INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2017-11-15
Nr:	378
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6502&page=3265&action=article&
Teema:	Teised võrgustikud
Alateema:	Konverents
Kirjatüki pealkiri:	Turus arutati tuleviku turismitrendide üle
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6501&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	10. Läänemere turismikonverents, mis liigub mööda Balti mere äärseid riike ja linnu, toimus seekord Soome kunagises pealinnas Turus 2.-3.novembril 2017. Peateemaks oli turismi tulevik ja sel teemal võtsid sõna nii turismikorraldajad, ametnikud kui eksperdid ja teadlased. Maailm muutub ja turism ühes sellega. Tänapäeva infotehnoloogia võimalused leida meelepärane külastuse sihtkoht või turismiteenus paneb uued nõudmised ka turismiteenuse arendajatele – individuaalne elamuse otsimine on suuremas fookuses kui kunagi varem. Tuntud kaubamärk ei pruugi tagada külaliste rahulolu. Hinnatakse mitmekesisust ja kohalikku.Turismifoorumi info on leitav: www.balticseatourism.net Globaalsel turismiturul on Põhja- ja Baltimaad aina suuremat huvi äratamas. Näiteks Soomes on turismi arendamisega viimastel aastatel saavutatud päris palju. Turismi osakaalu tõus Soomes oli lausa 16%, mis võrreldes varasema 3-4% on väga hea number. Suuremat tähelepanu on äratab siinne saarestik, rannaalad ja kohalik kaup. Põhja- ja Baltimaad peavad ühiselt töötama piirkonna turismiteenuse arendamiseks. Peame mõtlema, kuidas uutele turistidele atraktiivsed olla. Mida kaugemalt meid vaadata, näiteks Aasiast, seda väiksemad me paistame. Digitaliseerimine kaasaegse turismi võtmekoht Üks võtmekohti kaasaegses turismiarengus on digitaliseerimine. Tänast seisu võib võrrelda omaaegse tööstusrevolutsiooniga. Uue sajandi kommunikatsioon on trükiajakirjanduse asemel internetis ning transpordi vahendid kiired ja mitmekülgsed. Tänapäeva reisija eelistab oma reisi ise korraldada, populaarsust koguvad äpid, mis pakuvad sulle soovitusi mõne sekundiga. Seda nii koha, transpordi kui majutuse osas. Piirkonnas, kus digitaliseerimine jätab soovida, takerdub ka turismitoodete arendamine ja müük. Probleemiks võib olla infotehnoloogia kiire areng, alati ei jõua jälgida, mis on uut. Väikestel ettevõtetel ei ole vahendeid tehnoloogiasse investeerimisel, või võimekust leida infot millist seadet või tarkvara hankida. Ahaa efekt! Tehke nii, et külalised sooviks tagasi tulla. Väljapanekud atraktiivsemaks ja interaktiivsemaks. Kui turist saab osaleda ja olla aktiivne, siis ta on rohkem rahul. Pakkuge turistile põnevaid võimalusi, esitage väljakutseid. Siia sobivad nii öised aktsioonid, turistide mängud ja ülesanded. Võimalused boonuspunkte koguda või oma tegevuste kaudu jõuda erinevatele tasemetele. Võistlusmomendid ja põnevus jätavad suurema elamuse ja soovi tagasi tulla. Doerz – linnakultuur Põneva turismiteenuse eestvedaja Turus on Tomi Virtanen, ettevõtte „Doerz“ asutaja ja juht. Tema veebilehel beta.doerz.com on juhtlauseks „100 coolest things to do with locals“ Ta noppis idee New Yorgist, võimalusest osaleda vahetult kohalike linnlaste elus. See seisnes lihtsas võimaluses inimestega koos süüa teha ja seda siis ühiselt süüa. Väga lihtsad kohalikud asjad avaldavad suurt muljet. Loomulikult saab siia lisada ka linnaelu põnevamaid kogemusi. Kuidas ja mida oma linnast näidata neile, kes ei hooli näiteks ajaloolistest hoonetest või asjadest vaid soovivad osa saada üldisest linnakultuurist. Näiteks linnakultuuri safari. See võib olla selline kogemus, mis alatiseks meelde jääb! Soovitakse elada ja osaleda kohalikus elus. Veeta aega kellegi kohalikuga, osaleda tema igapäeva elus. Millistes kohvikutes käiakse, millistes poodides, kuidas oma igapäeva asju aetakse jne. Isegi vanaemaga poeskäigud on elamus. Kas see saab jätta suure ja emotsionaalse mulje. Söömine ja söögitegemine koos kohalikega. Doerz laiendab oma äri nüüd ka Taanis. Igas linnas on mingid vahvad asjad, mida koos teha. Iidne linnus ja Posanka kuju Turu on kuulus oma linnuse ja toomkirikuga. Samas on edukalt loodud ka kaasaegset ja huvitavat ja sellega maailmas tähelepanu võidetud. Suurima SPA lähistele on paigutatud suuremõõtmeline plastist kuju - Posanka. See on veider kuju, mis on juba jõudnud 10 maailma kõige veidrama linnaskulptuuri nimekirja. Samas ei ole varsti Turus turisti, kes ei sooviks seda oma silmaga näha. Lihtsad kohalikud asjad Maailmas, kus on hakanud domineerima suured kaubamärgid on inimestel soov leida ja tarbida unikaalseid ja kohalikke tooteid. Populaarsust koguvad lihtsad kohalikud asjad, näiteks kohalike väiketootjate toodang. Tõusev trend on keskkonna säästlikkus. Konverentsil esines väikeettevõtja, kes kasvatab aedvilju ja arendab kalakasvatust. Ta kasutab tootmisjääke oma majapidamises ja vähendab seega ka fossiilsete kütuste kasutamist. Seal samas on tal ka restoran ja väike pood. Näiteks võõrustavad nad pea iga nädal välisgruppe oma aias, keda huvitab sellise ringmajanduse võimalus. Mahetoidu turism on üks kasvava trendiga turismiliike. Turismi areng peab meeldima kohalikele elanikele See, et sinu kodukohas käivad turistid, peab meeldima ka kohalikele elanikele. Turist soovib olla piirkonda teretulnud. Oma piirkonda turistile müüa peab olema siiras ja motiveeritud, nii saavutatakse oodatust suurem edu. Turistid hindavad kohalikke lugusid, mahetoitu ja tooteid. Turismiarendajad peavad ka seda rolli tõsiselt võtma. See on turismipoliitika kujundamise väljakutse. Eesti EHE-märgis Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht, esines ettekandega teemal kuidas Eestis on välja arendatud ökoturismi kvaliteeti esindav EHE-märgis ja mida see Eesti turismiarenduses tähendab. EHE – see on Ehtne ja huvitav Eesti! Märgis esindab just sellist turismi tuleviku trendi, millele tähelepanu suureneb. Väiketootja tegutsemine turismialal ei ole kerge, seega on oluline neid tunnustada ja motiveerida. Tore oli tõdeda, et see leidis tunnustust ka konverentsil. Kui palju turism muutub? Üheks huvitavamaks kõnelejaks oli teise päeva üks peakõnelejaid Frank Cuypers, teadlane Belgiast, kelle loengud on oodatud üle maailma. Ta sõnastas oma ettekande: „Turismi lõpp, nagu me seda seni tundsime!“ Nopped pikast ja mitmekesisest ettekandest: Turundamisest rääkides peab tähele panema, et mõned linnad või kohad on enda turundamise lõpetanud, näiteks Amsterdami linn või Tai riik. Seda kas ei vajata enam või on piirkond juba väga ülerahvastatud. Mõned piirkonnad on muutnud otsustavalt turunduse strateegiat. Barcelona loobus enda kuvandist kui odavlendude sihtpaigast, kuna tuli liiga palju tudengeid, kes ei soovinud teenuseid osta, ööbisid randades jne. Linnale jäi korravalvuri ja koristaja roll. Marketing - kuula inimesi ja paku neile, mis neid huvitab. Kuidas teha tänapäeval õiget marketingi, millised logod töötavad, mis kutsuvad kuhugi. Pole olemas kohaturundust ilma selle piirkonna elaniketa. Müüge oma kohti läbi lugude, mis puudutavad emotsionaalselt. YouTube on täis sarnaseid kohaturundus videoid, tihti on need liiga sarnased ja ei veena. Ta vaatas koos oma tudengitega ilusaid tutvustavaid videoid ja varsti olid kõik tüdinenud – jälle ilusad vaataed, hea toit ja sõbralikud inimesed. Inimesed ei tule kohale ainult sellepärast, et hotell on mugav või lennuliin hea - nad tulevad kui on midagi teha ja on huvitav. Püüdke pigem pakkuda midagi erilist. Kui sündmus on eriline, siis vahel isegi ilma mugavusteta üritus tõmbab kohale tuhandeid. Tuleb kuulata inimesi, ja arvestada sellega mis neid huvitab. Keskenduge niši turismile, inimesteke kes soovivad realiseerida oma huvialasid ja obisid. Näiteks linnuvaatlejad. Kes on ka samas looduse hoidjad ja huvilised. Turunduse erinevused Analüüsides turismi turunduse erinevusi Euroopas, Ameerikas ja Kanadas tõdes Cypers, et erinevused on selles, kes marketingiga tegeleb! Kui Euroopa Liidus tegeleb mainekujundust peamiselt riik, siis USA-s erasektor. Kanada on seal vahepeal ja seal tegelevad asjaga mõlemad. Euroopas on turismisektoriga tegelejaid palju ja igal tasandil läheb natuke kaduma. Turismiarengut tuleb vaadata pikaajalises perspektiivis, arvestada kohalikega, leidke õige tasakaal külastajate, ettevõtete ja kohalike elanike vahel. Turismiteenuse pakkuja ja hariduse Uute ja vajalike oskuste omandamine on turismiettevõtjale vajalik. Uut informatsiooni on vaja koostöö ja uute turismitoodete arendamiseks, teabe saamiseks kohaliku traditsioonilise toidu ja kultuuri kohta, rahvusvahelise kompetentsi kaasamiseks jms. Samas on tõsine küsimus, kas väikeettevõtjatel on aega ja võimalusi osaleda täiendkoolitustel. Läänemere turismikeskuse loomise idee Läänemere turismifoorumi korraldajad ja partnerid on võtnud suuna luua tuleviku tegevuste koordineerimise jaoks BSTC - Baltic Sea Tourism Centre. Eesmärgiks on teha Läänemere piirkonnas koostööd, arendada ühiselt välja tuleviku trende ja turundada piirkonda. Siin nähakse võimalus pikaajaliseks koostööks. Järgmised sammud oleks strateegia ja äriplaani loomine, juristidega läbirääkimised, partnerite leidmine. Ideed on alles töös, ettepanekud on teretulnud. Ettepanekud võib saata Michael Deckert (Berliin) m.deckert@dwif.de Konverents 2018 Läänemere maade turismifoorumi korraldamise järjekord aga läheb Lätti Riia linna. Kuna turismi osakaal suureneb ja trendid muutuvad, siis soovitaks osalemist erinevatele piirkonna arendajatele. Järgmisteks kohtumisteks on aga juba mõtteid küllaga! Edu Eesti turismivaldkonna ettevõtetele ja eestvedajatele! Vaata fotogaleriid: maainfo.ee/index.php

« Tagasi