VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2014-10-21
Nr:	244
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4319&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Avatud uste päevad - Euroopa piirkondade ja linnade nädal
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4318&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Avatud Uste Päevad - Euroopa piirkondade ja linnade nädal 2014 ehk The OPEN DAYS European Week, mida nimetatakse ka Euroopa Liidu regionaalpoliitika iga-aastaseks tippsündmuseks, toimus 6. - 9. oktoobril 2014 Brüsselis juba kaheteistkümnendat korda. Seekord oli peateemaks "Koos kasvamine - arukas investeering inimestele" ("Growing together - Smart investment for people"). Euroopa piirkondade ja linnade nädal aitab ELi piirkondadel ja linnadel ajavahemikuks 2014-2020 koostatud investeerimiskavade kaudu teooria praktikaks muuta. Avatud Uste Päevade korraldajateks on Euroopa Liidu regioonide komitee ja Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat. Üritus ühendab piirkondi ja linnu üle kogu Euroopa. Kokku saavad kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi otsustajad ja eksperdid, et vahetada ning arutada küsimusi ja projekte, mis on seotud piirkondliku ja kohaliku arenguga. Siin arutatakse kui oluline on tõhus kohaliku tasandi valitsemine Euroopa arengule ning mida teha selleks, et ELi reformitud ühtekuuluvuspoliitika rakendamine tooks kaasa uute töökohtade loomise ja majanduskasvu. Euroopa linnade ja piirkondade nädala ajal organiseeriti üle 100 erineva töögrupi, seminari, debati ja võrgustikutegevuse. Neis osales üle 5800 huvilise. Kolm prioriteetset teemat EL regionaalpoliitika on ümber kujundatud tänapäevaseks. Regionaalpoliitika on tulemustele orienteeritud ja kõiki Euroopa piirkondi hõlmavaks investeerimisvahendiks, mille puhul enamik ressursse on koondatud põhisektoritesse nagu innovatsioon, väike ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõime, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning üleminek vähese CO2 heitega majandusele. Vastavalt sellele keskenduti järgmisele kolmele prioriteetsele teemale: Piirkondlike strateegiate ühendamine (Connecting regional strategies) - Piirkondlike strateegiate ühendamine: arukas spetsialiseerumine, digitaalarengu tegevuskava, väike- ja keskmiste ettevõtjate (VKE) toetamine, madala süsinikusisaldusega majandamine, väljaõpe ja sotsiaalne kaasatus, innovatsioon, loovus ja kaasajastamine kogu Euroopa tööstussektoris, sotsiaalne kaasatus, linnaline dimensioon. Võimekuse suurendamine (Building capacity) -parimate praktikate ja tõhusa juhtimise näited finantskorralduses, hankemenetlustes, tulemuste ja mõju hindamisel. Piirkondlik koostöö (Territorial cooperation): Uus ajastu Euroopa programmides (INTERREG, URBACT, ESPON, INTERACT); rahvusvaheline koostöö. Seminaridest ja töötubadest lähemalt Kui varasematel aastatel on seminaridel esinenud ka päris palju eestlasi, sealhulgas omavalitsusliitude, maaeluvõrgustiku, kohalike tegevusgruppide jt esindajad, siis sellel korral oli ettekanne Eestist ainult 7. oktoobri töögrupis "Töökohtade loomise võimalused ja kasv - vastamisi demograafiliste muudatuste mõjudega" (Opportunities for job creation and growth - Facing the challenges of demographic change). Maaeluvõrgustiku esindajana osales Ave Bremse 8. ja 9. oktoobril neljal seminaril. CLLD ja ITI - maa ja linna areng Seminar käsitles integreeritud lähenemist, kuidas saavutada suurimat kasu uutest territoriaalset arengut toetatavatest vahenditest - integreeritud territoriaalsed investeeringud (Integrated Territorial Investments - ITI) ja kogukonna juhitud kohalik areng (Community-led Local Development - CLLD). Kui CLLD (laiendatud LEADER programm, kohustuslik Maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondist, teistele fondidele vabatahtlik) rakendub maapiirkonnas, siis Euroopa regionaalarengu fondist rahastatav ITI on suunatud linnakeskkonna arendamisele. Mõlemad eeldavad kindlat piirkonda, selle vajadustele vastavalt arengustrateegiat ja mitme sektori koostööd. Siiski, kui CLLD eeldab kindlalt alt-üles otsustusprotsessi, siis ITI investeerimisotsused võivad toimuda ka ülalt alla. Kuidas uuel programmeerimisperioodil 2014-2020 kumbagi toetusvõimalust territoriaalselt kasutama hakatakse, pannakse paika liikmesriigi partnerluslepinguga. Siinkohal lisainformatsiooniks, et kui mõned liikmesriigid (Rootsi, Poola, Tšehhi, piirkonniti Austria) liitusid mõlemate programmidega osaliselt nn multifondide lähenemine, siis Eestis rakendatakse neid erinevalt. Seminari ettekannetes toodi välja CLLD ja ITI koostöö võimalused ja erinevused - kus on maapiirkonna LEADER kogemused ja linnalised partnerlused uueks perioodiks kokku pandud ning kus on nad eraldi. Linn vajab erinevat lähenemist. Programmide rakendamisest tulenevate erinevuste põhjused saab jagada piirkondlikeks, poliitilisteks ja kultuurilisteks. Väga tugev kaasava otsustusprotsessi traditsioon on Rootsil. Linnaliste partnerluste näiteid toodi Rotterdami, Haagi ja Göteborgi kogemuste põhjal. Rootsis Göteboris, plaanitakse kasutada CLLD ja ITI koos, seeläbi tugevdades maa ja linna suhteid. Selleks liituti kohaliku LEADER tegevusgrupiga. Sotsiaalfondi plaanitakse kasutada peamiselt uute töökohtade loomiseks ja immigrantide integreerimiseks, keda on rohkelt. Rotterdamis soovitakse samuti keskenduda linna piirkondadele, kus elu ei ole heal järjel - lokkavad töötus, koolist väljalangemine ja segregatsioon. Just sellistes linnaosades suurendab kogukonna kaasamine võimalust probleeme lahendada. Kuna tegu on uue meetodiga, siis tuli ka kriitilisi arvamusi, et regulatsiooni sõnastus annab palju võimalusi seda erinevalt interpreteerida, millest võib tulla ka suur erinevus rakendamisel. Üheks soovituseks oli, et tuleb üle saada delegeerimise foobiast ja hakata kogukondi rohkem usaldama. Piirkondlike andmete mõõtmine ja kohalikud indikaatorid EL poliitikas - institutsioonilised ja akadeemilised panused. Seminari arutelud keskendusid statistiliste andmete kasutamisele regionaalpoliitika tegemisel ja jälgimisel. Milline on sild poliitika ja indikaatorite vahel? Kohalikud poliitikud tunnevad järjest suuremat huvi teaduslike uuringute vastu ning koostöö uurijatega on suurenenud. Andmete analüüs aitab jälgida fondide kasutamist ja neid otstarbekamalt suunata. Yordanka Chobanova, Bulgaariast tutvustas EL toetuste kasutamise andmeid, võrreldes omavahel linnalisi ja maapiirkondi. Vaadeldi kuhu lähevad EL toetused ja jõuti tõdemusele, et siiski liiguvad need eelkõige suurematesse linnadesse. Lewis Dijkstra (DG REGIO) tutvustas väljavõtteid juulis 2014 ilmunud aruande "Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus" esialgseid tulemusi. Selles vaadeldakse investeeringuid töökohtade kasvu toetamiseks, mis on seotud hea valitsemise tavadega maapiirkondades ja linnades. Aruandes puudutatakse laia valdkonda arenguandmeid. Agnieszka Olechinicka Poolast tutvustas uuringut, mis tutvustas Euroopa nö kaetust teadusega. Teaduse taseme mõõtmise indikaatoriteks on nii teadusartiklite tsiteerimine, teiste teadusartiklitele viitamine, rahvusvaheline koostöö teadlaste vahel. Piirkonnaüleste väärtusahelate loomine - strateegiatest praktikasse Töörühm keskendus väikeste ja keskmiste ettevõtete arengule ja innovatsioonile. Tutvustati Euroopa struktuurifondide ja Horisont 2020 võimalusi VKE arendamise toetamiseks. Alaprogrammide "Juhtpositsioon tööstuses" ja "Ühiskondlikud väljakutsed" eelarvetest toetatakse just väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid. EL on avanud kolm konkurssi, eestikeelne info: www.horisont2020.ee/struktuur/juhtpositsioon-toostuses/innovatsioon-vaike-ja-keskmise-suurusega-ettevotetes-vke-des/ Bart Nieuwenhuis Hollandist tutvustas ettevõtlusinkubaatori ja Start-Up koolituse süsteemi Hollandis, kus samm-sammult arendatakse oma ideed ja lõppfaasi jõudjad saavad algatada reaalse koostöö investoritega ja tuntud suurettevõtetega. Christina Koch Austriast rääkis loomemajanduse ettevõtlusvaldkonna toetamisest. Loomemajandus muutub järjest olulisemaks ja seda ka regionaalarengus. Projekt "Loo. Ole innovaatiline. Kasva" ("Create. Innovate. Grow“) toetab kunstnikke ja disainereid. Toetatakse projekte, mis aitavad edendada valdkondi nagu disain, kunst, kontserdikorraldus, teater, perfomance’ kunst, tants jne. Toiduga seotud algatused jätkusuutliku kohaliku arengu hüvanguks: EL Territoriaalse Koostöö linnalisele arengule suunatud programmi (URBACT - Urban Development network) kogemused. Töörühmas toodi mitmeid näiteid kohaliku toidu võrgustike ja projektide kohta linnades. Anne de Feijter Hollandist tutvustas toiduvõrgustikku "EEM vor allen" Toiduvõrgustik tegutseb Hollandi linnas Amersfoort, nende tegevuse eesmärgiks on linnaruumi kasutamine kohaliku toidu kasvatamiseks või müügi korraldamiseks. Töötab kolm inimest ja saavutatud on ka tegevusele oluline omavalitsuse toetus. Nad on võtnud enda peale nö suhtelooja rolli, et erinevaid inimesi omavahel kokku viia. Üheks innovaatilisemaks ideeks on avada kohvikud ja restoranid lautades, et külastajatel oleks klaasseina vahendusel võimalik näha loomade tegemisi. Malgorzata Golak Poolast tutvustab URBACT Markets’ koostööprojekti linnaturgudest Wroclawis ja Barcelonas. Projekti eesmärk on tuua linna head ja kohalikku toitu. Wroclawis ehitati selleks uus turuala. Viidi läbi küsitlus. Selgus, et inimesed ootasid modernset lahendust ning selline tehtigi. Kokku pandi spetsiaalne meeskond, et lahendada esilekerkivaid probleeme. Ka linnapea oli väga toetav. Nende tunnuslauseks on "Armasta oma kohalikku turgu". Pidevalt tehakse reklaami ja üritusi, et linnarahvast turule meelitada ja kujundada neis harjumus. Näiteks Torino alustas turu tegevust realiseerimist vajava odava toidukauba müügiga ja nii said abi vaesed pered. Programmis oli oma osa ka kohalikel kuulsatel kokkadel. Inimesed ei pruugi ise tulla, vaid neid tuleb kohale meelitada mõne põneva sündmusega. Sara Jervfors Rootsist tutvustas projekti URBACT II "Diet for a green planet", kus partnerite hulgas ka Leedu. Projektiga alustati 2006. Projekti vedaja, Diet Unit, tegeleb lasteasutuste toitlustamisega. Soov kasutada lasteasutustes mahetoitu. Seati terve rida eesmärke: maitsev ja tervislik, suurendada mahetoidu osakaalu, süüa rohkem kohalikku ja hooajalist toitu, täisteratooteid ja juurvilju, ning vähem liha. Olulisel kohal on ka toidujääkide vähendamine. Kunagi oli ka neil probleem, et koolides ja lasteaias ei tehtud toitu toiduainetest, vaid erinevatest pulbritest ehk soojendati tööstuslikku toitu. Koolidel olid oma nö keskköögid, kust soojendatud toit laiali veeti. Tänaseks on 95% koolidest oma köögid ja nn pulbritoitu enam ei kasutata. Mahetoidu osakaal on 50%. Aastaringi saavad lapsed ka rohelist. Koolisööklas tõstavad lapsed nüüd oma toidu endale ise ette. Algul pidi lapsi harjutama ja õpetama sööma rohkem juurvilju. Ka köögid ei olnud vaimustuses näitama oma initsiatiivi ja toitu kohapeal valmistama. Tänaseks on asjad palju paranenud. Ka liha on keskkonnasõbralikult kasvatatud või sootuks maheliha. Liha osakaalu on õnnestunud vähendada. Ka omavalitsus andis oma rahalise panuse, et toetada just mahetoidu ostmist. Rocio Rojo Arauzo Hispaaniast tutvustas Gastronoomide linna projekti (Project Gastronomic Cities - The miracle of gastronomy). Projekti eesmärk on meelitada turiste gastronoomiaga. Järgivad mõttekäiku, et gastronoomia on oluline turismi osa. Gastronoomia on saamas eraldi majandusharuks. Kokkuvõttes võiks öelda, et Avatud Uste Päevad olid peamiselt suunatud uuenduslikkusele ja uutele ideedele. Euroopa liigub nutikate ideede suunas.

« Tagasi