INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2014-05-27
Nr:	229
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3968&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri:	O.T.T-id tõstavad pead!
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3966&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eelmise aasta jaanuaris kirjutasime artikli pealkirjaga "Minu pood on OTT" ning peamiselt oli artikkel pühendatud Viljandimaa toiduvõrgustiku OTT aastapäeva seminarile. Käesolev artikkel keskendub OTT-idele üle Eesti. Maaeluvõrgustik hoiab kätt pulsil Maaeluvõrgustik on püüdnud viimased kaks aastat "hoida kätt pulsil" kohaliku toidu temaatikal - koondades kohaliku toidu infot oma veebile - www.maainfo.ee, kust leiab uudiseid, üritusi ning toiduvõrgustike kontaktid. Kindlasti on infot veelgi, kuid kõik kahjuks meieni ei jõua ja ega päris kõike pole aega vahendada ka. Kohaliku toidu liikumine on viimastel aastatel olnud aktiivses tõusutrendis nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Miks tõstatada taaskord OTTide temaatikat? - Sest OTTide maastikul on tekkinud ja tekkimas käesoleval aastal mitu uut võrgustikku. - Sest Sirkka Pintmanni eestvedamisel on taaskord käima löödud uus ja põnev algatus - Eesti O.T.T liit, mis hetkel tegutseb seltsingu vormis. Mai keskpaigas toimus esimene kokkusaamine ning järgmine on planeeritud juunikuusse. Esialgu plaanitakse koostada ühine OTTide veebileht, mis oleks abiks nii olemasolevatele kui ka uutele nö turule sisenevatele OTT liikumistele. Plaan on luua toetusüksus, mis oleks nii juba tegutsevatele kui ka alustavatele OTTidele abiks nii reklaami kui ka turunduse valdkonnas, annaks nii juriidilist kui ka tehnilist nõu jne. Liidu siseselt on funktsioonidele antud toredad lühendid nagu V.O.T.T, R.O.T.T, T.O.T.T, J.O.T.T, K.O.T.T, L.O.T.T Natukene OTTide mõtteviisist OTTid toetavad kohaliku toidu süsteemil (local food system) põhinevat mõtteviisi - süüa ja tarbida oma kodukoha läheduses kasvatatud ja toodetud toitu, sest üldjuhul on see värske ja tervislik ning keskkonnasäästlik, sest ei ole läbinud tohutuid toidukilomeetreid. Ning kohaliku toote tarbija toetab ühtlasi ka kohalikku majandust, sest seeläbi saab tööd kohalik elanik. Mõned lingid inglise keelsetele videotele Emil Rutiku videolinkide kogust, mis kirjeldavad OTTide mõtteviisi ning on lihtsate ja lõbusate illustratsioonidega: - Kohaliku toidu süsteemid (Local Food Systems) - Evan Fraser, Kanadas asuva Guelph Ülikooli doktor - Feeding Nine Billion Video 5: Local Food Systems by Dr. Evan Fraser - Miks süüa kohalikku? (Why eat local?), Michael Pollan - Michael Pollan: Why Eat Local? - Talust lauale (From field to fork) - animeeritud film kohaliku toidu tähstusest, toidukilomeetritest, kohalikust toidust ja majandusest, kohalikust toidust ja tervisest - Field to Fork - Why Local Food Matters OTTid Eestis Siinkohal toome loetelu Eestis meile teadaolevalt tegutsevatest OTTidest tegevuse alustamise järjekorras. Samas tuleb ära mainida, et lisaks OTTidele tegutsevad Eestis ka taluturud (nt Lõunakeskuse taluturg) ja talupoed (Nt Rapla talupood), tarbijaringid (nt Tagurpidi Lavka) ja tootjate ringid (nt Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik), kaubamärgid (nt Põlvamaa rohelisem märk, Uma Mekk, Põhja-Eesti Kohalik toit) ning toiduvõrgustikud (nt MTÜ Viru Toit). Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa on keskendunud koolitoidu tervislikumaks muutmisele. Seda kõike tundub sellise loeteluna olevat palju, kuid tegelikkuses on see ikkagi vaid väga väikene osa kogu Eestis tarbitavast toidukaubast. - Kuusalu OTT tegutseb alates novembrist 2009. Veebileht kuusaluott.weebly.com/ - Raasiku OTT tegutseb alates jaanuarist 2010. Veebileht www.raasikuott.ee - Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT tegutseb alates 2011.a lõpust. Võrgustiku algatajateks olid Anu Johani ja Kristi Lõhmus ning algusest peale on võrgustiku toimimist koordineerinud toimkond, kuhu kuulub mitu inimest, kes vabatahtlikkuse alusel võrgustikku veavad. Veebileht viljandiott.blogspot.com - Nõmme mahetoidu tarbijaring OTT tegutseb alates 2012.a septembrikuust. Veebileht nommeott.blogspot.com - Kose OTT tegutseb 2013.a maikuust. Veebileht koseott.eu/ - Läänemaal tegutsevad koostöös Läänemaa OTT (alates aprill 2013) - veebileht www.laanemaaott.eu/ ning Mahe Läänemaa OTT (alates juunist 2013) - veebileht maheott.weebly.com/ - Südamaa Talukaup ehk Järvamaa OTT tegutseb alates 2013.a septembrist. Veebileht talukaup.jarva.ee/ - Pärnu OTT esimene kaubakohtumine oli 2014.a veebruaris. Rohkem infot Facebookis – www.facebook.com/parnumaaott - Rakvere OTT loodi käesoleva aasta aprilli lõpus ning esimene kaubakohtumine on planeeritud 19. juunil - www.facebook.com/rakvereott Maaeluvõrgustikule teadaolevalt on OTTid loomisel ka Saaremaal ja Kolga külas (Harjumaal). Kolga O.T.T plaanib alustada juba 12. juunil. Samuti on loomisjärgus Kõo OTT Viljandimaalt, kes on ennast nimetanud Omadelt Omadele liikumiseks. Tegijate kommentaare: Sirkka Pintmann, Kuusalu OTT algataja Meeli Teder, Raasiku OTT vedaja Anu Johani, Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT üks algatajatest Aili Taal, Rakvere OTT üks algatajatest Emil Rutiku, Kolga OTT algataja Sirkka Pintmann: Kui me Irena O'Connelliga 2009. aasta juunis Prantsusmaa reisilt naasime ning lennukis reisil nähtud AMAP süsteemide põhjal kodukandi toiduvõrgustike plaane haudusime, ei julgenud me loota, et 5 aasta pärast on tõepoolest OTT liikumine laienenud üle Eesti. Küll aga sai selline unistus lõbusalt kindana õhku visatud, et viie aasta pärast võiks ju olla Eestis 20 OTTi. Ega palju puudu ju ei ole! Pärast Kuusalu OTT algust tegime üsna impulsiivse analüüsi ning mõistsime, et vabatahtlikena me igalepoole ei jõua. Seega tuli välja töötada alustamise 4 sammu, mis peaksid igaljuhul toimima. Pärast esimese OTTi algust jäi OTTde temaatika rohkem minu kanda, sest Irena keskendus meie ühisprojektile maakaup.ee Tallinnas. Ega ma täpselt ei tea, mil moel kõik OTT-id on sündinud, kuid tean, et minu algatatud mudel töötas ning see kopeerus juba olemasolevate OTTide kaudu. 2012.a olin lapse sünni tõttu OTTide elust eemal. Küll aga sain pea igal kuul kõnesid erinevaist Eesti paigust inimestelt, kes soovisid alustada OTT liikumisega oma kodukohas, ning palusid abi. Samal ajal suheldes olemasolevate OTTde tublide eestvedajatega, sain aru, et meil on tekkinud unikaalne kogemustepagas, mis on hindamatu abi alustajatele. Sest mina olen tegelikult ainult sõnumitooja ja mul on olnud edu algatamistel, kuid toiduvõrgustike igapäevamuresid ja rõõme oskavad siiski jagada need, kel on OTTid vedada. Eesti OTT liidust: Liidu loomiseks valisin koosolekuvormi, mis toimus 17. mail. OTTide eestvedajate kohtumisel said kaardistatud kõigi osalejate väljaütlemised algsesse tegevusmudelisse. Peamine eesmärk on OTTide olemasolevat kogemust jagada juba olemasolevate ning tekkivate toiduvõrgustike vahel. Nii ei pea enam igaüks üksi oma maanurgas jalgratast leiutama. Minule isiklikult aga meeldib minule määratud ülesanne - aidata alustada uutel OTTidel. Seda olengi teinud ja mul on hea meel, et minu kõrval on nüüd inimesed, kes on muudes küsimustes pädevad tegutsevaid OTTsid aitama. Et me oleme koos ja meil on ühine nägemus. Võibolla oleme tõesti millegi suure alguses! Meeli Teder "Vean OTT liikumist Arukülas nüüd juba 4 ja pool aastat. Miks ma seda teen? Aus vastus on, et ei tea, kuid iga nädal kaubapäeval näed inimesi, kes teavad, mida tahavad ja tulevad rõõmuga ostma ja suhtlema. Kui turul on uus müüja on see justkui töövõit. Loomulikult võiks alati olla rohkem tarbijaid. Samas on oodatud piirkonda ka uued tootjad, kelle jaoks oleks OTT kaubapäev üks võimalik väljund toodete turustamisele. Uutele OTT võrgustikuga alustajatele soovin pealehakkamist ja julgust!" Anu Johani: Millisena näed OTTide tulevikku, kas selline liikumine on Eestis pigem tõustrendis või on oma tipu saavutanud? OTT liikumine tundub mulle vana, aastasadu toiminud maarahva loomuliku eluviisi taaselustamine Vahepealne supermarketites pakutava toidu usk/usaldamine/eelistamine hakkab pöörduma sedamööda, kuidas toidu anonüümsus ja väärtuslikkuse küsimus hakkavad inimeste tervisele probleeme tekitama. Nii olemegi eestlaslikult üleväärsuskompleksi küüsis olles läbinud teravad äärmused ja talurahva väiketootmiselt, seejärel kolhoosi majanditest läinud hüppega suurfarmide ja ekspordi teele ning impordime toorainet oma toidulauale tagasi. OTT-liikumine on tasakaalustav jõud sellel pendlil. OTT-tüüpi võrgustik on infovõrgustik, mis on abiks inimesele, kel soov leida kohalikku ja puhast toitu. Huvitaval kombel Eesti lõunapiirkondades ning väiksemates linnades ja asulates organiseeritud OTTindust ei vajata. Teatakse, kes mida kasvatab või on endal, sõbral või sugulasel head-paremat põllul ja laudas kasvamas. Seevastu suurte kortermajadega asulates ning piirkondades, kus on suurfarmid ja monokultuuride väljad ümberringi - seal on mitmekesise toiduvaliku saamiseks infovõrgustik hädavajalik. Ka ei ole inimestel keldreid ja sahvreid, aitadest rääkimata. Suurlinnades on OTTindus nii ja naa. Toimiks hästi, kui sõpruskonnaga või töökohas ühiselt tellitakse ja jaotatakse omavahel. Eraldi aga kaubakohtumisel käia niigi pikkade vahemaade ning tihedate päevakavade tõttu, ei ole kõige parem lahendus. Taluturg, OTT-pood või OTT-riiul kaubanduskeskuses oleks loogilisem. OTT infovõrgustikud aitavad leida ja kokkuleppeid teha ka nende toodete osas, mida oma maakonnas ei kasvatata, kuid kaugemal siiski on. See loob külluslikuma tunde ja katame pea kogu toidulaua. OTT tegevus aitab uuesti väärtustada kohaliku ja puhta tooraine kasvatamise tähtsust ja kasvatajaid endid. Vahelülisid ei ole ja iga tarbija, kel soov, saab tootjaga täpselt nii palju kokku, kui vajalik. See on väga suur lisaväärtus. Suurim usaldus ja solidaarsus kasvataja ja sööja vahel. Usun, et OTT tüüpi võrgustikud on elavad ja toimetavad nagu tasakaalus olevas looduses seeneniidistikud. Info levib pigem inimeselt inimesele, näost näkku infona. Internetil on selles protsessis toetav funktsioon. Mõnel juhul ka piirav ja pärssiv, mistõttu AMAP võrgustikud Prantsusmaal ei kasuta internetikeskkonda. OTT laieneb nii toidu kui teenuste osas ja ka mõtteviisina. Ka see on OTT, kui üks sõber küpsetab teisele leiba või koob kindaid. Kogukonnas on tähtis kui liige saab valmistada seda, mis talle kõige rohkem meeldib ning ostja oskab tehtut oma igapäevaellu sisse tuua. Niimodi saab hakkama raskematelgi aegadel, kui seda, mis on, ollakse vajadusel valmis jagama teistega. OTTinduses õpime taas väärtustama enda ja lähikondsete tööd, samuti vastastikust abi ja ühist talgutüüpi tegemist. Enn Kasak (teadusfilosoof) on öelnud - käsil on paradigma muutus - õnn ei tule saades, õnn tuleb andes. Mida soovitada OTTiga alustajatele? Igas Eesti paigas võiks olla OTT parimal viisil selle paiga tarvis. Inimesed loovad selle oma näo järgi just nii, nagu mõistlik, mitte täpselt nii nagu x-riigis seda 30 aastat tagasi tegema hakati. Näiteid on hea teada, kuid kinni ei maksaks nendesse jääda. Mida lihtsam süsteem väljastpoolt vaadates tundub, seda raskem on tihtipeale seda ellu rakendama hakata. Salakavalalt tulevad pinnale küsimused. Õnneks on OTTe Eesti erinevates paikades nii palju juba tehtud, et kogemuste abi saab alati - oska vaid küsida ja edasi luua. Mõistlik on mitmekesi koos teha ja mõelda läbi oma paiga jaoks see suur eesmärk, miks OTTi üldse teha! Kui see on olemas, siis takistused ei murra. Erimeelsused ja väljakutsed tulevad niikuinii - see on normaalne protsessi osa. Oluline on mäletada ühist eesmärki! Kõigest saab üle, kuid on vaja teadlikult võtta aega - aega koos loomiseks, mõtlemiseks, vaidlemiseks, tegutsemisteks. Aega pidutsemiseks ja aega kogemustest õppimiseks. Toiduvõrgustik OTT infovõrgustikuna ja väiketootmise turgutusena on tegelik ja reaalne samm toidujulgeolekuks Eestis. Aili Taal: Miks alustasite Rakveres OTT võrgustiku loomist? "MTÜ Virumaa Mahetootjad liikmed on juba varem selle teema vastu huvi tundnud. Korraldasime õppereisi, kus kohtusime Viljandimaa Toiduvõrgustiku OTT tegemistega, uurisime, kuidas OTT võrgustikku käivitada ning jätkusuutlikuna hoida. Tootjad kahjuks on tootmisega hõivatud, mistõttu initsiatiiv Rakveres OTT käima lükata tuli tarbijate poolt. Tootjad püüdsid olla igati toeks. Sellisest tarneahelast võidavad ju nii tootjad kui ka tarbijad. Peale selle on ju tore tunda nii tootjat kui toodete tarbijat." Millised on Sinu ootused seoses OTTiga? "Loodan siiralt,et tarbijad leiavad endale "isiklikud" talunikud ning talunikud annavad endast parima, tootes täisväärtuslikku toitu. Nõnda kasvab Rakvere OTT kindlasti jätkusuutlikuks." Uus tulija ja tegija OTTide temaatikas on Emil Rutiku, kes tegutseb Harjumaal Kolga külas ning on seal initsiaatoriks OTT tegevuse käivitamisele. Emil on OTT lühendile toonud juurde toredaid tähendusi, mis on tegelikkuses vägagi tähendusrikkad: OTT - Oma Toidu Teraapia (sest kohaliku toidu abil saabki ju terveks või ennast tervena hoida) või siis OTT - Ootused Teostused Tulemused ja OTT - Oma Terve Toit.

« Tagasi