VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2015-11-24
Nr:	293
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5345&page=3265&action=article&
Teema:	Maaelu areng
Alateema:	Külade areng
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa südames peeti II Euroopa Maaelu Parlamenti
Kirjatüki autor:	Anneli Kana, Krista Habakukk ja Andrus Saliste, Piret Leskova ja Kristiina Timmo, Kaul Nurm
Organisatsioon:	Külaliikumisest Kodukant, Eesti Leader Liit, Eesti Talupidajate Keskliit
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5344&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Saksamaa piiril asuv Austria väikelinn, 5000 elanikuga Schärding, võõrustas 4.-6. novembrini 2015 umbes 250 maapäevalist 40 riigist. Euroopa Maaelu Parlament ehk Maapäev on sündmus, mis kätkeb endas võimalusi, koostööd, arvamuste paljusust ja ühiseid väärtusi. Eesti ja Rootsi - eksperdid, kes on enim Maapäevi korraldanud Euroopa Maapäeva tunnuslause „Kogu Euroopa peab elama!“ („All Europe shall live!“) sai alguse Rootsist, kus algatati analoogne liikumine juba aastaid tagasi. Liikumise põhjustas Rootsi poliitikute suhtumine, mis lähtus peamiselt Rootsi pealinna ja suurlinnade huvidest. Eestis on Rootsi analoogiks organisatsioon Eesti Külaliikumine Kodukant, mis kannab samu väärtusi ja seisab maaelanike huvide eest. Eesti ja Rootsi külaliikumise eeskujust lähtutakse ka Euroopa Maapäevade korraldamisel. Ametlikes korraldusdokumentides on nimetatud Rootsi-Eesti mudelit, mille kohaselt ka tegevused planeeritud olid. Maapäeva toimumiskoha ümbruses toimusid õppereisid, eelnevalt tõstatatud teemadega töötoad, mille läbiarutamise tulemusel sündis plenaaristungil ühine arusaam. Nii nagu Rootsis ja Eestis, on ka Euroopa maapäeva „vundamendiehitajateks“ ja algatajateks maakogukondade eestvedajad, kes valutavad südant maapiirkondade elujõu eest. Tegemist on võimsa kodanikuühiskondliku liikumisega. Mitmepäevane sündmus algas õppereisidega. Järgnevalt saate lugeda osalejate muljeid erinevatelt reisidelt. Muusikaõpe, kohaliku kogukonna väärtustamine, kõrvitsaseemneõli ja maitsetaimed Kaul Nurm ja Andres Saliste Külastasime Pramtali LEADER tegevuspiirkonnas esmalt ühte kooli, mis pakkus lisaks põhiharidusele ka muusikaõpet. Mis aga selle kooli eriti väärtuslikuks tegi, oli kohaliku kogukonna väärtustamine. Loodud oli kooli muusikainstrumentide muuseum, kogukonnakunstnike näitus, samuti kohaliku klaasikunstniku püsiekspositsioon ning koduloo- ja ajaloomuuseum. Muuseumi eksponaadid olid annetatud kohalike elanike poolt ning muuseum leidis kasutust õppetöös. Koos saavutataksegi järjepidevus ja ühtehoidmine! Põllumajandusega olid otsesemalt seotud kaks märkimisväärset külastust ühistutesse. Esimene ühistu "Pramoleum" sai alguse viie talupidaja initsiatiivist hakata tootma kõrvitsaseemne õli. Teatavasti on kõrvitsaseemne õli väga väärtuslik toidulisand, milles mitmed olulisi mineraale, vitamiine ja mikroelemente. Tegevustega alustati 5 aastat tagasi. LEADER programmist saadi nii vaimset kui materiaalset tuge. Tänaseks on ettevõtmisest kasvanud välja 70 talupidajaga ühistu. Ühistu liikmed kasvatavad seemnekõrvitsat kokku 400 hektaril. Ühistul on soetatud kõrvitsa külviks ja koristuseks vastavad masinad, samuti õlipress. Kõrvitsaseemne õli toodetakse spetsiaalsetest õlikõrvitsa sortidest. Ühistu toodeteks on esmaselt kõrvitsaseemne õli, kuid müüakse ka kuivatatud seemneid ja röstitud kõrvitsaseemneid, lisaks sellele veel erinevaid tooteid, kus ühe komponendina on kasutatud ka kõrvitsaõli ja -seemneid, näiteks pagaritooted ja pasta. Ühistu annab tööd kaheksale inimesele. Huvitav oli ka käik ühistusse "Schneiderbauern", mis tegutses maitsetaimede kasvatamise, töötlemise ja turustamisega. Kokku kasvatatakse kuut erinevat kultuuri - kööme, koriander, õlilina, spelta, moon ja tilliseemned. Kõiki neid kultuure saab kasvatada mehhaniseeritult ning sisse on seatud külvikorrad. Ühiselt toimub saagi töötlemine, erinevate toodete valmistamine, pakendamine, hoiustamine ja turustamine. Kokku on ühistus 27 talu, mis kasvatavad maitsetaimi 150 hektaril. Kokku kogutakse saaki 140 tonni aastas. Üksinda poleks ükski selle piirkonna talupidajatest suutnud neid äriideesid teostada, kuid üheskoos tegutsedes saavutatakse äris püsimiseks vajalik toodangu maht ja võime olla püsivalt toodetega turul. Kõiki neid näiteid saabki kirjeldada märksõnaga - koostöö naabritega! Üle-euroopaline "roheline liin", ökoloogiline võrgustik ja LEADER-projektid Õppereisil külastasin Austria-Tšehhi piiriäärset regiooni Mühlvierter. Esimene külastus toimus piirkonna looduskeskusesse, mis tegeleb lisaks kohaliku pärandkultuuri ja looduse tutvustamisele ka üle-euroopalise „rohelise liiniga“. See hõlmab riigipiiride kokkupuutepunktidel linnu- ja loomariigi tutvustamist põhjast-lõunasse. Teine külastus oli piirkonda, kus kohalike ettevõtjate poolt on loodud võrgustik, mis tegeleb ökoloogilise ravi- ja maitsetaimede kasvatamise, töötlemise ja turustamisega. Ühistööna toodetakse aastas ligi 2000 tonni erinevaid tooteid - maitsesoolad, teed jne. Ka teised kohalikud ettevõtted kasutavad oma toodetes lisaks just neidsamu piirkondlikke maitsetaimi jm tooteid. Ühiselt on loodud kauplus, antakse välja erialast kirjandust ning võrgustikku kuuluvate tootjate kaupu müüakse ühise kaubamärgi „BERG KRÄUTER“ all. Piirkonnas on LEADERi toel ellu viidud mitmeid projekte. Märkimist väärivad näiteks „Täidame poeaknad“, kus püüti kogukondadega koos leida maapiirkonnas suletavate kaupluse ruumidele uus kasutus. Nii kaasati tegevustesse kunstnikke, käsitöölisi jt ning projekti tulemusena said osad ruumid uue kasutuse. Piirkonna talunike ühisprojektis, kohaliku toidu väärindamiseks, loodi piirkonna toidule ühine kaubamärk. Et piirkonnas on palju ratsatalusid, siis arendati turismivaldkonnas just ratsaturismi teenuseid ja talude omavahelist koostööd. Noorte teemal viidi läbi tegevusi, mis aitasid ellu viia noorte endi poolt algatatud ideid. Piiriülesed koostööprojektid ja "Ideede kanal" Kristiina Timmo ja Anneli Kana Õppereisil külastasime Ülem-Austria-Saksamaa piiriüleseid koostööprojekte Bavaria piirkonnas. Nähtu ja kogetu olid suunatud ühisosa suurendamisele piiriäärsel alal ning hõlmasid kultuuripärandi ja loodusväärtuste kasutamist turismi hoogustamiseks. Koostööprojektide seminaril jäid kõlama LEADER programmi rakendamine ning noortele suunatud põnev uuenduste loomise programm. Tegemist oli ühe huvitava projektiga „Ideede kanal“ mille raames koguti projektiideid, millest parimad ka teostati - võrreldav start-up tegevusega. LEADERi puhul on mastaabid võrreldes Eestiga muidugi erinevad - rahvaarv on kordades suurem kui meie keskmistel tegevusgruppidel, samas esitatavate projektide arvud on väiksemad, kuid eelarved umbes samas suurusjärgus nagu meil. Tänu regionaalsele juhtimistasandile toimub ressursside integreeritud juhtimine ning erinevate programmide raames tehakse palju koostööd. Praktiliste näidetena külastasime Frauensteini lossikompleksi, mida haldab selleks loodud sihtasutus ning, mis pakub mitmeid turismiteenuseid, sh on väga tugevalt esindatud just loodusturism. Teine külastus viis grupi seisma riigipiiri „kohale“, ühishankega ehitatud sillale, mis ühendab Wernsteini Austrias ja Neuburgi Saksamaal. Sild sümboliseerib ka otsest seost kahe kogukonna vahel. Naised ja naiste osakaal maapiirkondade väljarändes Piret Leskova Eesmärk oli külastada piirkonna paremaid praktikaid, et näha kuidas Scärding’i piirkonnas hoitakse ära naiste väljarännet. Piirkonnas tegutseb suurfirma, mis tegeleb puitakende ja -uste tootmisega ning kus töötab suurel hulgal naisi. Naiste elamist maapiirkondades peetakse piirkonna jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliseks - kui pole naisi maapiirkonnas, pole ka piirkonnas elu ega ka jätkusuutlikkust. Tutvustati ka MTÜd „Impulsfrauen“, mis tegeleb just naiste väljarände probleemidega. Kohtusime naistega, kes on vaatamata kõigele jäänud elama maapiirkonda ning muutnud oma hobid sissetulekuallikaks. Näiteks alustas üks mitmelapsega ema lastekasvatamise kõrvalt oma seebikeetmisettevõttega. Brigitte Ruhland leidis mooduse, kuidas kanda oma traditsioonilised käsitööoskused üle modernsesse vormi. Ta sai üleriigiliselt tuntuks nahkkottide valmistamisega ning seda äri juhib ta kodus. Elvira töötas kokana, kuid ühel hetkel otsustas ta avada oma toitlustuse äri, kus kasutab vaid piirkonnas tegutsevate talude tooteid ning seisab regionaalsuse ja paikkondlike arenguvõimaluste eest. Külastati ka Schärdingi lähistel asuvat peretalu, kus varem pereõena töötanud Sandra Kothbauer viis ellu oma unistuse - lisaks piimakarja ja viljakasvatusele tegeletakse nüüd talus ka lastele looduse ja talupidamise alaste teadmiste jagamisega. Vahel tunduvadki kõige lihtsamad asjad kõige põnevamana. Näiteks anti igale külastajale väike kaanetatud klaaspurk, mille sees oli selle farmi rõõsk koor. Külastajad pidid purki raputama seni kuni tekkis enda valmistatud ilus kollane võitükikene, mille sai talus küpsetatud leivaga ära süüa. Selline tore tegevus tekitas palju elevust ja liitis suurepäraselt õppereisil osalejaid, ergastas meeli ning pani inimesi omavahel vahetumalt kogemusi jagama.“ Töörühmad Teisel päeval osalesid Eesti delegatsiooni esindajad mitmetes erinevates töörühmades. Töörühmade eesmärk oli üle vaadata koostatava Euroopa Maaelu Manifesti punktid ning vajadusel seda täiendada ja lahti mõtestada. Eestvedamine maaelu arengus (Leadership in rural development) Olulisemate aspektidena tuli esile usaldus ja vastutustunne. Sünergia tekib kodanikuühiskonna, omavalitsuste ja erasektori partnerlusest kui pakutakse üksteisele tuge, leitakse ressursse ning julgustatakse inimesi ja piirkondi looma innovaatilisi ja kestlikke lahendusi maaelu arendamiseks. Inimene ja riik (People and governments) Peamine fookus oli teemal, kuidas siduda riiki inimesega. Teemarühmas jäi kõlama, et ühendused on parimad inimese ja avaliku sektori ühendajad. Et teha tulemuslikku tööd. on vaja, et valitsus usaldaks rohkem ühendusi. Ühenduste enda poolt on võimalus jagada järjest enam häid praktikaid - seda lisaks oma koduriigile ka üle-euroopaliselt. Noorte kaasamine (Young people) Noorte teemarühmas oli peamiseks kõneaineks tegevused, mis loovad eeldusi, et noored jääksid maapiirkonda. Kuigi riigid on erinevad, on teemafookused samad. Vajadus on luua noortele keskkond, mis on neile atraktiivne ja ei piira noore inimese soove. Lisaks tuli kõne alla teema, et tihti on piiranguks põlvkondade vahelised erisused. Pildile toodi ka vajadus toetada noorte poolt loodud ettevõtluse kasvu. Olgu selleks siis kasvõi maksusoodustused esimese kolme aasta tööjõukulude tasumisel. Rootsi esindaja tõi välja termini URBAN NORM, mis tähendab, et noored soovivad küll elada maapiirkonnas, kuid teha seda linnaelu normide järgi. Uusasukad, immigrandid ja pagulased (Newcomers, migrants and refugees) Töötoa arutelu oli üsna kirglik, sest osalejate arvamused ja argumendid olid kogemustele tuginedes väga erinevad. Olid esindatud riigid, mis võtavad leebe migratsioonipoliitika tõttu vastu kümneid tuhandeid pagulasi. Oli ka riike, kus miljonites põgenikud on vaid läbirändajad, tekitades hulgaliselt probleeme. Arutelu kolmeks suunaks olid: toimetulek pagulastega kohapeal - lõpp-punkti saabujad Rootsis, Saksamaal, Soomes, Austrias jm läbirändega seotud küsimused - Balkani maad, Sloveenia, Ungari ühiskonnas levivad hirmud, eelarvamused ja lõhenemine - teiste seas ka Eesti. Kokkuvõttes oli oluline osa mõttel, et teemast tuleb avatult ja kogukonda kaasavalt rääkida, tehes seda ennetavalt ja argumenteeritult. Väiketalud ja perefarmid (Small and family farms) Arutati väiketalude panust maapiirkonda arengule ning seda, millist laiemat jätkusuutlikku kasu annavad need muutuvas maailmas. Peateemaks oli see, millist põllumajanduspoliitikat tuleks kasutada, et säilitada peretalude süsteem Euroopas. Peretalude elujõulisus püsib vaid läbi oma tegevuste mitmekesistamise, lisades toodetele väärtust, tehes koostööd teiste talude või ettevõtetega toiduahelates. Väike- ja peretalude olukord on riigiti väga erinev – Musta mere ja Balkani piirkonnas on need valdavaks põllumajanduslikuks tootmisvormiks, Kesk-Euroopas on olulisemaks muutunud suurtootmine. Samas on väiketootmine väga toetustetundlik ning vajab suuremat tähelepanu. Toetusvormid peaks varieeruma ning olema seotud ka üldise maaelu korraldusega. Keskenduma peaks koostööle kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ühistutega ja tootjatega. Rohkem peaks toetama ka noortalunikke. Üldine arusaamine oli see, et väiketalud, mis toodavad väiksema osa toiduainete üldmahust, on ühiskonnale väga vajalikud ja mitmed töötoas esinejad nõudsid, et väike- ja peretalud tuleks seada riikide põllumajanduspoliitika keskmesse. Euroopa Maaelu Manifesti koostamine Euroopa Maapäeva oluliseks väljundiks oli ühise sõnumi koostamine ning kolmanda päeva plenaaristungil vaadati üle dokumendi kõik punktid, töötubades tehtud täiendused ja hääletades võeti vastu Euroopa Maaelu Manifest. Manifest hõlmab 30 võtmeküsimust, tulenes 40 riigis läbiviidud kampaaniatele, mille ettevalmistamisel osales tuhandeid maainimesi. Euroopa II Maapäev kutsus üles maainimeste ja valitsuste vahelisele uuele ja õiglasele partnerlusele. Samas tunnistatakse manifestis, et maainimestel ja maakogukondadel on ka endil kohustus tegutseda oma heaolu nimel, kuid nõutakse, et kõigi tasandite valitsused, sealhulgas Euroopa institutsioonid peaksid ka ühiselt selle otsustava partnerluse tõhususe heaks töötama. Sõnumi eesmärk ei olnud pelgalt nõuda, vaid anti ka sõnum, et oleme valmis vastutama. Pakuti välja võimalikke lahendusi, kajastati toimivaid näiteid. Töögruppide edulooks saab pidada kindlasti ka eri riikide esindajate ühiseid arutelusid. Seega võib julgesti väita, et Maapäeva manifesti teksti võib vaadelda kui alt-üles tulnud ideede ja ettepanekute kogu. Elu Euroopas ei ole vaid linnades, elu Euroopas on kõikjal. Vastutus igakülgse arengu eest riikide erinevates piirkondades lasub riikidel endil ja seda läbi koostöö tegemise. Koostöö riigisektori, erasektori ja kodanike vahel - teisiti pole õnnestumine võimalik. Manifest edastatakse Euroopa Parlamendile, Euroopa Komisjonile ja olulistele võtmeisikutele. Iga riik kontakteerub eraldi ka oma rahvusliku tasandi otsustajatega ning tutvustab ja diskuteerib Manifestis kajastatud teemadel. Ideede turg, algatuste turg ja "rahvusvaheline toidu- ja joogimess" Ideede turul esitlesime oma pikaajalist kogemust korraldada Eesti Külade Maapäevi. Koostasime selleks suure plakati ja levitasime Maapäevade trükiseid. Algatuste turg kujutas endast mõne omal maal edukaks kujunenud algatuse tutvustamist. Eestipoolsel esitlusel rääkisime taas nii Maapäevast kui kodanikualgatuslikust kampaaniast ja suursündmusest aga ka 2014. aastal edukalt toimunud Avatud talude päevast. Jagatud õhtusöök kujutas endast tõelist rahvusvahelist toidu- ja joogimessi. Iga riigi esindajad olid katnud väikese lauakese parimate paladega piirkonna toidukultuurist. Eesti delegatsioon esitles Rebaseonu suitsulihatooteid ja koduleiba, Mulgi köögiviljakrõpse, Taarapõllu talu marjakrõpse, käsitööna valminud suitsuvorste, Pajumäe juustu, Pärnamäe pagarite seemnemaiusi ja paari tuntumat kangema kraami kaubamärki. Euroopa Maaelu Parlamendist tõotab kujuneda kindel traditsioon Seda siis, kui jätkub indu ja teotahet protsessi jätkata, oma soovide ja õiguste eest jätkuvalt seista ning Euroopa maainimeste hääled kaugele kajama panna. Järgmine Maapäev peaks toimuma 2017.a sügisel ning juba nüüd on pandud idanema mõtteseeme, et see toimub liikumise Kodukant eestvedamisel Eestis. Lõplik kokkulepe sünnib 2016. aasta alguses, kuid on suurepärane võimalus tõmmata endale sellise mastaapse ettevõtmisega tähelepanu paar kuud enne Eesti Euroopa Liidu eesistumist (2018.a I pool). Töö selle nimel on juba alanud. Seega - Euroopa II Maapäev on lõppenud ja ettevalmistused III Maapäevaks juba käivad. Liikumise Kodukant esindajate osalemist Maapäeval toetasid Maamajanduse Infokeskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

« Tagasi