EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2015-02-10
Nr: 259
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4595&page=3265&action=article&
Teema: Eesti Leader
Alateema: Maanoored
Kirjatüki pealkiri: Kuidas motiveerida maanoori?
Kirjatüki autor: Martin Kukk, toimetas Reve Lambur
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=4594&page=3265&action=article&
Piltide veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?id=3223&page=3394&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Jaanuari lõpus (21. - 23.01.2015) toimus Rakveres rahvusvaheline noorte teemaline konverents, mille korraldasid LEADER kohalikud tegevusgrupid: Järva Arengu Partnerid (jap.org.ee), Lõuna-Järva Koostöökogu (koostookogu.ee), Arenduskoda (arenduskoda.ee) ja PAIK (pandivere.eu).

Lisaks tegevusgruppide liikmetele ja piirkonna noortele osalesid üritusel ka Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia juhtprojekti partnerid. Pildil (vasakul) projekti juht Hans-Olof Stalgren (Rootsi maaeluvõrgustik).

Konverentsil käsitletud teemad ulatusid vahenditest äriettevõtluse edendamiseks kuni maanoorte inspireerimiseni. Konverentsile lisasid vürtsi grupidiskussioonid ning näited sellest, kuidas kohalikud LEADER tegevusgrupid on oma projektide raames aidanud maanoorte ettevõtlust edendada.

Koolinoortega tegelemine

Üks konverentsil kõlama jäänud mõtetest oli, et maanoorte motiveerimisega peab alustama võimalikult varases eas.

Sellest ideest lähtuvalt esines ettekandega Kadrina Keskkooli (kadrina-kool.edu.ee) infojuht Raimo Maasik, kes tutvustas Kadrina kooli matemaatika ja tehnoloogia õppeprogrammi ning andis ülevaate kooli arvutijoonestamise võistlusest CADrina (cadrina.ee).

Programmis osalevatele õpilastele antakse teistest põhjalikum ülevaade programmeerimisest ja joonestamisprogrammi AutoCAD’i võimalustest.

Samuti pööratakse enam tähelepanu õpilaste erialase võõrkeeleoskuse arendamisele. Oluline põhimõte on kaasata praktikuid õppetamise protsessi ning korraldada võimalikult palju õppereise. Samuti leitakse, et ülioluline on õpilastelt saadud tagasiside väärtustamine.

Õppeharuga käsikäes on algatatud arvutijoonestamisvõistlus CADrina. Osalevad võistkonnad saavad erinevaid ülesandeid, näiteks rippsilla või auto joonestamine. Veel korraldatakse võistluse raames töötubasid, noortele korraldatakse kontserte ja ettekandeid.
ENTRUM (entrum.ee) on 2010. aastal Eesti Energia poolt algatatud koolinoorte ettevõtlikkusidee konkurss ja arenguprogramm. Programmi viiakse ellu koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojaga.

Selle eesmärgiks on kasvatada noorte seas ettevõtlikku mõtteviisi. Konkurss on iga-aastane ja sellesse on kaasatud Eesti tuntud tegijad erinevatest ettevõtlusvaldkondadest (näiteks IKT, inseneeria ja loomemajandus).

Programm päädib Eesti Ettevõtlikumate Koolinoorte tiitli andmisega parima start-up’i autoritele.

Konverentsil esinenud ja ENTRUM’i programmiga seotud inspireerivate koolituste korraldaja Harald Lepisk (inspiratsioon.ee) tõi ENTRUM’i tugevustena välja fookuse asetamise võrgustumisele, inspireerivate näidete presenteerimise, praktikute kaasamise ja meeskonnatöö harjutamise võimaluse.
Koolinoortele suunatud tegevusest tegi konverentsil ettekande ka Õpilasteatri esindaja (ettevotlusteater.eu/). Õpilasteater korraldab koos koolinoortega ettevõtlusteemalisi etendusi, et õpetada lastele ettevõtluse aluseid läbi mängu.

Koolinoortele suunatud projektiga on tegelenud LEADER toetuse abil SA Järvamaa Arenduskeskus. Projekti eesmärgiks on kasvatada noorte ettevõtlikkust. Projekti käigus tutvustatakse õpilastele ja õpetajatele majanduse põhialuseid, korraldatakse noortele äripäevi ja ettevõtete külastusi. Positiivse tulemusena on projekt aidanud piirkonnas tekitada õpilasettevõtlust.

Maaettevõtete omavaheline koostöö

Konverentsil leiti, et maapiirkonnas tegutsedes on oluline inimeste, naabrite ja ettevõtete vaheline võrgustumine ja koostöö.

Naabriga suhtlemine ja samas piirkonnas tegutsevate ettevõtetega koos töötamine on eelkõige oluline, et piirkonna tuntust kasvatada ja ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Näite piirkonna tuntuse parandamisest läbi koostöö tõi oma ettekandes Oruveski Talu peremees Matthew Curphey (oruveskitalu.com), kes koostöös naabertaludega korraldas möödunud aastal Pandivere avatud talude päeva.

Üritusel pakkus 13 talu turistidele suupisteid ja kohvi, näitasid lastele ja vanematele loomi ja tutvustasid piirkonna käsitööd. Talud jagasid külalistele kaarte, kuhu oli osalevate talude asupaigad peale märgitud.

Teine hea näide maaettevõtete koostööst on Tamsalu Ettevõtluspesa, kuhu korraldati konverentsi käigus ka väljasõit. Ettevõtluspesa moodustavad kuus noort ettevõtjat, kes tegutsevad ühes hoones erinevate valdkondadega - näiteks autoremont, ehitusdetailide valmistamine, ehitustööd.

Koostöö abil on iga individuaalse ettevõtte investeeringuvajadust suudetud vähendada hoone välisilme ja olmetingimuste parandamisel.

Tulevikus plaanitakse lisaks leida tegevusi, kus ettevõtete vaheline sünergia pakuks võimalust vahendeid säästa või konkurentsivõimet kasvatada. näiteks raamatupidamisteenuse sisseost, bürookulude langetamine.

Näited noorettevõtjatest maapiirkondades

Konverentsi esimest päeva illustreerisid ettekanded noortelt, kes tegelevad maapiirkonnas ettevõtlusega ja on selles kohalikelt LEADER gruppidelt tuge saanud. Raismikuoja Talu OÜ (raismikuoja.ee) tegeleb mahepõllumajandusega ja põllusaadustest jahude ja õlide valmistamisega.

Kohalikust LEADER tegevusgrupist on saadud finantsvahendeid uue kiviveski soetamiseks. Oma ettekandes tõi talu peremees Märtin Rõõmusaar finantstoest rääkides positiivsena välja selle, et tugi on olemas. Negatiivsena nimetas ta seda, et olemasolevad instrumendid on tihti liialt paindumatud ja neid on vähe.

Oruveski Talu OÜ peremees Matthew tegutseb koos oma abikaasa Reenaga Porkuni külas. Nende arusaam tegevuse algusest on olnud, et “kui tahta maal elada, peab töökohad ise looma.” Niisiis on abikaasad loonud lambakasvatustalu ning pakuvad ka lambavillast valmistatud käsitöötooteid. Lisaks liha tootmisele tegutseb ettevõte lambaliha populariseerimisega, pakkudes retsepte ja kokanduskursusi. LEADER programmist on talu saanud toetusi nii lambakasvatuseks kui villa töötlemiseks.

Kolmanda noore ettevõtjana esines ettekandega Arma ratsatalu perenaine Mare Kalme (armaratsatalu.ee), kes tegeleb Rutja külas hobusekasvatusega. Ratsatalu tegevusaladeks on turism ja ratsakool, millest esimene on talu jaoks äri ja teine eelkõige hobi.

Enne taluga aktiivselt alustamist oli Marel, kes on samas talus üles kasvanud, juba olemas vajalik taust hobusekasvatuseks. Mare ettekandest jäi kõlama, et maal elamist tuleks käsitleda kui elustiili - maal elamise motivatsioonist rääkides tuleb elukeskkonda käsitleda tervikuna, mitte ainult keskenduda ärikeskkonnale.

Maapiirkonna noorte inspireerimine
Konverentsil esines inspireerivate koolituste korraldaja Harald Lepisk, kes leiab, et noorte inimeste motiveerimise asemel peaks püüdma neid inspireerida. Inspiratsioon on tarvilik selleks, et näha ja kasutada võimalusi, mis meid ümbritsevad (ka maapiirkondades).

Võimaluste kasutamiseks peab olema võimeline nende vahelisi seoseid nägema ja neid kombineerima - muutuda tarbijast loojaks. Selles saab maanoori aidata kohalik kogukond. Siinkohal tõi Harald hea näitena Eesti Energia ENTRUM’i programmi.

Harald rõhutas, et maanoortele peab pakkuma võimalust midagi ise luua ja tehtu põhjal tuleb ka tunnustust jagada. Noorte puhul on tähtis mitte energia peatamine vaid selle suunamine.

Veel mõned mõtted Haraldi inspireerivast loengust:

Need, kes noorena leiavad oma koha, leiavad selle ka tulevikus. Need, kes seda ei suuda teha noorena, sel on seda raske teha ka hiljem.
Tuleks anda noortele võimalus tunda, et "Mina tegin seda!" (I did it!)
Maagiline sõna on "JAH" - seda peaks noorena palju ütlema selleks, et teaks suurena, millele tuleb öelda "EI"
Seosed ja emotsioon - need asjad jäävad meelde. Kui asjad ei tekita inimeses tunnet, siis need asjad lõpetavadki nurgas. Tuleb aidata noortel leida OMA TEE!
Räägi asjadest, mis Sind huvitavad, et saaksid õppida teiste kogemusest.
Märka asju, mis on hästi ja mida Sa oma suurtest unistustest saaksid juba praegu ära teha!

Maanoorte ja noorte ettevõtjate inspireerimisest rääkis oma ettekandes pikalt ka Janno Lamus (gurud.ee), kes on ka ise noor ettevõtja. Janno leiab, et iga tegevuse juures on kõige olulisem kirg ja n.ö. “karbist välja” mõtlemine.

Kuni maapiirkonnas on veebiühendus, on võimalik pea kõike teha, peamine on vaid leida oma kirg. Veel on väga oluline inimestega kohtumine kellega oma ettevõtet alustada ja üles ehitada. Kokkuvõtteks on Janno sõnul äriks vaja meeskonda, telefoni, arvutit, internetti, oskusi, postkontorit ja muidugi kirge.

EL Läänemere piirkonna strateegia juhtprojekt

Konverentsi teemaga - “Kuidas motiveerida maanoori?” - tegelevad tihedalt konverentsil osalenud EL Läänemere piirkonna strateegia rahvusvahelise juhtprojekti (ruralflagship.eu) liikmed.

Osalevateks riikideks on Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Projekt kogub osalevatest riikidest meetodeid, mudeleid ja praktikaid, mida on kasutatud maapiirkonna noorte kaasamiseks ja innovatsiooni toetamiseks.

Projekti tulemusi tutvustatakse osalevate riikide avaliku sektori esindajatele, et toetada edasiste jätkusuutlike ja noori toetavate meetmete kasutuselevõttu. Projekt jõuab lõplike tulemusteni 2015. aasta teisel poolel ja tutvustab esialgseid tulemusi oma veebilehel juba praegu.

Järeldused LEADER tegevusgruppide tööst maanoortega

Kõik konverentsi korraldamisel osalenud tegevusgrupid on maanoorte motiveerimisega tegelenud pikalt ja omavad selles ulatuslikku kogemust. Tehtud järeldused, mida konverentsil ka mitmel pool arutati, on siinkohal esitatud kokkuvõtvalt.

Väga oluline on alustada noorte motiveerimisega ja maapiirkonna võimaluste tutvustamisega võimalikult varakult, et tekitada noortes huvi neid ümbritseva keskkonna suhtes ja aidata neil näha võimalusi, mis kodukandis avanevad.

Sellega paralleelselt peab tegelema ka ülejäänud kogukonnaga, et tekitada sidemeid nii põlvkonniti kui põlvkondade vahel nii uute ideede leidmiseks kui seniste kogemuste ärakasutamiseks.

Noorte motiveerimisel mängib olulist rolli noorte tegevuse tunnustamine ja nende arvamuse väärtustamine. Noored peavad mõistma, et nad on oma kodukohas hinnatud.

Selleks peab noori tegevustesse kaasama, nende suhtes peab säilitama austuse ning nendega peab oskama suhelda. Noori kaasab oma tegevusse näiteks Arma ratsatalu, kes tihti arutab noortega tuleviku projekte ning ootab neilt soovitusi talu edasiste sammude suhtes. Sarnaselt mainis noorte arvamuse olulist ka Kadrina Keskkooli infojuht, kes kirjeldas seda, kuidas nad oma õppeprogrammide kujundamisel püüavad alati arvestada noorte tagasisidega.

Konverentsil leiti, et noortel peab aitama saavutada tiheda kontakti maal tegutsevate ettevõtetega, et õpilastel tekiks arusaam nii ettevõtete igapäevastest probleemidest kui ka rõõmudest. Seda arvamust toetas ka Arma ratsatalu esindaja, kes oma ettekandes leidis, et noorte haridusse peaks kaasama rohkem praktikuid. Talu perenaine Mare tõi näite sellest, kuidas tema talu pakub koolidele külastusvõimalusi, et ratsatalu “klassiruumina” kasutada.

Grupidiskussioonid konverentsi kokkuvõtteks

Konverentsi lõpetuseks arutati osaliste vahel kolmes grupis võimalusi infotehnoloogia kasutamiseks noorte maapiirkonda toomiseks, võimalusi maanoorte innovatsiooni toetamiseks ja noorte motiveerimisest ettevõtluses esimese sammu tegemiseks.

Infotehnoloogia lahendusi arutanud töögrupp leidis, et internetti tuleks eelkõige näha vahendina maanoorte motiveerimisel, mitte eraldiseisva eesmärgina.

Hea internetiühenduse saavutamise asemel tuleks eesmärgiks seada avatus, kogukonnatunne, turvatunne, huvialadega tegelemine ja noorte kaasamine otsustuprotsessidesse.

Loetletud eesmärkide saavutamisel saab kasutada internetti, et meelitada maale inimesi, kes saavad internetis töötada ka maapiirkonnas - näiteks raamatupidajad, tõlkijad, loovad inimesed. Leiti, et interneti kasutamiseks kodus töötamisel on vajalik kahepoolne mentaliteedi muutus - tööandja usaldab töötajat ja töötaja täidab oma kohustused ka kodus töötades. Grupi liikmed arvasid, et informatsiooni ettevõtete kohta, kes pakuvad kaugtöö võimalust võiks olla enam.
Grupp, mis arutas maanoorte innovatsiooni toetamise võimalusi leidis, et innovatsiooni soodustamiseks tuleb eristada sihtgrupid, näiteks algkooli lapsed, linnanoored, kes kaaluvad maapiirkonda kolimist ja noored, kes on keskkooli pooleli jätnud.

Tegevused innovatsiooni toetamiseks peaks olema sihtgrupi põhised. Konkreetsetest tegevustest arutas teine grupp näiteks veebiportaali arendamist, mis toimiks kohtingusaidi põhimõttel, võimaldades innovaatilistel inimestel leida kaasamõtlejaid. Veel saaks kasutada ühisrahastamise võimalusi, näiteks hooandja.ee.

Kolmas grupp arutas võimalusi maanoorte julgustamiseks ettevõtlusega alustamiseks. Arutelu tulemusena leiti, et võimalik oleks luua nõuandekeskused, mida juhiksid noored inimesed.

Lahenduseks oleks ka erinevate ürituste korraldamine, mis aitaks noortel leida uusi kontakte nii sama ealiste kui vanemate inimeste seas.

Lisaks inimeste vahelise võrgustumise julgustamisele, peaks soodustama ka noorteorganisatsioonide võrgustumist teiste samas valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega ja avaliku sektoriga.

Avaliku sektoriga kontaktide loomiseks tõi grupp hea näite Lätis kasutatavast meetodist, kus poliitikud ja kooliõpilased tuuakse kohvitassi taha kokku, et arutada kui võrdne võrdsega noorte probleeme.

Ettevõtlusega alustamiseks peab noor inimene omama juhtimisoskust, mille arendamisel saaks kogukond pakkuda tuge. esitledes häid näiteid, jagades inspireerivaid lugusid jne.

Grupp leidis, et maanoorte ettevõtluse julgustamisel omavad olulist rolli ka kohalikud LEADER grupid, kes peaksid noortega tegelemise muutma enda jaoks prioriteetseks tegevuseks.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo