EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2017-08-30
Nr: 368
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6377&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri: Millise suuna võtab EL ühine põllumajanduspoliitika tulevikus?
Kirjatüki autor: Meeri Maastik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6376&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 1962. aastal loodud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) juurteks on 1950. aastate sõjast vintsutatud Lääne-Euroopa. Aeg, kui põllumajandus oli halvatud ning piiratud oli toiduainetega varustamine.

Nüüd on ÜPP oma olemuselt palju laiem.

Praegu on ÜPP peamiseks eesmärgiks kindlustada eurooplastele stabiilne ja säästvalt toodetud turvaline toit taskukohase hinnaga, tagades samal ajal põllumajandustootjatele mõistliku elatustaseme.

Kuigi ÜPP on läbi aegade saanud palju kriitikat ning on läbinud mitmeid uuendusi, et kohaneda maailma muutustega, võib seda siiski pidada edulooks.

"Ei ole kusagil mujal multirahvuselises keskkonnas ettevõtmist, mis põhineb seadusandlusel ning mis mõjutab nii suure hulga talunike elu. See on erakordne!", rääkis Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsiooni Copa&Cocega esindaja Brüsselis 7. juulil toimunud konverentsil "The CAP: Have your say".

Kõigil oli võimalus kaasa rääkida

Arutelud, milline võiks välja näha tuleviku ÜPP, on juba ammu alanud. Euroopa Komisjon algatas 2. veebruaril kolmekuulise avaliku konsultatsiooni Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle pärast aastat 2020, mil lõpeb praegune eelarveperiood.

Avalikul konsultatsioonil kutsuti põllumehi, nende esindusorganisatsioone ja kõiki, kes põllumajanduse ning toidutootmise tuleviku vastu huvi tunnevad, arvamust avaldama. ÜPP reformi eesmärk on poliitika kaasajastamine ja lihtsustamine.

Ühine põllumajanduspoliitika on Euroopale oluline

Olulisust näitas ka inimeste rohkus, kes jagasid oma mõtteid avalikul konsultatsioonil. Kokku esitati kõikidest liikmesriikidest 322 912 ettepanekut. Selline tulemus on vastanute arvult läbi aegade ÜPP konsultatsioonides teisel kohal. Näiteks 2010. aastal toimunud ÜPP avalikul konsultatsioonil tehti 5700 ettepanekut. Konverentsil "The CAP: Have your say" tehti esimene avalik kokkuvõtte tulemustest.

Kokku oli 28 suletud küsimust ja 5 avatud küsimust, millele vastates oli võimalik ka ettepanekuid esitada. Internetipõhisele küsimustikule oli vastuseid 58 520, vastanutest ligi kolmandik (36,5%) olid talunikud, peaaegu pooled (47,7%) teised kodanikud ja 15,8% erinevate organisatsioonide esindajad.

57% avaliku arutelul osalejatest arvas, et praegune ÜPP lahendab seatud eesmärke ja väljakutseid. Samas 63% vastanutest arvas, et ÜPP ei tegele piisavalt keskkonnaprobleemidega.

ÜPP kõige koormavateks elementideks peetakse rohestamist, sest see on väga keeruline ja toob kaasa suure halduskoormuse. Samuti peetakse komplitseerituks erinevate toetuste rakendamist, sest taotlusi on raske täita. Seejuures tunti muret, kas ÜPP uuendamine parandaks olukorda või muudaks hoopis kõik veelgi keerulisemaks.

70% avalikus arutelus osalejatest arvab, et tuleks kaotada kattuvused maaelu arengu ja ÜPP vahendite vahel, tuleks rohkem kasutada e-riigi võimalusi ja moodsat tehnoloogiat. Samas võis välja lugeda ka ideid lihtsustamiseks. Näiteks arvati, et vähem bürokraatiat ja suurem läbipaistvus kontrollide puhul muudaks asjad paremaks. Ning keskkonnahoiu eesmärgil võiks kasutada motiveerivaid makseid.

Kokkuvõtte avalikust konsultatsioonist leiab SIIT

Mis saab edasi?

Pärast avalikku konsultatsiooni, töögruppe ja konverentsi koostab Euroopa Komisjon ÜPP moderniseerimise kohta teatise, mis tehakse avalikuks selle aasta lõpus.

Konverentsil toodi välja mõningad olulised teemajaotused, millega võiks uus ÜPP tegeleda:

innovatsioon (koolitused, nõustamise teenused - digitaalne revolutsioon);
keskkond (ressursi- ja keskkonnasäästlikkus, kliimamuutused);
riskijuhtimine (me elame ebakindlas maailmas ning peame mõtlema, kuidas kujundada head riskijuhtimise meetmed).

Üritusel räägiti veel mitmetest kitsaskohtadest, mis põllumajandust mõjutavad: rändekriis, Brexit, terrorism ja lisaks sellele keskkonnaprobleemid, vähene digitaliseerimine ja elanikkonna vananemine.

Järgmise perioodi ÜPP-lt oodatakse palju, samas ei saa läbi ühe poliitika kõigele lahendusi otsida. Seejuures ei tohi unustada ÜPP algseid eesmärke ja seda, mis sellega juba saavutatud on. Me kõik tahame osta poest kvaliteetset toitu mõistliku hinnaga ning imetleda maalilist maastikku metsatukkade vahel.

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo