EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2017-09-27
Nr: 371
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6424&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Ettevõtlus
Kirjatüki pealkiri: Legendiga toidubränd - hea sisu paremasse vormi!
Kirjatüki autor: Meeri Maastik
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6422&page=3265&action=article
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: 8. septembril 2017 toimus Eesti toidu kuu raames esmakordselt Lõuna-Eesti Toidukonverents. Konverents oli suunatud väikestele ja suurematele toidutootjatele ja -pakkujatele, et anda neile inspiratsiooni ja häid mõtteid, kuidas oma tooteid paremini turundada ja müüginumbreid kasvatada. Kindlasti andis üritus ka hea võimaluse osalejatele, et üksteisega kohtuda ja kogemusi vahetada. Konverents kandis alapealkirja "Hea sisu paremasse vormi!"

Konverentsi korraldajate nimekiri oli pikk - Tartu Ärinõuandla, TÜ Taluturg, Tartumaa Arendusselts, Mulgi Kultuuri Instituut, Jõgevamaa Koostöökoda, Peipsimaa Turism, Põlvamaa Arenduskeskus, Tartu Teaduspark, Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus, Valgamaa Arenguagentuur, MTÜ Võrumaa Talupidajate Liit, MTÜ Sangaste Rukkiküla.

Lugu räägib enda eest

Tänapäevane maailm on täis tuhandeid fantastilisi toidutooteid. Selleks, et suures kaubandusketis silma paista peab produktil olema see "miski", mis eristab seda teistest samasugustest jogurtitest, küpsistest või marmelaadidest.

Konverentsil ettekandega esinenud brändide looja Leslie Laasner teab, et hea brändi puhul on üks olulisemaid nüansse loo või legendi olemasolu. Kui tema käest küsiti, kuidas näeb välja ühe brändi loomise protsess vastab ta kiiresti: "Põhiline aur läheb brändide kõnekeele loomisele, loo mõtlemisele, mille järgi tarbijad hakkavad seda eristama, see on väga tähtis".

Väiketootjate põhiliseks takistuseks kasutamaks suurte ja uhkete reklaamifirmade teenuseid on eelkõige finantsiline pool, samas pole pisikesel toidutootjal alati mõistlik reklaamile tohutuid rahasid kulutada. Saab ka teistmoodi alustada.

Leslie tõi välja kui oluline on turundamisel sotsiaalmeedia kasutamine. Seejuures peab silmas pidama, et Facebooki ja muude sotisaalmeedia kanalite kasutamine pole niisama lihtne ning võtab samuti väga palju aega ja planeerimist.

Sotsiaalmeedia on teinud inimesed kartlikuks seoses eriskummaliste ideede väljatulekuga, sest läbi interneti on oma arvamust väga lihtne avaldada ja hirm negatiivse tagasiside ees on suur.

Nüüdisaegset turgu iseloomustab muutlikkus. "Koguaeg peab olema valmis reageerima, kõik käib hästi kiiresti. Peab olema värske ja pakkuma üllatusmomente", ütleb Leslie teemabloki lõpetuseks.

Võib-olla aitab muutliku meele ja oludega toime tulla neuroturundus, millest andis üritusel ülevaate Tartu Ülikooli turunduse õppetooli juht Andres Kuusik. "Absoluutselt kõik, mis me teeme on seotud neuronitega", räägib Andres. Uurides inimese aju ja närvide maailma turunduslikkus vaatevinklis, annab see meile aimu, mida siis inimesed tegelikult tahavad.

Loodustundlikkus

Kohalik toit ja loodus on mõisted, mis käivad käsikäes. Saame eeslastena uhked olla oma looduse üle. Tundes rõõmu puhtast õhust ja veest ning tarbides ja luues kõike enda ümber keskkonnaga kooskõlas olles.

"Maailmas on 50,9 miljonit hektarit mahedat põllumaad, andes tööd 2,3 miljonile inimesele. Kusjuures mahe toidu osakaal suureneb pidevalt", alustab oma ettekannet Organic Estonia eestseisja Krista Kulderknup.

Mis on siin sõna "mahe" taga? Mahe ei ole vaid põllumajandlik mõiste, vaid hoopis midagi laiemat. See on jätkusuutlikkus, koostöö loodusega, teadlikkus ja elamine loodusega kooskõlas.

Välja on töötatud Organic Estonia nimeline programmi, mille eesmärgiks on luua ja käivitada kogu Eestit hõlmav mahemajanduse tervikprogramm, et edendada maaelu, luua eeldused ühistulisele tegevusele ning keskenduda seeläbi majanduskasvule.

Eesmärgiks on, et 51% Eestist oleks mahe. Esialgu jääb programmi rakendumine veel finantsprobleemide taha.

Loodustundlikkusega on seotud ka holistiline ettevõtlus, millest rääkis konverentsil metsamoor Irje Karjus. Ühendades esivanemate väärtused ja teadmised loodusest uute tänapäevaste lahenduste ja väärtustega, moodustub üks osa holistilise ettevõtluse põhitõdedest.

Maailma mastaabis saavad Eesti ettevõtjad silma paista toodetega, mis on valminud ja alguse saanud naturaalsest ja puhtast keskkonnast. See on väärtus, mida hinnatakse, kuid mille olulisust kipume ise unustama.

Innovaatilisus köidab meeli

Üks võimalus, kuidas oma tootega tähelepanu köita, on olla innovaatiline, pakkuda välja ennekuulmatuid lahendusi ja muuta inimeste elu veelgi mugavamaks.

Nutikatest pakenditest toiduainetööstuses rääkis Peeter Laurson Eesti Maaülikoolist ja Polli aiandusuuringute keskusest. Näiteks kasutatakse pakendites nanotehnoloogiat, ehk siis nanosensoreid, mis annavad meile teavet puuvilja seisundi kohta või liha värskuse astmest.

Nutikad pakendid võimaldavad tänapäeval ka toodet jahutada või kuumutada. Nõnda on lihtne einestada kus iganes ja millal iganes.

Tactical Foodback on leidnud lahenduse, kuidas kodust ja toidukohtadest eemal olles ikka süüa head ja kvaliteetset toitu. Nende idee sai alguse sõjaväe eriüksuste nõudlusest kerge ja kõrge toiteväärtusega toitude järgi. Nad on välja töötanud toidupakid, mis sisaldavad maitsvat naturaalsetest toiduainetest tehtud toitu, aga on külmakuivatatud.

Toitu saab lihtsalt üles soojendada ja pakendit saab kasutada nii toidu kuumutamisel, kui ka taldrikuna. Tiit Rosenberg, kes on ettevõtmise juht ja omanik demonstreeris konverentsil uhkusega oma tooteid ning tekitas sellega saalis teatavat elevust.

Milleks mulle veebileht?

Unistus, et istud palmisaarel võrkkiiges, samal ajal raha teenides, võib saada võimalikuks, arvab Priit Pedastsaar, kes on loov- ja prototüüpimisagentuuri Elixir juht ja ideoloog. Kõlab küll idealiseeritult, kui tänapäeva internetimaailma võimalusi kasutades ei olegi see utoopia. Kuid selle kõige juures on olulisel kohal toode, mida müüakse, sest see peab olema hea.

Miks on meile vaja kodulehekülge? Priit toob välja kolm põhjust: hoiab kokku aega, leiab uusi külastajaid "tänavalt" ja targalt ise tehes ei maksa midagi.

Kui tegeletakse niši tootega, siis pole alati tarvidust tellida endale kalli raha eest uhket veebilehekülge või netipoodi, vaid parem on kasutada juba valmis platvorme.

Enne veebipoe tegemist tasub üldse uurida kui palju oleks konkreetsel tootel ostjaid.

"Oluline mõõdupuu veebipoe puhul on ´conversion rate` ehk mitu külastajat 100st sooritab reaalse ostu,“ lausub Priit. Mida suurem on conversion rate, seda rohkem on ostjaid ja seda suurem käive.

Kõik tundub ju lihtne?

Mida peab siis silmas pidama kui tahame oma maitsvatele eestimaistele toidutoodetele turgu leida? Vastus kõlab isegi liiga lihtsalt. Puhas eestimaine toode, mis köidab meeli legendiga ja paneb tarbijaid imestama uuendusliku mugavusega, on vaid kliki kaugusel sinu köögilauast!

Järgmine Lõuna-Eesti Toidukonverents toimub 28. septembril 2018!

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo