INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2014-12-16
Nr:	252
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4459&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Projektide näited
Kirjatüki pealkiri:	Maaeluvõrgustiku idee-reisid - uued koostöövormid!
Kirjatüki autor:	Ave Bremse; Reve Lambur; Konstantin Mihhejev
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	vt lisainfo
VIDEO:	EI
Lisainfo:	3 fookuslugu: Lääne-Virumaa IDEE-REIS http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4456&page=3265&action=article& Põnevate ettevõtmistega Põlvamaa http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4455&page=3265&action=article& IIDEE-REISID - uued koostöövormid Läänemaal http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4457&page=3671&action=article&
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	MAAELUVÕRGUSTIK: Lääne-Virumaa IDEE-REIS; Allikas: Maaeluvõrgustik, Ave Bremse; 15. detsember 2014. a Detsembris toimunud kolmest piirkondlikust idee-reisist esimene oli Lääne-Virumaale. Idee-reisi kava leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt: maainfo.ee/index.php. Sõitude eesmärgiks oli tutvustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste 2007-2013 toetusi saanud ettevõtteid ja projekte. Teiseks oluliseks aspektiks oli koostöö erinevate arendusorganisatsioonide, ettevõtjate ja maapiirkonna edendajate vahel. Idee-reis korraldati koostöös Lääne-Viru arenduskeskusega, Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskusega ja Rakvere Ametikooliga. Metallituba OÜ Metallituba OÜ asub Kihlevere külas Kadrina vallas Lääne-Virumaal. Triin Toming juhatusest (pildild paremal) annab ülevaate metallitöökoja tegevustest. Entusiastlik noor naine tunneb metallitöö maailma läbi ja lõhki. Metallitöökoja üheks peamiseks toodanguks on metalltorude töötlemine. Selle punast värvi seadme soetamiseks saadi 2013. aastal EAS starditoetust. Töid ja tellimusi jätkub. Töötasu on konkurentsivõimeline. Sushi Tiger OÜ Rakvere Hiljuti alustati oma tegevust ka Kohtla-Järvel. Sushi Tiger'i alusepanija ja juht, Aire Kronberg, on hea näide noorest ja ettevõtlikust naisest. Tema asutuses ei ole midagi juhuslikku. Kliendid kiidavad. Sushi Tigeri OÜ on saanud ka EAS alustava ettevõtja starditoetust 2012. aastal. See on ennast igati õigustanud. Sushi Tiger teab milline on eestlase sushimaitse. Pidev tootearendus ja kvaliteet tagavad klientide rahulolu. Hea tunde tuba OÜ (www.heaenergia.ee) Hea tunde tuba OÜ omaniku ja juhi, Merle Veeritsa sõnul on ettevõtte eesmärk on tagada klientide hea enesetunne. Korraga teenindatakse ainult ühte klienti. Rahul peab olema nii klient kui ka omanik. Teenuste nimekiri on pikk ja töötajad kvalifitseeritud. Eesmärk on olla oma tegevusega rahul. MItte ainult klient vaid ka omanik peab olema õnnelik ja rahulik. Sisustuse jaoks saadi EAS starditoetust. Peale seanssi rahulikult lõõgastuda on samuti oluline. Estonian Spirit OÜ - Rakvere piiritustehas Kontrollitud kvaliteediga mahepiiritust saab just siit. Toetust on saadud EAS-st (disaininõustamine) ja MAK meetmest 6.1. Piiritusetehase tegevusega tutvustab meid Andrus Sööt. Tootmisruumidesse võõrad ei saa, uudistame kaasaegset tehast väljastpoolt. Asutus annab tööd kuni 40 inimesele. Oma töötajad koolitatakse peamiselt kohapeal. Piirituse valmistamise juures on kvaliteet ülioluline, proove võetakse iga paari tunni tagant ja kui vaja siis ka tihedamini. Lisaks piiritusele osutatakse linnale ka soojateenust. Rakvere Ametikool (www.rak.edu.ee) Rakvere Ametikooli tutvustab direktor Kuno Rooba. Toitlustus ja teenindusvaldkonna õpilased õpivad kokaks, abikokaks, kondiitriks, pagariks, kelneriks ja maaturismi ala. Kooli kaasaegne õppeköök on vaadeldav läbi klaasakende. Kooli restoranis saab igaüks maitsta õpilaste valmistatud restoranitoite söökla hindadega. Ehituserialasid on võimalik õppida mitmeid. Õpetajad ja õppeplatsid on tasemel. Autovaldkonna erialad: autotehnik, autodiagnostik, autoluksepp, automaaler, logistik, veoautojuht. Kõigi ametite õppimiseks on tehniline baas ja head tingimused. Uudistame autot, millele spetsiaalne arvutiprogramm tekitab vigu, mida siis õppurid üles peavad leidma. Metalli valdkonnas saab õppida ka keevitajaks, kes on väga nõutud ametimees. Raamatukogu Õppereisi konverentsi osa Rakvere Ametikoolis. Kooli tutvustus direktorilt. Lääne-Viru Arenduskeskuse tegevuste ja teenuste tutvustus. Nõuandeid saab siit soovi korral nii algaja kui kogemustega ettevõtja või ühing. Ettekande teeb juhataja Tea Treufeldt. Tamsalu mini-tööstusküla - Tamsalu Ettevõtluspesa Kohalik tegevusgrupp PAIK hõlmab enda alla Väike-Maarja, Tamsalu, Laekvere ja Rakke valdasid. PAIK osaleb aktiivselt ettevõtluse edendamises. Üheks arenduseks on Pandivere Ettevõtluspark, mille esimene tulemus on Tamsalu Ettevõtluspesa loomisel kaasa löömine. Pildil PAIKi nõustaja Elle Allik ja juhataja Aivar Niinemägi. Tamsalu Ettevõtluspesa infovoldik. Ruumid on siin leidnud kuus ettevõtet: Janmil / EJ Projekt Grupp OÜ, Borkholm Ehitus OÜ, Martex Kopad OÜ, Telavero OÜ, Merit Tootmine OÜ, Reka Grupp OÜ Toodetakse huvitava lahendusega laepaneele. Toodetakse ka seinapaneele, mis varjavad kommunikatsioone ja lüliteid. Laepaneel. Autohooldus. LEADER toetust on saanud mitmed ettevõtluspesa asustavad ettevõtted. * * * MAAELUVÕRGUSTIK: Põnevate ettevõtmistega Põlvamaa; Allikas: Maaeluvõrgustik, autor Reve Lambur; 16. detsember 2014. a Maaeluvõrgustiku detsembris korraldatud kolmest õppereisist üks viis Põlvamaale. Õppereisi kava leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php. Õppereiside eesmärgiks oli Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste projektinäidete esitamine ning ühtlasi soodustada koostööd erinevate organisatsioonide, ettevõtjate ja maapiirkonna arendajate vahel. Õppereis korraldati koostöös Põlvamaa Arenduskeskuse ja Räpina Aianduskooliga. Mooste mõis kui Põlvamaa pärl (www.mooste.ee/) Moostes tutvusime Mooste Viinavabriku, Mooste Rahvamuusikakooli, Folgikoja, Villakoja ja Savikojaga. Moostet tutvustasid vallavanem Ülo Needo ja arendusnõunik Aivar Roop. Mooste viinavabrik on alates 2010. aastast renoveeritud ja taasavatud kui fototurismikeskus. Mooste viivavabriku perenaine Minna Jõgeda tutvustas viinavabriku ajalugu. Mooste Viinavabrik töötas viinavabrikuna aastatel 1909. - 1955. Praegu on viinavabrik populaarne pulmade ja seminaride pidamise koht. Mooste mõis koosneb 21st muinsuskaitse all olevast hoonest, millest enamus on kohaliku omavalitsuse omandis ning välja renditud ettevõtetele ja mittetulundusühingutele. Mõisa paremaks majandamiseks ja arendamiseks on asutatud SA Mooste Mõis. Mooste Rahvamuusikakooli, mis asub kunagises mõisa viinakelder-elamus, juhatab Krista Sildoja. Mooste Folgikoja laval tehti ühispilt. Folgikoda mahutab kuni 600 külalist. Mooste folgikoja ühes otsas on villakoda, kus tegutseb Eesti üks suurim lambanahku töötlev ettevõte - Sireli talu, kelle lambad kasvavad hoopis Põhja-Eestis. Mooste mõisa tööhobuste tallis asuvas savikojas tegutseb OÜ Savikukumaja. Savikojast saab tellida savikrohvi, -telliseid, -plokke ja palju muud põnevat, mis kõik on looduslik ja keskkonnasõbralik, samuti korraldatakse seal erinevaid koolitusi. Zerna Ökotalu - maheteraviljatooteid valmistav pereettevõte Ruusa külas Külalisi võttis vastu noorperemees Mait Konsap. Zerna Ökotalus töödeldakse 30-40 tonni teravilja (kaer, nisu, oder, rukis, tatar, spelta), mahehelbeid on toodetud juba 8-9 aastat. Zerna Ökotalus tegeleb pakendamise ja turundamisega perenaine Tiia Kokmann-Konsap. Talu toodanguvalikus on juba 20 nimetust erinevaid tooteid, sh erinevaid helbesegusid. Räpina Aianduskool - looduslähedasem elu! (www.aianduskool.ee/) Räpina Aianduskoolis õpib 770 õpilast, kellest 250-270 on päevases õppes. Koolis saab õppida aiandust, maastikuehitust, floristikat. Veiko Maastik on Põlvamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht. Tegemist on arendusorganisatsiooniga, kuhu kuuluvad kõik 13 Põlvamaa kohalikku omavalitsust. Põlvamaa Arenduskeskuse juht Hegri Narusk tutvustas arenduskeskuse tööd. Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant tutvustas Põlvamaa Arenduskeskuse projekte, mis on toetust saanud Eesti maaelu arengukavast. Põlvamaal käivitati 2009.a väiketootjate võrgustik ning nendel Põlvamaa ettevõtetel, kes kohalikust toorainest oma tooteid toodavad, on võimalik taotleda Põlvamaa rohelisemat märki. Kopli Taluköök ja Lustlik kokk (www.koplitalu.ee/) Ajaloolise Tartu-Võru Postitee ääres Ihamaru külas asub Kopli Taluköök, mis loodi kolm aastat tagasi. Ettevõtmise eesotsas on Kaire Mets. Kopli Taluköök pakub toitlustuskoolitusi - olemas on suur köök, seminariruum ja kolm majutusruumi (kokku 8 inimesele). Kopli Taluköögis valmistatakse Lustliku Koka kaubamärgi nime all erinevaid kastmeid. LISAINFO: Rohkem pilte õppereisist leiab pildigaleriist - www.maainfo.ee/index.php * * * MAAELUVÕRGUSTIK: IIDEE-REISID - uued koostöövormid Läänemaal; Allikas: Maaeluvõrgustik, Konstantin Mihhejev; 15. detsember 2014. a Maaeluvõrgustik korraldas 15. detsembril idee-reisi Läänemaale. Õppereisi kava leiab Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt - www.maainfo.ee/index.php. Õppereiside eesmärgiks oli Eesti maaelu arengukava ja Euroopa Liidu struktuuritoetuste projektinäidete esitamine ning ühtlasi soodustada koostööd erinevate organisatsioonide, ettevõtjate ja maapiirkonna arendajate vahel. Õppereis korraldati aktiivses koostöös Läänemaa arenduskeskusega, Kodukant Läänemaaga ja Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Paliveres tegutsev osaühing Nevi reklaamtrükk (www.nevi.ee) Nevi trükikoja peamisi tegevusi tutvustas Remi Neitsov. Nevi trükikoda on tegus meeskond, kellel on tahe, oskused ja vahendid pakkuda oma klientidele parimat trükilahendust. Leader-meetme kaudu soetati viimasel programm-perioodil automaatne trükikarusell, mis suurendas märgatavalt tootmisvõimsust ja vähendas tööjõuga seotud kulusid. Paliveres asuv U-Stuudio (www.ustuudio.ee) U-Stuudios eksperimenteeritakse klaasi, portselani ja siidiga. Pidevalt lisandub uusi tehnikaid ning sellega seoses avardub muidugi ka tootevalik. 2003. aasta veebruaris otsustati töökoda elukohast ja majanduslikest aspektidest tingituna luua otse Läänemaa südamesse - Paliverre. Ettevõtte ristiti kunstniku nimest tulenevalt U-Stuudioks - nimelt on "U" ja "S" Urve Sikemäe initsiaalid ning kogu looming sünnibki just siin. Tänu MAK 2007-2013 Külameetmest saadud toetusele (meede 3.2) sai võimalikuks ehitada tööruumid ja alustada tegevust. AS Cipax - kauaaegne kogemus ja laiad teadmised rotatsioonvalust! (www.cipax.ee) Ettevõtte peamised tootealad on kliendipõhine tootmine, konteinerid ja mahutid, paadid, meretooted ja keskkond/sanitaar (rohkem kui 800 toodet). Cipax on kasutusele võtnud tootmismeetodi, mis võimaldab toota nii lihtsaid kui väga keerulisi plastosi ühes tükis. Tulemuseks on pika elueaga tooted, mis on keskkonnasõbralikud ja taaskasutatavad. Euroopa Liidu struktruurifondide toetused võimaldasid ettevõtel läbi viia mitmeid koolitusi, näiteks töölise väärtustamise ja rolliootuste koolitus, tööohutuse (tulekahjuõppus ja esmaabi loeng) koolitus ja juhtimise arendamine ettevõttes. Võntküla Külaselts (vontkyla.blogspot.com) Külaelu edendamiseks asutati selts 23. märtsil 2009. Kogukond leidis üksmeelselt, et vajadus, vaim ja võimalused ühistegevuseks on olemas. Eraldatud krundile sai rajatud külaplats ja külamaja. Võntküla külaseltsil on 31 liiget. Tänasel päeval on külas 33 majapidamist, külas registreeritud elanike arv on 56. Külaseltsi peamiseks eesmärgiks on see, et aastaks 2016 oleks Võntküla küla asustatud aktiivsete, ettevõtlike ning kohalikku kogukonda ja traditsioone väärtustavate elanikega, kes elavad kvaliteetses keskkonnas ja tervikliku süsteemse juhtimisega külas. Pildil külaseltsi edendaja Rutt Lillepea. Haapsalu Kutsehariduskeskus (www.hkhk.edu.ee/uus) Haapsalu kutsehariduskeskuses toimus kahetunnine arutelu ja tehti ettekandeid. Läänemaa arenduskeskuse peamistest tegevustest ja saavutustest rääkisid Cynne Põldäär ja Andres Huul. Merle Mäesalu, Läänemaa maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, tutvustas projekti "Läänemaa 4 strateegiapäeva" (ESF) ja Ene Sarapuu, MTÜ Kodukant Läänemaa tegevjuht, tutvustas Läänemaa Leaderit. Fra Mare Thalasso Spa (www.framare.ee) Ajaloolisel krundil valminud Bergfeldti mudaravila avas uksed 1993. aastal. Kohe järgmisel aastal alustati Fra Mare tervise- ja puhkekeskuse ehitust ning esimesed kliendid said Fra Mare teenuseid nautida 1997. aastal. 2006. aastal avati Thalasso uus osa - 20 uut superior tasemega tuba ja Spa koos basseini- ja saunapargiga. Firma on viimase viieteistkümne aastaga välja koolitanud motiveeritud ja professionaalse personali ning taganud firma hea maine ja pideva arengu. 2006. aastal muudeti ettevõtte bränd ja sellest hetkest alates on tegemist Fra Mare Thalasso Spa'ga, kus praktiseeritakse ka talassoteraapiat.

« Tagasi