alla 5% on külade arendamise projekte, koolitustegevusele suunatud projekte (va põllumajanduslik koolitus) (10 projekti), maapiirkonna kultuuripärandi säilitamisele suunatud projekte (7 projekti), põllumajanduslikku koolitust ja arengustrateegiate koostamist (mõlemat 2 projekti) ning vaid üks projekt on suunatud metsamajandamise investeeringutesse.

Leader-meetme toetuste soovijaid on aga olnud palju rohkem. Kui PRIAsse on esitatud üle 6,5 tuhande projektitaotluse, siis kohalike tegevusgruppide taotlusvoorude raames on taotlusi umbes 45% rohkem. Projektidest, mis ei ole saanud kohaliku tegevusgrupi hindamiskomisjoni kinnitust on umbes 40% selliseid mis ei vasta toetuse saamise nõuetele või strateegia eesmärkidele või ei ole kestlikud. Pea 60% tegevusgrupile esitatud taotluste mitte-kinnitamise põhjuseks on eelarve piiratus.

Müüt: Leader on ainult üks rahajagamise meetod

Oluline lisandväärtus kogu piirkonnale on KOOSTÖÖ, nii sektoritevaheline kui ka sektoriülene koostöö, millele Leader-lähenemine väga palju kaasa on aidanud. Paljud ettevõtjad on tõdenud, et tänu Leaderile tuntakse oma naabreid ja naaberettevõtjaid ning tehakse konkureerimise asemel koostööd.

Leader on seni olnud ainus MAKi toetusmeede, mis võimaldab ka rahvusvahelisi koostööprojekte ellu viia. Siinkohal on hea tuua näiteid, mis on kaasa aidanud ka kohapealse väikeettevõtluse arengule: MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt "Kohalikud tooted ja toit - nende väärtustamine", Hiidlaste Kootöökogu projekt "Meresõidu traditsioonide elavdamine", Pärnu Lahe Partnerluskogu keskaja festivalide projekt ja Jõgevamaa Koostöökoja käsitöö projekt.

Lisaks rahvusvahelistele projektidele on paljuski tänu Leader-toele tekkinud kohaliku toidu- ja/või turismivõrgustikud: Romantiline Rannatee, MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, Uma Mekk, Saaremaa Koostöökogu kohaliku toidu suunalised tegevused, Viru Toit, Põhja-Eesti kohalik toit.



Koostööd piirkonna ettevõtjate vahel on soodustanud nii mitmedki kohalike omavalitsuste projektid.

Tamsalu vallavalitsuse projekti "Ideest ettevõtteni" eesmärgiks oli tõsta Pandivere piirkonna ettevõtlusaktiivsust, anda esmaseid teadmisi ettevõtlusest ning luua toimiv koostöövõrgustik tegutsevate ettevõtjate, algavate ettevõtjate, üldhariduskooli õpilaste ja omavalitsuste vahel.

Räpina vallavalitsuse Räpina kohaturunduse projekti raames koostati valla kohaturunduse strateegia ja algatati valla tunnusüritus "Hea Kodu Päevad".

Projekti eesmärk on aidata kaasa Räpina piirkonna jätkusuutlikule arengule läbi senisest süsteemsema ja aktiivsema kohaturunduse kaudu ning tuua vähemalt üks kord aastas valla ettevõtjad kokku.

Vaata lisaks Maamajanduse Infokeskuse ettekannet (Krista Kõiv) Linnade ja Valdade päevadel 2014 "Väikeettevõtluse arendamine kolmepoolse koostööna - Leader meetme kogemused ja võimalused"

Arvandmete allikas: PRIA Leader-meetme toetuste andmebaas ja Põllumajandusministeeriumi (Tanel Tang) ettekanne Leader infopäeval (2014/1) "MAK 2007-2013 Leader tegevusgruppide 2013. a seireandmete ülevaade"

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo