VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-11-04
Nr:	246
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4365&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	LEADER Leedus - 10 aastat
Kirjatüki autor:	Konstantin Mihhejev
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4363&page=3452&action=article&
Piltide veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?b=514&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Leedu maaeluvõrgustik korraldas oktoobri keskel Anykščiai´s rahvusvahelise konverentsi "10 aastat LEADERit Leedus". Konverentsi peamine eesmärk oli anda Leedu tegevusgruppidele võimaluse arutleda LEADER-meetme rakendamise teemadel - jagada kogemusi ja rääkida ületatud raskustest, vaadata tulevikku, vahetada ideid ja leida uusi võimalusi LEADER vahendite kasutamiseks. "See on foorum kõigile LEADERiga seotud inimestele!" kutsus LEADER keskuse direktor Lina Gumbrevičienė osalejaid üles arutlema. "Maaelu arendajad peaksid tundma uhkust LEADERi 10. sünnipäeva puhul. Näen, et maapiirkond muutub aina ilusamaks! Meil on 51 kohalikku tegevusgruppi ja seega 51 uut strateegiat." innustas Leedu põllumajandusminister Virginija Baltraitiene kohalikke tegevusgruppe ja LEADER-meetme rakendamisega seotud ametnikke. Palju aktiivseid kogukondi - Leedu LEADER perioodi 2007-2014 üks tulemustest "LEADER on ainult üks osa maaelu arengust, kuid see toob kokku inimesed. Ma vaatan seda LEADER perekonda, kes on koos olnud juba 2004. aastast alates." rääkis Leedu põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Vilma Daugaliene. "Anykščiaisse sõites nägite igal pool LEADERi tulemusi!" 2004. aastal algas Leedus esimene LEADERi periood - LEADER+ (LEADER-tüüpi meede). 2007. aastast järgnes LEADER-meede. LEADER+ ajal oli pilootprojekti kogusumma 9,4 miljonit litti (2,7 miljonit eurot). Sellest sai osa ainult 10 kohalikku tegevusgruppi, kuid inimesi kaasati sellega peaaegu 8 tuhat. 2007-2013 perioodil oli LEADER-meetme eelarveks 462,5 miljonit litti (133,9 miljonit eurot) ehk 6 % Leedu maaelu arengukavast. Uueks perioodiks jääb sarnane summa. "Loodame, et uuel perioodil jätkub LEADERi rakendamine kogu piirkonnas." avaldas Vilma Daugaliene lootust. 2014. a 1. jaanuari seisuga on Leedus heakskiidetud 3 219 LEADER projekti Perioodil 2007-2013 aastal läks 65% LEADER projektide rahastusest infrastruktuuri (külahoonete uuendamine jm infrastruktuur) parendamisele ja 29% avaliku heaolu parendamiseks. Kohalikud tegevusgrupid on kinnitanud ka projektitoetusi, mille abil on parandatud maapiirkonnas halvas seisus olevaid teid. Leedu LEADER projektidest 6% on suunatud ettevõtluse arendamiseks. "Ei ole olnud kerge ettevõtjate ja vabaühenduste vahel ühist keelt leida." rääkis Leedu põllumajandusministeeriumi esindaja. Leedu põllumajandusministeerium tegi ka LEADER mõjude uuringu. Ühe tulemusena leidis äramärkimist, et inimesed kohalikus kogukonnas on muutunud palju aktiivsemaks. Leedu põllumajandusministeeriumi (leedu keeles) ettekanne. Leedu LEADER on koostööaldis - 27 siseriiklikku ja 40 rahvusvahelist koostööprojekti Klavdija Stepanova, Leedu kohalike tegevusgruppide liidu esimees: "LEADER on toonud meile koostöö ka kõrgemal tasandil. Meil on ministeeriumis töögrupp, mis aitab kaasa LEADERi rakendamisele. Lisaks oleme moodustanud kohalikele tegevusgruppidele oma võrgustiku. Kui 10 aastat tagasi ei olnud meil institutsiooni, mis ühendaks kohalikud omavalitsused, MTÜ-d ja ettevõtjad, siis nüüd oleme selle saavutanud. Sellist partnerlust tuleb ka edaspidi julgelt teadvustada ja edasi arendada." Kokku on Leedu kohalikud tegevusgrupid teinud peaaegu 800 koolitust. Piirkondlikke koostööprojekte on olnud 27. Kõige rohkem on panustatud koostööle kohaliku turismi arendamisel - 9 projekti. Rahvusvahelisi koostööprojekte on tehtud 40. Kõige suurema osa moodustavad kultuuriturismi projektid - 12. Eestiga on tehtud 4 koostööprojekti. Leedu LEADER tegevusgruppide liidu esimees tunneb heameelt: "Meie inimesed on muutunud - on toimunud koostöö suurenemine, inimesed on hakanud rohkem hindama enda kodukoha korrasolekut ning kogukond on ühtsemaks muutunud!" Konveretsil osalejatel oli võimalus oma silmaga näha ka mõningaid Leedu LEADER projekte - labürindid Skapiškes, veepark Anykščiu`s ja Troskünai kirik Maisist ja pajust tehtud labürindid Skapiškės. Ettevõttes töötab 8 inimest ja kogu investeeringust moodustab saadud toetus kokku 30%. Kokku on 4 labürindiringi, millest 1 on tehtud maisist ning 3 pajust. Veebileht www.labirintu-parkas.lt/ Kaks noort ettevõtjat avasid wakeboardi pargi ehk veepargi, kus on võimalik sõita veelauaga. Poisid käisid Taanis tööl, et koguda projekti jaoks raha ning naastes esitasid projektitoetuse taotluse ning said kohaliku tegevusgrupi käest 50% ulatuses toetust. Investeeringu kogumaksumus oli kokku umbes 30 tuhat eurot. Tulevikus plaanivad mehed parki laiendada või sootuks uue pargi rajada. Veebileht traukosslenis.lt/ Troškūnai kirik. Kirik on saanud toetust mitmest fondist. Kiriku kelder renoveeriti LEADER-meetme abiga. "10 aastat LEADERit Leedus" sündmust tähistati ka tunnustuse jagamisega parimatele LEADER projektidele ja kohalikele tegevusguppidele aastal 2013 - Parim noorte algatus - "Wakeboard park" projekt. Toetuse saaja: MB "Traukos slėnis" - Parim ettevõtluse projekt - suusaraja ehitamine Utriai külas. Toetuse saaja: Lapių külamaja - Parim koostöö projekt - koostööprojekt, mis on suunatud kultuuripärandi säilitamisele. Toetuse saajad: LAG Pakruojis District Partnership ja LAG "Leader of Radviliškis" - Parim avalik algatus - projekt "Puhas keha ja hing on tervise allikad". Toetuse saaja: Žemaičių Kalvarija külaselts Plungė piirkonnast. - Parim kohalik tegevusgrupp - LAG Kupiškis regioon Leedu LEADER 10. aastapäeva sündmusel Eesti LEADER edulugu tutvustamas Konstantin Mihhejev, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroost: "Eestis alustati laiemas ulatuses LEADER-lähenemise rakendamisega 2006. aastal Eesti riikliku arengukava 2004-2006 LEADER-tüüpi meetme raames. Eesti maaelu arengukava 2007-2013 LEADER-meetme kaudu otsustas riik jagada kuni 10% arengukava eelarvest ja uuel programmiperioodil jääb LEADERi osa MAK eelarvest samaks. LEADER meetme eelarve on 86,3 miljonit eurot ja perioodil 2009-2014 on heakskiidetud 6,9 tuhat LEADER projekti. Eesti LEADER on kergesti äratuntav tänu ühis- ja koostööprojektidele ehk loodud võrgustikele. Erinevad turismi-, toidu-, ettevõtlusvõrgustikud võrgustikud on hea näide sellest, kuidas LEADER loob lisandväärtust. Hetkel tegutsevad Eestis juba mitmed võrgustikud, nii näiteks turismi valdkonnas - Romantiline Rannatee, Sibulatee, Postitee; toiduvaldkonnas - Maitsev Lõuna-Eesti, Põlvamaa Rohelisem Märk, Uma Mekk ja teised. Tänu LEADERile õnnestus ellu viia mitmed huvitavad projekte, näiteks "Kollased aknad" koostöös National Geographics'iga, LINC konverents 2012. aastal ja Põhja-Balti rahvusvaheliste projektide konkurss 2013. aastal. "Uuest perioodis rääkides ei saa mööda olulisest uuendusest - alates 2015. aastast saab Eesti makseagentuurile toetuse taotlusi esitada vaid e-kujul." rääkis Konstantin Mihhejev Eesti LEADERI kohta. Eesti maaeluvõrgustiku ettekanne. Euroopas on tänaseks üle 2,4 tuhande LEADER tegevusgrupi Edina Ocsko, Euroopa maaelu arengu võrgustikust (ENRD). LEADER toob konverentsi osalejateni Euroopa LEADERI ajalugu: "Leader-meetodi rakendamisega alustati Euroopas 1991. aastal - pilootprogramm 217 tegevusgrupiga. Iga toetuste perioodiga hakkas tegevusgruppide arv kasvama ning selleks perioodiks on nende hulk kasvanud 2402ni. Tegevusgrupid tegutsevad 77% Euroopa Liidu maapiirkondades. LEADER on ainuke programm, kus strateegiad ja projektid koostatakse ja valitakse kohalike inimeste endi poolt. Peamised teemad, mida EL tegevusgrupid ellu viivad - kohalik toit, ettevõtlus ja töökohtade loomine, keskkond ja mitmekesisus. "LEADER projektide puhul tuleks mõelda kaugemale ja terviklikumalt." arvab Edina Ocsko. Näiteks ehitatakse Ungaris toetusega palju laste mänguplatse, kuid osades külades üldse polegi enam lapsi. Neid samu platse ehitab üks suur firma, kes ei ole päris sellest piirkonnast, seega läheb see sama toetuseraha ka tegelikult oma piirkonnast välja. ENRD ettekanne. Loe konverentsi kohta Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee Fotod konverentsist leiab pildigaleriist

« Tagasi