EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2014-09-30
Nr: 241
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4264&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri: Eesti talutoidule oma katusbränd
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4262&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) soovib luua talutoidu katusbrändi, mis oleks kõigile avatud ning ei üritaks konkureerida ühegi tootja kaubamärgiga, vaid pakkuda lisaväärtust kõigile.

Toidu tootmine algab põllul ja lõpeb turul, kuid ilma lõputa ei ole ka algust, seega on oluline, et oleks turg, kus oma toodet realiseerida.

Kui ei ole tarbijat, siis ei ole turgu. Talutoidu katusbrändi eesmärk on teha talutoode tarbijale kergesti kättesaadavaks, et suurendada tootja jaoks müügikäivet, mis omakorda annab taludele võimaluse areneda ja kasvada. Lühidalt on loodava brändi eesmärk taludes toodetud toidu müügi edendamine.

Oma idee tutvustamiseks ja esmase tagasiside saamiseks korraldas Keskliit viis piirkondlikku arutelu Viljandi-, Võru-, Järva- Saare- ja Ida-Virumaal.

Alguses Itaaliasse

Keskliit hakkas talutoidu temaatikaga tegelema 2-3 aastat tagasi, kui korraldati kaks õppereisi Itaaliasse, et sealsest kogemusest õppida.

Itaalias on kolm põllumajandustootjaid ühendavat organisatsiooni - väikesi, keskmiseid (Eesti mõistes väiketalunikud) ja suurtootjaid ühendavad organisatsioonid.

Keskmise suurusega talusid ühendav organisatsioon Coldiretti oli eestlaste põhikontakt Itaalias, selle organisatsiooniga on liitunud nii tootjad, töötlejad kui ka müüjad.

Kampaania nimi on "Maa sõber" (Campagna Amica) ning selle järgi tunneb Itaalia tarbija ära talutoidu.

See märk antakse kõigile, kes talutoidu ahelas talutoiduga kokku puutuvad, sh restoranid. Coldiretti on selle temaatikaga tegelenud 20 aastat ning on endale teadvustatud, et see ei saa kunagi valdavaks turutrendiks, pigem on tegemist nišitootmisega. Kuid tegevuse ajendiks oli suurtootmise pealetung, et väiketootmine ja -töötlemine ära ei kaoks. Itaalia süsteem töötab tänu sellele, et on ajendatud tarbija soovist ja vaatevinklist.

Teine kogemus saadi Saksamaalt, kus on väljatöötatud vabatahtlik toidu standard, millega on ühinenud tootjad, töötlejad, tarbijad ja keskkonnaorganisatsioonid. Kõrgema kvaliteediga toodet suudetakse müüa kuni 30% kõrgema hinnaga.

Tagasi Eestisse

ETKL tellis kevadel turu-uuringu talutoidu tarbimisest, teadlikkusest ja tarbija eelistustest. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS käesoleva aasta juulis. Küsitluses osales 359 inimest vanuses 18-64, kellest 328 ostis oma leibkonnale igapäevaselt toiduaineid. Küsitletutest 70% elab linnades, sh pealinnas 32%.

Ostukäitumine

Küsitletutest 32% ostab talutoitu iganädalaselt, sh 12% mitu korda nädalas. Küsitletutest 62% ostab talutoitu harvemini ning 4% ei osta talutoitu üldse.

Et küsitlus viidi läbi juulis, pole kuigi üllatav, et kõige ostetumad talutooted olid küsitluse andmetel värsked puuviljad või marjad (viimase paari kuu jooksul on ostnud 50% talutoidu ostjatest) ning värsked köögiviljad (vastavalt 48%).

Järgnesid piim ja piimatooted (viimase paari kuu jooksul oli ostnud 39% talutoidu ostjatest), munad (vastavalt 38%), värske liha (vastavalt 35%) ning suitsuliha/sink/vorstitooted (34%).

Talus toodetud küpsetisi oli viimaste kuude jooksul ostnud 12%, töödeldud aiasaadusi ning hoidiseid 10%, jahu ja kuivaineid 5% ning muid talutoite 26% talutoidu ostjatest.

Inimestest, kes üldiselt küll talutoitu ostavad, polnud 5% seda siiski viimase paari kuu jooksul teinud.

Talutoodete ostjatest 72% ostab talutooteid turult, 45% otse talunikelt, 36% suurpoodidest (siinkohal arusaam talutoidust võib erineda), 35% tuttavate kaudu, 17% väikestest poodidest, 2% tellib internetist.

Talutoodete tootjate tuntus

Talutoodete tootjate tuntust mõõdeti nii spontaanse tuntusena (vastaja nimetas ise talutoodete tootjaid, keda teadis) kui ka aidatud tuntusena (vastajale esitati nimekiri, kus oli ära toodud 12 talutoodete tootjat ning paluti ära märkida need, kellest on kuulnud).

Tuntuim kaubamärk on Nopri talumeierei, mida teadis spontaanselt 12%, järgnesid Kadarbiku Köögivili OÜ (6%), Pajumäe talu (3%) ja Saidafarm (2%). Kaheteistkümne talutoodete tootja puhul mõõdeti ka nende aidatud tuntust.

Ka aidatud tuntuse poolest osutus kõige tuntumaks Nopri talumeierei (48%), järgnesid Kubja Ürditalu (25%), tulundusühistu Eesti Mahe (25%), Pajumäe talu (24%), Esko talu (21%), tulundusühistu Talukartul (20%) ning Märjamaa lihatööstus (11%).

Ülejäänud tootjate aidatud tuntus jäi alla 10%. Ligi kolmandik küsitletutest, kes leibkonnas igapäevaselt toiduoste teeb, ei teadnud mitte ühtegi nimekirjas esitatud kaheteistkümnest tootjast.

Arvamused talutoidu kohta

Enamus vastajaid nõustus väidetega, et talutoidul on vähem vahendajaid, see on võrreldes tööstuslikult toodetud toiduga värskem, selles on vähem või üldse mitte värv- ja säilitusaineid kui tööstuslikult toodetud toidus, see on tervislikum ning selles kasutatav tooraine on kindlalt Eesti päritolu.

Suhtumine talutoodete ühtsesse märgistamisse

78% vastajatest pidas vajalikuks talutoodete ühtset märgistamist, eristamaks neid suurtööstusest toodetust.

Päike Sinu toidulaual!

Piirkondlikel talutoidu aruteludel tutvustati kõigile kohalviibijatele reklaamiagentuuri käest tellitud kaubamärki "EHTNE TALUTOIT" koos sõnumiga "Päike toidulaual".

ETKLi poolt väljapakutav ei hakka asendama mitte ühtegi brändi ega märki. Pigem püütakse võimendada olemasolevaid kaubamärke. Üks võimalik kasutusvaldkond on loomulikult toote pealne märgistus, kuid lisaks sellele võib märki kasutada talumajal, poe aknal, turul, restorani menüüs jne.

Edasiste plaanide hulgas on märgi nö promoüritused Tallinnas ja Tartus oktoobri lõpus-novembri alguses. Novembris valmib eraldi veebileht www.talutoit.ee ning otsepostitusega jõuab üle 60 000 aadressile ühekordne ajaleht, mis talutoidu märgist laiemalt tutvustab.

Märki saavad hakata taotlema nii tootjad, töötlejad, müüjad kui ka toitlustajad. Märgi saamise reeglid soovitakse välja töötada veel selle aasta sees. Septembris toimunud aruteludel sooviski ETKL saada sisendit, millised reeglid peaksid märgi saajatele kehtima - nii tootjate, töötlejate, müüjate kui ka toitlustajate valdkonnas.

Näide Müüsleris toimunud arutelu tulemustest - kes võiksid märki taotleda ja kasutada:

Tootjad: Toode on toodetud märgiga ühinenud talus ning enne märgi saamist käiakse tootjat kohapeal vaatamas. Mis on talu? Pere-ettevõte, kus märkimisväärse osa tööst teevad ära pereliikmed ning vähemalt üks pereliige elab seal, kus toimub tootmine.

Töötlejad: Kasutatakse Eesti toorainet ning kui toore on ostetud, siis peab see olema ostetud ehtsa talutoidu märgiga taludest, v.a ained, mida Eestis ei kasvatata, 20% toorainet võib pärineda märgiga mitteühinenud tavaettevõttest ning kehtestatakse loetelu, milliseid lisaained võib kasutada.

Müüjad: Otseturustajad, spetsialiseerunud poed, üksikud tootegrupid poes. Kauplused, kes on huvitatud talutoodete müügist ning võtavad kohustuse turustada märgiga ühinenud tootjate tooteid.

Toitlustajad: Menüüs on vähemalt 2-3 toitu või igast käigust üks, kus on kasutatud märgiga ühinenud tootjate-töötlejate toodangut.

Siinkohal tähelepanu, et kokku toimus taolisi arutelusid viis ning ülaltoodu peegeldab vaid ühe arutelu tulemusi. Kõikide arutelude tulemused koondab Talupidajate Keskliit

Ehtne talutoit - Päike Sinu toidulaual!

MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO:
Uuringu esitlus

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo