EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2017-10-04
Nr: 372
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6434&page=3265&action=article&
Teema: Euroopa Leader
Alateema: Leader
Kirjatüki pealkiri: LEADER rahvusvaheline koostöö meil ja mujal
Kirjatüki autor: Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6432&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Enamasti paistavad asjad eemalt teistmoodi ja rõõm on suur kui avastad, et hoopis paremad. Sellepärast on hea käia neid kaugemalt vaatamas ja kui teha veel ka koostööd teiste kaugemalt vaatajatega, siis sellest saab vaid kasu tulla!

Koostöötamist toetab ka LEADER. LEADER-meede on oma olemuselt küll väga kohalik toetusmeede, samas saab kohalikku edukalt edendada koostöös rahvusvaheliste partneritega. Tuleb välja, et eestlastel selle tarkuse kasutamine õnnestub. Septembri keskel Leedus toimunud kolmepäevane rahvusvaheline LEADER seminar "Võrgustumine - see töötab!" tõi kokku esindajaid 13 riigist. Toome ka teieni ülevaate LEADER koostööprojektide hetkeseisust.

LEADER rahvusvaheliste koostööprojektide pikk ajalugu

LEADER rahvusvahelised koostööprojektid käivitusid LEADER II perioodil (aastad 1994-1999), mil viidi ellu 140 projekti.

Järgmisel perioodil, LEADER+ (2000-2006), läks rahvusvaheline suhtlemine juba palju elavamaks ja projekte oli juba ligi kolm korda rohkem ehk 383. Rahvusvahelistes projektides osales siis lausa 464 kohalikku tegevusgruppi, mis on üle poole 893-st Euroopa Liidus tegutsenud LEADER tegevusgrupist.

Eelmisel perioodil, aastatel 2007-2013, oli Euroopa liikmesriikides kokku 1469 tegevusgruppi ja tehti 409 rahvusvahelist koostööprojekti. Projektide üldarv küll tõusis, kuid osalemise määr vähenes. Seega on põhjust ärgitada kohalikke tegevusgruppe rohkem LEADER koostööprojekte tegema.

Perioodi 2014-2020 hetkeseis - 11 rahvusvahelist koostööprojekti

Euroopa Liidus on hetkeseisuga LEADER/CLLD kohalikke tegevusgruppe kokku 2266. LEADER tegevusgruppe on 1989 ja CLLD kohalikke tegevusgruppe 277.

CLLD ehk kogukonna juhitud kohalikku arengu tegevusgrupid kasutavad oma piirkonna arendamiseks lisaks maaelu- ja põllumajandusfondi vahenditele ka teiste EL toetusfondide vahendeid või ainult neid. Näiteks ainult Euroopa merendus- ja kalandusfondi vahendeid kasutavaid tegevusgruppe on kokku 174. Euroopa Liidu maapiirkonnast on 54% kaetud kohaliku arengu strateegiatega.

Euroopa LEADER/CLLD eelarve on kokku 9,8 miljardit eurot. Eelarve jaotub nelja ala-meetmesse:

19.1 - Strateegiate ettevalmistamiseks - 1% vahenditest - 97 miljonit eurot
19.2 - Strateegiate rakendamiseks 79% - 7,6 miljardit eurot
19.3 - Koostööprojektide elluviimiseks 4% - 396 miljonit eurot
19.4 - Tegevusgruppide jooksvate kulude katteks ja piirkonna elavdamiseks - 16% vahenditest - 1,6 miljardit eurot

Rahvusvahelised koostööprojektid

Seisuga september 2017 on EL liikmesriikide ministeeriumid andnud (vastavasse SFC-süsteemi) teada 11 rahvusvahelise koostööprojekti käivitumisest kogueelarvega 2,375 miljonit eurot. Numbrid pole küll suured, kuid eriti rõõmustav on see, et lausa kaheksas projektis osalevad Eesti kohalikud tegevusgrupid.

Teiste maade osalus koostööprojektides on hetkel järgmine: Soome (4 projekti), Saksamaa Baierimaa (3), Austria ja Portugal (2) ning ühe projektiga Tšehhi, Hispaania ja Sloveenia kohalikud tegevusgrupid.

Peamisteks koostööteemadeks on:

kultuur ja kultuuripärand
turism
keskkond, loodusvarud ja maastikud
avalikud teenused
teadmiste jagamine

Koostööprojektides osalemise põhjustena tuuakse välja:

Laiendada vaadet kohalikule arengule
Piirkonda uute teadmiste toomine
Edendada kohalikku innovaatilisust
Tutvustada uusi töömeetodeid ja kohalike tegevusgruppide kogemusi
Tugevdada kohalikku partnerlust
Saavutada koos seda, mida üksi on keeruline
Euroopa Liidu identiteedi tugevdamine

... ja palju muud

Sama eesmärk, erinevad lähenemised

Euroopa maaelu arengu võrgustik (ENRD) viis läbi küsitluse rahvusvaheliste koostööprojektide rakendamise kohta. Vastuseid saadi 56 maaelu arengukava piirkonnast (kokku on piirkondi 108), seega saab tuua välja erisusi, millele peab koostööde tegema asudes tähelepanu juhtima.

Mõnedes liikmesriikides on koostöö teemad maaelu arengukavas ära toodud (näiteks Poola MAKis), enamikes maades aga ei ole koostöö teemad piiratud.

Paljudes liikmeriikides või nende piirkondades peavad koostöösoovid olema integreeritud tegevusgrupi strateegiasse, kuid paljudes riikides peavad teemad olema konkreetselt strateegias välja toodud.

Suurem osa maadest lubab koostööd kõikide piirkondadega, näiteks Iirimaa, Sloveenia, Portugal. Osa liikmesriikides on lubatud koostööpartner vaid maapiirkonnast, näiteks Luksemburg, Poola, Rumeenia. Osa liikmesriigid võimaldavad koostööd teha ka linnaliste piirkondade kohalike tegevusgruppidega, kuid vaid Euroopa Liidu liikmesriikide tegevusgruppidega.

Liikmesriikide vahel esineb erinevusi ka selles, kes võib olla koostööpartneriks. Mõnel juhul piisab kui on tegu avaliku ja -erasektori partnerlusega ka mitte-maapiirkonnas, näiteks Soomes, Rootsis, Küprosel, Tšehhis, Rumeenias. Avaliku-erasektori partnerlus, kuid ainult maapiirkonnas, on koostööpartnerina lubatud näiteks Eestis, Lätis, Austrias ja Iirimaal. Samas üsna paljudel juhtudel on võimalik koostööprojekti teha ainult teise kohaliku tegevusgrupiga.

Koostööprojektide taotlemise protseduur, ka siin on liikmesmaade vahel erisus. Enamikel juhtudel on taotlemine võimalik aastaringselt ehk jooksvalt, kuid mitmetes riikides toimuvad rahvusvaheliste projektide jaoks ka eraldi taotlusvoorud, näiteks Portugalis, Sloveenias, Rumeenias, Iirimaal, Lätis, Leedus.

Kes valib välja koostööprojektid? Ka siin on mitmeid erinevaid variante. Kohaliku tegevusgrupi enda valiku otsus on näiteks Eesti, Soome ja Rootsi tegevusgruppidel. Otsustav roll on ministeeriumil näiteks Austrias, Rumeenias, Lätis, Leedus ja Poolas. Küprosel, Iirimaal ja Slovakkias on aga kahetasandiline otsustamine.

Erinevusi on ka rahastamismäärades. Mõned näited. Soome, Kreeka ja Läti rahastavad koostööprojekte kuni 100%. Teised vähem - Iirimaa, Belgia/Valloonia koostööprojektide toetuse määr on 90% ja Sloveenias 85% või veelgi vähem.

Koostööd tehes peavad tegevusgrupid olema tähelepanelikud ka abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude osas.

Toodud loetelu ei ole kaugelt täielik, kuid see annab siiski aimu, millele tuleks koostööd plaanides tähelepanu pöörata. Rohkem andmeid saab Peter Toth (ENRD) ettekandest "The importance and added value of LEADER/CLLD Cooperation for Rural Europe & State of Play of LEADER/CLLD Cooperation in the EU".

LEADER koostöö andmebaasid ja abivahendid

ENRD kodulehelt leiab 31 maaelu arengukava faktilehte, kus on välja toodud põhiandmed rahvusvahelise koostöö tingimuste kohta vastavas piirkonnas. Andmeid täiendatakse jooksvalt.

LEADER kohalike tegevusgruppide andmebaasist (LAG database) leiab hetkel 1843 tegevusgrupi info. Ka seda täiendatakse jooksvalt.

Rahvusvaheliste koostööprojektide partnerite otsinguid on rohkem kui kuuskümmend, viieteistkümnest eri riigist. Vaata millistele projektidele partnereid otsitakse SIIN.

ENRD algatusel käib koos "Rahvusvahelise koostööprojektide praktikute töörühm", kelle ülesandeks on leida lahendusi reeglite lihtsustamiseks erinevate liikmesriikide vahel. Ühe võimalusena töötatakse välja ühised koostöö lepinguvormid ja koostatakse muid abistavaid dokumente.

Eesti maaeluvõrgustik püüab ka omalt poolt rahvusvahelise koostöö faktilehti tõlkida ja nendest ülevaateid teha. Alustame varsti lähimate naabrite rahvusvahelise koostöö reeglite tutvustamisega.

Rahvusvahelised koostööprojektid Eesti osalusel

Nagu eespool juba mainitud, saab rõõmustada Eesti tegevusgruppide üle, kes on üsna pika rahvusvaheliste koostööprojektide nimekirjaga Euroopas juhtival positsioonil.

Eesti tegevusgruppide osalusel on käimas kaheksa rahvusvahelist koostööprojekti. Neis projektides osaleb kokku 11 LEADER tegevusgruppi ja üks kalanduse algatusgrupp - MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing. MTÜ Arenduskoda ja MTÜ Rohelise Jõemaa Partnerluskogu osalevad lausa kahes projektis. Teada on, et rahvusvahelisi koostööprojekte on veel juurde tulemas.

Eestlaste partneriteks on Soome (5 projektis), Läti (3) ja Sloveenia, Portugal, Hispaania, Tšehhi kohalikud tegevusgrupid.

Koostööprojektide teemavaldkondadeks on noored, ettevõtlus, turism, kultuur, muusika, vee- ja merekultuur.

Käesolevate projektide andmete ja lühikirjeldustega saab tutvuda lisatud tabelis. Edukat jätkuvat koostööd!

12. - 14. septembril 2017 Leedus toimunud rahvusvahelise LEADER konverentsi "Võrgustumine - see töötab!" päevakava ja ettekanded

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo