Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.
Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.
Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee
| Ilmumise kuupäev: | 2015-10-06 |
|---|---|
| Nr: | 286 |
| VÕRGUKIRJA_veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5230&page=3265&action=article& |
| Teema: | Euroopa Leader |
| Alateema: | Konverents |
| Kirjatüki pealkiri: | LINC 2015 „Teadmised - see tähendab jagamist“ |
| Kirjatüki autor: | Helene Kõiv |
| Organisatsioon: | Maaeluvõrgustik |
| Kirjatüki veebiaadress: | http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5230&page=3265&action=article& |
| VIDEO: | EI |
| VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: | Septembri lõpus toimus Itaalias, Basilicata regioonis, Maratea linnakeses järjekordne rahvusvaheline LEADER konverents LINC 2015. LINC - "LEADERist innustust saanud kogukondade võrgustik" ("Leader Inspired Network Community") LINCi eesmärgiks on innovaatiliselt edendada võrgustumist ja kogemuste vahetamist Euroopa LEADER piirkondade vahel ning soodustada koostööprojektide algatamist. Seekordse LINCi keskseks teemaks oli "Teadmised - see tähendab jagamist" ("Knowledge - is Sharing"). Ökoturism ja kunst - kas uus edasiviiv kooslus? LINC konverentsi korraldamisel on omavahel kombineeritud mitmed tegevused: seminarid-töögrupid, sportlikud tegevused, Euroopa Buffee, idee-reisid ja võrgustikuõhtud. LINC 2015 töögruppide teemadeks olid: põlvkondade vahetus põllumajanduses, looduspargis elamine: loodus, heaolu ja kunst, avalikud investeeringud kui kohaliku arengu ergutajad ning jätkusuutlik turism. Pikemalt astuks seekord sisse teemasse, kus põimusid loodus, heaolu ja kunst. Oluline ja vajalik teema ka Eestimaa jaoks, sest siin on võimaik rakendada ökoturismi parimaid külgi. Looduspargis elamise teemaline töögrupp toimus Rotonda linnakeses, kus on üle 3500 elaniku. Linn on jaotatud kaheks osaks - vana- ja uus linn. Rotonda majanduse kesksel kohal on turism - seal asub Pollino rahvuspark, mida loetakse Itaalia suurimaks rahvuspargiks, ning samuti on oluliseks tegevusvaldkonnaks põllumajandus. Töögrupis uuriti osalejate arvamusi kolmel teemal: Millised on ökoturismi võimalused ja millised on ohud / kitsaskohad? Mida on vaja öko- / loodusturismi terviklikuks rakendamiseks, mida on vaja parendada? Kuidas ühendada kunsti öko- / loodusturismiga? Ökoturismi võimalused on laiad! Töögrupis osalejad arvasid, et lihtsam on ökoturismiga alustada nii, et kasutada juba neid võimalusi, mis on juba olemas - luues ettevõtjate võrgustikke. Ökoturism on võimalus arendada maapiirkonda läbi loodusturismi arendamise - geo-pargid, looduspargid, loodusskompleksid ja -võrgustikud. Uute töökohtade loomine! Kultuuri edendamine läbi looduse - kohaliku piirkonna brändi loomine ja traditsioonide säilitamine. Näiteks Soomes Lapimaa. Huvilised saavad talusid külastada - põllumajandusega tutvumine ja loodusesse minek käsikäes. Näiteks Eestis - avatud talude päev! Ökoturism annab võimaluse kasutada kohalikku toitu ja tooteid - kohalike talunike ja tootjate toetamine. Võimaluse kasutada moodsaid tehnikaid - nt GPS-seadmeid, nutitelefone - väga kaasaegne! Tegevused looduses: kalastamine ja jahipidamine, „fotojaht“, linnuvaatlus, seente- ja marjade korjamine, matkamine, kanuusõit, (elektri) rattasõit, paraplaaniga ja kuumaõhupalliga lendamine, looduses ellujäämiskursuste ja matkade korraldamine. Võimalus õpetada lapsi loodusega arvestama - korraldada koolitunde vabas õhus. Loodusturismi arendamisel tuleb arvestada eelkõige loodusega! Millised on ohud? Inimesed lähevad loodusesse vaikust ja rahu nautima, kuid kui inimesi on seal palju, siis tekib vastuolu. On oht kahjustada loodust. Segatakse ökosüsteemi normaalset toimimist. Metsade reostamine. Looduskaitsega tegelejad on kõigele alati vastu - ehk ka põhjusega? Ökoturismi arendamisel tuleb arvestada ka sellega, et maapiirkond on vajaliku transpordi puudumisel raskesti ligipääsetav koht. „Samas tõmbavad lähedal asuvad suuremad linnad ja nende turismiobjektid ligi rohkem turiste ka maapiirkonda!“ ei saanud töögrupis osalejad jätkata ilma positiivse noodita. Kas ökoturism on kallis ja liiga eksklusiivne? Mida on vaja arendada ja kuidas? "Kõigepealt on vaja loodus- või ökoturismi mõiste paika panna ja ühtlustada!“ kõlas nii mõneski töögrupis. Vaja on koolitada kohaliku loodusturismi eksperte! Valdkonna arendajad peavad olema väga teadlikud ja motiveeritud. Näiteks koolitada loodusmatkade läbiviijaid, sest nende teadmised peavad olema täiuslikud. Igale piirkonnale on vaja nö oma teemat, mida hakata koos kõigi kohalike spetsialistidega laiendama. Oluline on leida igale teemale ja valdkonnale oma sihtrühm, ning arendada valdkonda vastavalt sihtrühmale - näiteks kogupere atraktsioonid, tegevused kooliõpilastele, tegevused ekstreemsuste otsijatele jne. (Rahvusvaheline) koostöö ja parem suhtlus eri osapoolte vahel on oluline ka loodusturismis. Kohalike elanike enda loodusteadlikkust tuleb tõsta, et kogukond aitaks kaasa turismi edendamisele, mitte ei rikuks kohaliku piirkonna potentsiaali. Kohalike toodete arendamist peab muutma populaarsemaks - näiteks peaks kohalikke tooteid müüma IGAL kohalikul laadal, üritusel jne. Üheks võimaluseks on ka suurendada koostööd loodusturismi ja kultuuri vahel. Kuidas ühendada kunsti loodusega? Linnulaulu konkurss raadios - kes ja kus salvestas ilusaima linnulaulu. Teistmoodi lähenemine - tuua loodust loodusesse - näiteks puukujud metsadesse, parkidesse jne. On suur vahe, kas kuju on kunstigaleriis või looduses - keskkond annab kunstile palju juurde! Looduspaketid - näiteks kontserdid looduses, soos, koos majutuse ja kohaliku toiduga - oluline on kogu paketi ja terviku olemasolu. See toob rahva "metsa"! "Roheliste" ürituste korraldamine - näiteks ökotoidu laadad, loodustoodete laadad. Looduses looduse maalimine. National Geographicu kollaste akende projekt - eesmärgiga tuua inimesi loodusesse ilusaid kohti märkama ja nautima. Näide Eestist „Elu kahe maailma piiril“. „Mount Rushmore National Memorial“ - Ameerikas asuvad raitud näod kaljudes. Loodusfotograafia ja -filmide tegemine. Lapsed loodusesse - raamatute ja juttude koostamine ning piltide joonistamine, õppimine looduses. Looduse andide (lehed, kivid, puit, vesi, liiv jne) kasutamine kunsti loomiseks. Kokkuvõttes saab öelda, et inimeste huvi puhta looduse vastu on kasvav. Oluline on säilitada puhas loodus läbi teadliku käitumise ja mõistliku tarbimise. Tahame ju, et ka meie järeltulijatel oleks võimalik linnulaulu saatel telgis ärgata ja päev „värske õhu mürgitusega“ lõpetada. LINC on tegevusgruppide algatus! LINC on Austria, Saksamaa, Eesti ja Soome kohalike tegevusgruppide endi poolt algatatud koostöövorm, mille raames korraldatakse koostöös riiklike maaeluvõrgustikega iga-aastane kokkusaamine. LINCi algatajamaa on Austria, kus ka 2010. aastal LAG Hohe Salve eestvedamisel toimus esimene LINC konverents. LINC 2011 toimus Saksamaal, LINC 2012 Eestis, LINC 2013 Soomes ja LINC 2014 taaskord Austrias. LINC on tõestanud, et on olnud edukas üritus! Itaalia oli esimene uute LINCi korraldajamaade seas. Ka tulevaste aastate LINCide korraldajad on juba ära jagatud - järgmisel aastal toimub LINC esmakordselt Ungaris, 2017.a esmakordselt Luksemburgis, siis 2018. aastal taaskord LINCi algatajamaal Austrias ning 2019.a Soomes. LINC 2015 - üle 200 LEADER-tegevusgrupi esindaja kogemusi vahetamas LINC 2015 konverentsil Itaalias osales kokku 221 maaelu edendajat üle kogu Euroopa. Austriast 12 kohalikku tegevusgruppi, Soomest 8, Itaaliast 4, Saksamaalt 3, Luksemburgist 3, Rumeeniast 3, Hispaaniast 2, Tšehhist 2 ning ühe tegevusgrupiga olid esindatud ka Ungari, Leedu ja Slovakkia. Lisaks ka ministeeriumide, riiklike maaeluvõrgustike, Euroopa Komisjoni, Euroopa maaelu arengu võrgustiku, ELARDi jm maaelu arengu eest seisvate organisatsioonide esindajad. Eesti tegevusgruppide esindajatekogu koosnes koguni 10 erineva tegevusgrupi liikmetest - Järva Arengu Partnerid, Arenduskoda, Mulgimaa Arenduskoda, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Raplamaa Partnerluskogu, Virumaa Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Partnerid, Peipsi-Alutaguse Koostöökoda ja Tartumaa Arendusselts. Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku üksusest osalesid Krista Kõiv, Konstantin Mihhejev ja Helene Kõiv. Eesti LEADER tegevusgrupid ootavad uut toetuste perioodi. Samas piiriülese koostöö osas on kokkulepped sündimas. Näiteks sõlmisid kaks Eesti tegevusgruppi (Arenduskoda ja Pärnu Lahe Partnerluskogu) eelkokkuleppe piiriülese noorteteemalise koostööprojekti tegemiseks Tšehhi tegevusgrupiga. |
Viimati muudetud: 30.01.2024