VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-04-15
Nr:	223
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3874&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri:	Läänemere maade EIP algatajad said kokku
Kirjatüki autor:	Konstantin Mihhejev
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3873&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	2. - 3. aprillil toimus Tallinnas edukalt juba kolmas Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) töögrupp, mis keskendus maaelu arengukavade EIP töörühmade loomise praktilisele poolele. Töörühma korraldasid Euroopa Komisjon üheskoos Põllumajandusministeeriumi ja Maaeluvõrgustikuga. Osalisi oli pea 85 - erinevate asutuste esindajad Soomest, Rootsist, Taanist, Leedust, Lätist, Poolast ja Eestist. "Teid kõiki kutsus siia osalema Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG ARGI), kes on ühtlasi ka EIP infovahendajaks. Usume, et viite vajalikke teadmisi ka koju kaasa ning aitate sellega kaasa EIP AGRI alasele teavitustööle - seda nii korraldusasutuse esindaja-, EIP töörühma potentsiaalse partneri- või mõnes muus kasulikus rollis. Loodan, et võtate siit saadud sisendi endaga kaasa ja kasutate seda oma koduriigis. On oluline mõista praktilisi ja konkreetseid samme, mida teie, kui EIP teavitajad saaksite EIP töörühma edukaks rakendamiseks teostada ja rakendada. Usun, et antud tegevusest kasvab välja hästitoimiv koostöövõrgustik, mille algatajateks oleks DG AGRI, EIP teenuspunkt ja kõik teie, kes te täna kohale olete tulnud." sõnas Mark Redman EIP teenuspunktist. Eesti maaelu arengukava vahenditest on umbes 0,5% ette nähtud EIPi rakendamiseks. EIP meetme arutelud algasid 2012.aasta alguses ja tänaseks on toimunud viis EIP mõttekoda - mahepõllumajandus, loomakasvatus, piimandussektor, taimekasvatus ja biomajandus. EIPi rakendatakse Eesti maaelu arengukava 2014-2020 kaudu - luuakse EIP töörühmad ja nende tegevuskavade elluviimiseks projektide töögrupid. Mõned neist projekti-ideedest on juba oma olemuselt valmis. Loe pikemalt ettekandest - Toomas Kevvai, Eesti Põllumajandusministeerium, toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler "Mis üldse on EIPi keskne idee? On palju põhjuseid, mis seavad innovatsiooni praktiseerimise põllumajandussektoris olulisele kohale ning soovime, et aastate pärast oleks antud valdkond veelgi arenenum. On ka teisi Euroopa Liidu EIP gruppe (nt vesi, toormaterjalid jne), mille keskne mõte jääb samaks, kuid millel on lisatud erinevad nüansid. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat on ainuke, kes pakub reaalset rahastust projektidele. EIPi rakendamise vahendiks on maaelu arengukava, eriline tähelepanu on koondunud just töögruppidele. Teiseks põllumajandusliku innovatsiooni ergutamise vahendiks on Horisont2020 (Horizon2020), mille osa teaduse edendamise eelarvest kuulub DG AGRI-le" rääkis Iman Boot, Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi uuringute ja innovatsiooni osakonna juhataja Pärast DG AGRI ja põllumajandusministeeriumi esindajate ettekandeid algas ürituse kogemuste jagamise osa, kus esinejad tõid välja põnevaid arvamusi, rääkides Euroopa innovatsioonipartnerluse üldisest olukorrast ja tulevikust. Üldistele teemadele järgnesid konkreetseid juhtumiuuringuid tutvustavad ettekanded Rootsi näide "Vreta Klaster - uus toidu ja põllumajandustehnika kompetentsi- ja arenduskeskus - ideedest tegudeni" Soome näide "Multi-kasusaaja lähenemine Läänemere riikides" Soome näide "METKA: Kasumlik energia metsadest - uuringute põhise tegevusmudeli loomine" Eesti näide "Uuringutest väärtuslike toodete loomiseni. Pro-biootiline juust SÜDAMEJUUST" Eesti näide "Automatiseeritud ilmajaamade kasutamine ja kartulihaiguste kontrolli optimiseerimise toetussüsteemid" EIP teenuspunkti esindajate poolt koordineeritud töögruppide ja arutelude kõige kasulikumaks aspektiks võib pidada vahetute kogemuste saamist, eri riikide EIP rakendamisest. Samuti jagati olulist informatsiooni, mida on kasulik eri riikides levitada - näiteks räägiti kogukonna juhitud kogukonna arengu (Leader) lähenemise ja Euroopa innovatsioonipartnerluse vahelistest seostest, ning praktilistest sammudest EIP algatuse kujundamisel, et toimuks sujuv kasusaajate vajadustele ja ootuste vastavus. Huvitavat Eesti töögrupi tulemustest Huvirühmadel peab olema selge visioon abikõlblikest kuludest ja omafinantseerimise vajadustest ning võimalustest. EIP projekti tulemused on sektori huvides, teadus- ja arendusprojektid on rohkem üksikute osapoolte huvi. Eesti innovatsioonipartnerluse võrgustikku on kokku kogutud erinevad aktiivsed osapooled, kes on huvitatud sektori kui terviku arendamisest. Mõttekodadele järgneb EIP töörühmade väljaselgitamine ning tehnilised konsultatsioonid, et arutada praktilisi küsimusi. Kui innovaatilised ideed tulevad ettevõtjatelt endilt, siis on projektide realiseerimise tase kõrgem. Arutelude käigus selgus, et valdkonnapõhine ülevaade puudub ja omavahelised seosed on välja selgitamata - seda nii Eesti kui ka Euroopa tasandil. Eesti huvi ja ootus on ka see, et EIP tooks eduka rakendumise korral kaasa majanduskasvu. EIP töörühm võiks edukuse huvides olla ka Euroopa EIP võrgustiku liige, mitte ainult projektide üle otsustaja. Valdkonna edukamaks toimimiseks oleks kasulik kutsuda antud teema konverentsidele ka maailma tipptegijaid, kes näiteks tutvustaksid kohalikele uudseid tehnoloogiad. EIP lähenemine ei peaks olema olemasoleva teaduse rahastamise allikas. Samuti on Põllumajandusministeeriumi ootus see, et ei tekiks üksteisega konkureerivaid EIP töörühmi. Suurendada võiks hoopis ühe EIP töörühma eelarvet, selle asemel, et luua kaks samateemalist EIP töörühma. Kuid see võib osutuda probleemiks rohkem kui ühes sektoris - näiteks mahe EIP võib sisuliselt konkureerida mitme sektoriga. Taimekasvatuse valdkonnas peab erinevate vahenditega saama sarnase tulemuse nii mahe- kui ka tava taimekasvatuses. Ka tavatootja peab arvestama mullastiku ja taimede omavahelise sobimisega, seega on mahetootmises rakendatav väljund kasutatav ka tavatoomises. On vaja teha julgeid otsuseid, et EIP lähenemine oleks Eestis jätkusuutlik ning kättesaadav ka hiljem. Rohkem informatsiooni toimunud ürituse kohta leiad SIIT MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Järgmine Euroopa võrgustiku EIP töögruppide loomise teemaline seminar toimub Prahas, 6. - 7. mail 2014 Aita soodustada innovatsiooni teket põllumajanduses ja täida küsimustik - www.maainfo.ee/index.php EIP teeninduspunkti üheks eesmärgiks on lihtsustada informatsiooni kättesaadavust, tagades sellega projektide edukuse. Lisaks püüame asjakohaste teadmiste kaudu rakendada edukalt uut EIP-meedet nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Siinkohal on Teie panus väga oluline! Nimelt palume Teil täita vastav ankeet, mille eesmärgiks on uue teabe saamine põnevatest innovatsiooni algatustest ja edukatest projektidest ning info levitamine. Küsimustikud on neljal erineval teemal: Teadusprojektid Innovaatiline tegevus Teadusuuringu vajadus Online ressurss Küsimustikust kokku kogutud info koondame andmebaasi, mis on peagi kättesaadav uuel EIP-AGRI veebilehel. Küsimustikule saad vastata SIIN

« Tagasi