INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2014-09-30
Nr:	241
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4264&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Ühistegevus
Kirjatüki pealkiri:	Eesti talutoidule oma katusbränd
Kirjatüki autor:	Reve Lambur
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4262&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) soovib luua talutoidu katusbrändi, mis oleks kõigile avatud ning ei üritaks konkureerida ühegi tootja kaubamärgiga, vaid pakkuda lisaväärtust kõigile. Toidu tootmine algab põllul ja lõpeb turul, kuid ilma lõputa ei ole ka algust, seega on oluline, et oleks turg, kus oma toodet realiseerida. Kui ei ole tarbijat, siis ei ole turgu. Talutoidu katusbrändi eesmärk on teha talutoode tarbijale kergesti kättesaadavaks, et suurendada tootja jaoks müügikäivet, mis omakorda annab taludele võimaluse areneda ja kasvada. Lühidalt on loodava brändi eesmärk taludes toodetud toidu müügi edendamine. Oma idee tutvustamiseks ja esmase tagasiside saamiseks korraldas Keskliit viis piirkondlikku arutelu Viljandi-, Võru-, Järva- Saare- ja Ida-Virumaal. Alguses Itaaliasse Keskliit hakkas talutoidu temaatikaga tegelema 2-3 aastat tagasi, kui korraldati kaks õppereisi Itaaliasse, et sealsest kogemusest õppida. Itaalias on kolm põllumajandustootjaid ühendavat organisatsiooni - väikesi, keskmiseid (Eesti mõistes väiketalunikud) ja suurtootjaid ühendavad organisatsioonid. Keskmise suurusega talusid ühendav organisatsioon Coldiretti oli eestlaste põhikontakt Itaalias, selle organisatsiooniga on liitunud nii tootjad, töötlejad kui ka müüjad. Kampaania nimi on "Maa sõber" (Campagna Amica) ning selle järgi tunneb Itaalia tarbija ära talutoidu. See märk antakse kõigile, kes talutoidu ahelas talutoiduga kokku puutuvad, sh restoranid. Coldiretti on selle temaatikaga tegelenud 20 aastat ning on endale teadvustatud, et see ei saa kunagi valdavaks turutrendiks, pigem on tegemist nišitootmisega. Kuid tegevuse ajendiks oli suurtootmise pealetung, et väiketootmine ja -töötlemine ära ei kaoks. Itaalia süsteem töötab tänu sellele, et on ajendatud tarbija soovist ja vaatevinklist. Teine kogemus saadi Saksamaalt, kus on väljatöötatud vabatahtlik toidu standard, millega on ühinenud tootjad, töötlejad, tarbijad ja keskkonnaorganisatsioonid. Kõrgema kvaliteediga toodet suudetakse müüa kuni 30% kõrgema hinnaga. Tagasi Eestisse ETKL tellis kevadel turu-uuringu talutoidu tarbimisest, teadlikkusest ja tarbija eelistustest. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS käesoleva aasta juulis. Küsitluses osales 359 inimest vanuses 18-64, kellest 328 ostis oma leibkonnale igapäevaselt toiduaineid. Küsitletutest 70% elab linnades, sh pealinnas 32%. Ostukäitumine Küsitletutest 32% ostab talutoitu iganädalaselt, sh 12% mitu korda nädalas. Küsitletutest 62% ostab talutoitu harvemini ning 4% ei osta talutoitu üldse. Et küsitlus viidi läbi juulis, pole kuigi üllatav, et kõige ostetumad talutooted olid küsitluse andmetel värsked puuviljad või marjad (viimase paari kuu jooksul on ostnud 50% talutoidu ostjatest) ning värsked köögiviljad (vastavalt 48%). Järgnesid piim ja piimatooted (viimase paari kuu jooksul oli ostnud 39% talutoidu ostjatest), munad (vastavalt 38%), värske liha (vastavalt 35%) ning suitsuliha/sink/vorstitooted (34%). Talus toodetud küpsetisi oli viimaste kuude jooksul ostnud 12%, töödeldud aiasaadusi ning hoidiseid 10%, jahu ja kuivaineid 5% ning muid talutoite 26% talutoidu ostjatest. Inimestest, kes üldiselt küll talutoitu ostavad, polnud 5% seda siiski viimase paari kuu jooksul teinud. Talutoodete ostjatest 72% ostab talutooteid turult, 45% otse talunikelt, 36% suurpoodidest (siinkohal arusaam talutoidust võib erineda), 35% tuttavate kaudu, 17% väikestest poodidest, 2% tellib internetist. Talutoodete tootjate tuntus Talutoodete tootjate tuntust mõõdeti nii spontaanse tuntusena (vastaja nimetas ise talutoodete tootjaid, keda teadis) kui ka aidatud tuntusena (vastajale esitati nimekiri, kus oli ära toodud 12 talutoodete tootjat ning paluti ära märkida need, kellest on kuulnud). Tuntuim kaubamärk on Nopri talumeierei, mida teadis spontaanselt 12%, järgnesid Kadarbiku Köögivili OÜ (6%), Pajumäe talu (3%) ja Saidafarm (2%). Kaheteistkümne talutoodete tootja puhul mõõdeti ka nende aidatud tuntust. Ka aidatud tuntuse poolest osutus kõige tuntumaks Nopri talumeierei (48%), järgnesid Kubja Ürditalu (25%), tulundusühistu Eesti Mahe (25%), Pajumäe talu (24%), Esko talu (21%), tulundusühistu Talukartul (20%) ning Märjamaa lihatööstus (11%). Ülejäänud tootjate aidatud tuntus jäi alla 10%. Ligi kolmandik küsitletutest, kes leibkonnas igapäevaselt toiduoste teeb, ei teadnud mitte ühtegi nimekirjas esitatud kaheteistkümnest tootjast. Arvamused talutoidu kohta Enamus vastajaid nõustus väidetega, et talutoidul on vähem vahendajaid, see on võrreldes tööstuslikult toodetud toiduga värskem, selles on vähem või üldse mitte värv- ja säilitusaineid kui tööstuslikult toodetud toidus, see on tervislikum ning selles kasutatav tooraine on kindlalt Eesti päritolu. Suhtumine talutoodete ühtsesse märgistamisse 78% vastajatest pidas vajalikuks talutoodete ühtset märgistamist, eristamaks neid suurtööstusest toodetust. Päike Sinu toidulaual! Piirkondlikel talutoidu aruteludel tutvustati kõigile kohalviibijatele reklaamiagentuuri käest tellitud kaubamärki "EHTNE TALUTOIT" koos sõnumiga "Päike toidulaual". ETKLi poolt väljapakutav ei hakka asendama mitte ühtegi brändi ega märki. Pigem püütakse võimendada olemasolevaid kaubamärke. Üks võimalik kasutusvaldkond on loomulikult toote pealne märgistus, kuid lisaks sellele võib märki kasutada talumajal, poe aknal, turul, restorani menüüs jne. Edasiste plaanide hulgas on märgi nö promoüritused Tallinnas ja Tartus oktoobri lõpus-novembri alguses. Novembris valmib eraldi veebileht www.talutoit.ee ning otsepostitusega jõuab üle 60 000 aadressile ühekordne ajaleht, mis talutoidu märgist laiemalt tutvustab. Märki saavad hakata taotlema nii tootjad, töötlejad, müüjad kui ka toitlustajad. Märgi saamise reeglid soovitakse välja töötada veel selle aasta sees. Septembris toimunud aruteludel sooviski ETKL saada sisendit, millised reeglid peaksid märgi saajatele kehtima - nii tootjate, töötlejate, müüjate kui ka toitlustajate valdkonnas. Näide Müüsleris toimunud arutelu tulemustest - kes võiksid märki taotleda ja kasutada: Tootjad: Toode on toodetud märgiga ühinenud talus ning enne märgi saamist käiakse tootjat kohapeal vaatamas. Mis on talu? Pere-ettevõte, kus märkimisväärse osa tööst teevad ära pereliikmed ning vähemalt üks pereliige elab seal, kus toimub tootmine. Töötlejad: Kasutatakse Eesti toorainet ning kui toore on ostetud, siis peab see olema ostetud ehtsa talutoidu märgiga taludest, v.a ained, mida Eestis ei kasvatata, 20% toorainet võib pärineda märgiga mitteühinenud tavaettevõttest ning kehtestatakse loetelu, milliseid lisaained võib kasutada. Müüjad: Otseturustajad, spetsialiseerunud poed, üksikud tootegrupid poes. Kauplused, kes on huvitatud talutoodete müügist ning võtavad kohustuse turustada märgiga ühinenud tootjate tooteid. Toitlustajad: Menüüs on vähemalt 2-3 toitu või igast käigust üks, kus on kasutatud märgiga ühinenud tootjate-töötlejate toodangut. Siinkohal tähelepanu, et kokku toimus taolisi arutelusid viis ning ülaltoodu peegeldab vaid ühe arutelu tulemusi. Kõikide arutelude tulemused koondab Talupidajate Keskliit Ehtne talutoit - Päike Sinu toidulaual! MAAELUVÕRGUSTIKU LISAINFO: Uuringu esitlus

« Tagasi