INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2016-02-03
Nr:	301
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5452&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa maaeluvõrgustik
Alateema:	Ülevaade
Kirjatüki pealkiri:	Euroopa maaelu arengukavad
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=5450&page=3265&action=article
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Uus maaelu arengukava rakendamise periood kannab aastanumbreid 2014-2020, kuid viimased liikmesriikide arengukavad said Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud alles 2015. aasta 23. detsembril. Ka sel perioodil oli näha, et planeerimisele ja kavandamisele läheb üsna palju aega. Samas on võrreldes eelmise perioodiga toimunud päris palju muudatusi. Maaelu arengu poliitika on koos Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi suundadega kaasatud ühisesse strateegilisse raamistikku ning nende fondide rakendamiseks on sõlmitud partnerluslepingud. Kellel on tõsisem huvi leiab liikmesriikide partnerluslepingud SIIT! Maaelu arengukavasid on palju! Maaelu arengukavade arv ei võrdu liikmesriikide arvuga, sest suurtel riikidel on piirkondade ja liidumaade jaoks eraldi maaelu arengukavad. Näiteks on isegi meie naabril Soomel on kaks arengukava, üks Mandri-Soome ja teine Ahvenamaa jaoks. Alates sellest perioodist on ka Prantsusmaal igal regioonil oma arengukava, mis teeb selle liikmesriigi maaelu arengukavade arvuks kokku 28. Terves Euroopas on kokku 118 maaelu arengukava, millede rahaline väärtus ületab 161 miljardit eurot. Liikmesriikide arengukavade faktilehed on leitavad Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kodulehelt enrd.ec.europa.eu/en/policy-in-action/rural-development-policy-in-figures/rdp-summaries-2014-2020 Kokkuvõtteid ja ülevaateid leiab ka: ec.europa.eu/agriculture/rural-development-2014-2020/country-files/ Maaelu arengukavade eesmärgid on jaotatud kuueks prioriteediks: Prioriteet 1: Teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades; Prioriteet 2: Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamine; Prioriteet 3: Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses; Prioriteet 4: Põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine; Prioriteet 5: Ressursitõhususe edendamine ning vähese süsihappegaasi heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris; Prioriteet 6: Sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine; Täpsemalt Maaeluministeeriumi kodulehel www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-2014-2020 Meetmeid oli igal liikmesriigil võimalik valida Euroopa õigusaktides kirjeldatud 20 meetme hulgast. Meetmete koostamisel on võimalik toetada ühe või mitme prioriteedi eesmärke. Päris kõiki 20 meedet ei kasutanud aga ükski liikmesriik. Näiteks Eestis võetakse selle perioodi jooksul kasutusele 14 meedet. Täpsemalt Eesti maaelu arengukava 2014-2020, mille terviktekst on samuti leitav Maaeluministeeriumi kodulehelt. Maaelu arengukavade rakendamise algusele pühendatud konverents Euroopa maaelu arengu võrgustiku (ENRD) kontaktpunkt koostöös Euroopa Komisjoniga korraldas 1. veebruaril 2016 Brüsselis konverentsi "Avame maaelu arengukavade potentsiaali". Sündmus oli pühendatud perioodi 2014-2020 maaelu arengukavade rakendamise algusele. Algselt pidi konverents toimuma 24. novembril 2015, aga jäi tookord terroriohu tõttu pidamata. Konverents koosnes kahest osast: maaelu arengukavade ülevaadetest ja rühmaaruteludest. Maaelu arengukavade kohta tegid ülevaate Jerzy Plewa ja Guido Castellano Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadist (DG AGRI). Toodi esile, et seekordne suund keskendub inimkapitali arendamisele ja tulemustele suunatud tegevustele. Palju on uusi meetmeid. Tulemustele suunatud tegevused toovad esile pidevalt lihtsustamise vajadust. Toetuste administreerimine ei tohiks minna kallimaks kui toetus ise. Meetmete rahalise osakaalu osas on jätkuvalt kõige suurem osakaal investeeringutoetustel. Konverentsil mainiti ka maaeluvõrgustike positiivset rolli maaelu elavdamisel ja sidusrühmade kaasamisel. Maaelu arengukavade planeerimise näited olid seekord Hollandist, Saksamaalt Rheinland-Pfalzi liidumaalt ja Prantsuse Rohne-Alpes piirkonnast. Näiteks panustab Holland väga palju keskkonnale. Prantsusmaa jagas oma kogemusi, kuidas oli teha arengukava piirkonnale. Saksamaa eesmärk oli teha lihtsalt paindlikult ja arusaadavalt. Siiski ei saavutatud sellist lihtsustamise taset nagu sooviti, sest reguleerivaid õigusakte nii Euroopas kui Saksamaal väga palju. Konverentsi rühmaaruteludel oli fookuses see, mida saaks juba nüüd muuta ja lihtsustada, et maaelu arengukava ideed majandusarengu ka maale tooks. Sisukast arutelust mõned märksõnad: Kogemusi vahetamine liikmesriikide vahel; Temaatilised seminarid - eelkõige uute meetmete rakendamise osas; Suurem tagasiside Euroopa Komisjonilt; Koostöö audiitoritega - nõuandeid; Näited ja näidete andmebaasid. Konverentsi ettekanded ja rühmatööde kokkuvõtted on väljas Euroopa maaeluvõrgustiku kodulehel, kust saab nendega lähemalt tutvuda - enrd.ec.europa.eu/en/en-rd-events-and-meetings/RDP-Conference-20160201

« Tagasi