VÕRGUKIRJA ARHIIV

Ilmumise kuupäev:	2017-12-13
Nr:	382
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6532&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	Leader
Kirjatüki pealkiri:	Kogukonna juhitud kohalik areng - kuidas see sujub Slovakkias, Rootsis, Soomes, Leedus, Austrias?
Kirjatüki autor:	Ave Bremse
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6532&page=3265&action=article&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	Käesoleval perioodil ei räägita Euroopa Liidus enam ainult LEADER programmist, vaid partnerluste poolt rakendatav meetod on mitmetes liikmesriikides rakendumas ka teiste fondide kaudu. Laienenud on ka nimetus - LEADER/CLLD ehk LEADER ja kogukonna juhitud kohalik areng. Euroopa LEADER tegevusgruppide ühenduse (ELARD) algatusel viidi läbi uuring, mille eesmärgiks oli tuua välja kogukonna juhitud arengu (CLLD) rakendamise tugevused kui ka kitsaskohad Euroopa riikides. Kuidas on sujunud CLLD rakendamine Euroopa sotsiaalfondi ja Euroopa regionaalfondi raames? Uuringu esimese kokkuvõttega saab tutvuda SIIN ELARDi konverentsil Laulasmaal anti ülevaade LEADER/CLLD arengutest Slovakkias, Rootsis, Soomes, Leedus ja Austrias. Kõik ettekanded on leitavad ka konverentsi leheküljel. Slovakkia tegevusgruppidele on usaldatud ka väljamaksete tegemine! Ülevaate CLLD rakendamisest Slovakkias tegi Petra Supakova, Slovakkia riiklikust LEADER võrgustikust. Slovakkias käivitus LEADER ühena viimastena Euroopas, pärast pikka käivitusperioodi saavutati koostöö teiste fondidega. Kui alustati, siis teiste fondide asutustel olid teadmised CLLD/LEADER lähenemise rakendamisest väga kesised … Informatsioonivahetus võttis pikalt aega. Slovakkias rahastatakse tegevusgruppe lisaks maaelu arengukava (MAK) vahenditele ka integreeritud regionaalse arengukava (IROP) eelarve kaudu. Kokku tegutseb Slovakkias 87 tegevusgruppi ja kogu programmi eelarve on 192 miljonit eurot, millest IROP 98 miljonit ja MAK 94 miljonit. Kohalike tegevusgruppide administratiiv- ja elavdamiskulusid kaetakse samuti nii maaelu arengukava vahenditest ja kui ka teiste EL toetusfondide (IROP) eelarvest. Tegevusgrupi käes on kogu toetuste protsess: taotlusvoorude avamine, projektide valimine, väljamaksed, lepingute sõlmimine taotlejatega ja kontrollimine. Kogu menetlusprotsessi väljatöötamiseks, tunnustamiseks (akrediteerimiseks) ja väljaõppeks vajati pikemat aega. Kuid eesmärgiks oli projektide vastuvõtmise, kontrolli ja rahastamisprotsesside kiirem toimimine. Tegevusgrupp saadab maksetaotlused rakendusasutusse, kus projektide läbivaatamine võtab vaid 2 päeva! Rakendusasutus tagab vormide väljatöötamise, samuti vastutab koolituste ja infopäevade korraldamise eest, samuti toimub pidev tegevusgruppide nõustamine. Rakendusasutused kontorollivad üle 20-30% projektidest. Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamine Soome linnapiirkondades Soome näidet CLLD rakendamist linnalistes piirkondades Kotkas ja Helsingis tutvustas Marjo Tolvanen LEADER tegevusgrupist Sepra. Sepra asub Kagu-Soomes ja nende piirkonna keskuseks on Kotka linn, millest osa ei ole Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) abikõlblik piirkond, kuid strateegia koostamisel liideti see piirkond siiski Sepra kohalikku arengustrateegiasse. Sepra kasutab mitme fondi vahendeid. Näiteks EAFRDst 3,4 miljonit, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMFF) 1 miljonit, projektidele on taotletud rahastust ka Erasmus+, Interreg jm programmidest. Kotka linnalise piirkonna partnerluste arendused saavad toetust Kotka linna ja Kymenlaakso valla fondidest. Nad moodustavad Sepra Urban sektsiooni ja on selleks saanud rahastust ka Sepra kaudu. Rahastust on kasutatud ka erinevates noorsootöö projektides. Urban osakond töötab hästi. Suhteliselt väikse eelarve kasutus on efektiivne ja lisaks on saadud ka sotsiaalfondi vahendeid. Helsingi linnas tegutseb naabruskonna organisatsioon Helka, mis on loodud juba 1964. Helka’l on 73 kohalikku liikmesorganisatsiooni. Nende eesmärgiks on tuua kokku naabruskonna inimesed, tihendada koostööd Helsingi linnavalitsuse ja kodanike vahel ning suurendada kodanike osalust. Enamus Helka rahastusest - 100 000 eurot - tuleb Helsinki linnalt. Osa rahastusest tuleb ka liikmemaksudest. Tegu on kaasava partnerluse põhimõttel tegutsevatel organisatsiooniga. Hetkel tegutseb 6 arengugruppi ehk partnerlust (development group). Tulevikus soovitakse luua ka linnaliste partnerlusgruppide võrgustik. Viimased tegevused tehti 2015. aastal, uued tegevused on planeerimisel. Informatsiooni nende tegevuse kohta võib leida SIIT Linnaliste piirkondade partnerlused on ellu viinud järgmisi tegevusi: erinevad üritused, noorte olümpiaadid, ettevõtlust edendavad üritused, veebikeskkondade arendamine, vaimse keskuse arendamine, vabatahtlike üritused, ühispiknikud, üksikute inimeste kaasamise üritus, eakate üritused, õppe- ja huvireisi ja palju muud. Rootsi CLLD - üks strateegia - neli toetusfondi Erinevate toetusfondide rakendamist nii Rootsi maapiirkonnas, linnapiirkonnas kui ka rannikualal tutvustas Marion Eckardt, organisatsioonist Rootsi Kohalik Areng. Kuigi Rootsis rakendatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu (CLLD) meetodit neljas Euroopa Liidu toetusfondis, on nende rakendamine tegevusgruppide lõikes natuke erinev. Rootsis töötavad kaheksa tegevusgruppi kõigi nelja fondiga, 28 tegevusgrupi strateegia kaudu viiakse ellu kolme toetusfondi eesmärke, kuue piirkonna tegevusgrupid rakendavad ainult ühe fondi rahastatud strateegiat ning 4 tegevusgruppi EKMFi ja 2 EAFRD vahendeid. Oma piirkondade arengustrateegiatele toetuse taotlemisel jäid rahastuseta 5 tegevuspiirkonda. CLLD ei rakendu Stockholmis, kuid teiste suuremate linnade - Göthenburgi, Malmö, Nörrköpingi - piirkondades on CLLD meetodit võimalik rakendada. Rootsis saavad toetust taotleda kuni 20 000 elanikuga linnad. Rootsis ei viidata kalanduse algatusrühmadest (FLAG) rääkimisel enam kalandusfondile. Kõiki tegevusgruppe nimetatakse kohalikeks tegevusgruppideks. Samas linnaliste piirkondade partnerlusi ei nimetata kohalikeks tegevusgruppideks (LAG). Vaatamata sellele, et kõik tegevusgrupid ei kasuta kõiki fonde, töötab CLLD mudel Rootsis üsna hästi. Muidugi on probleeme ja arenguraskusi. Näiteks, erinevate fondide logode kasutamine. Samuti erinevad seireindikaatorid, keeruline on Sotsiaalfondi indikaatoreid täita ja aruandlus on erinev. Kahjuks ei saa ka erinevaid fonde sama projekti siseselt kombineerida. Kehtib reegel - üks projekt - üks fond. Positiivne on see, et tegevuspiirkondadele on loodud ühtsed strateegiad ja vaadatakse piirkonna arenguid laiemast perspektiivist. Varasemast tihedam koostöö on ka rannikualade probleemide lahendamisel. Rootsi poole pealt mainiti ka, et maaeluvõrgustiku töö peaks samuti olema senisest laiemahaardelisem. Seni ollakse harjunud töötama vaid EAFRD põhimõtetele vastavalt, kuid nüüd on vajadus vaadelda asju laiemalt. Senise CLLD rakendamise käigus on Rootsis tekkinud veel mitmeid teisi parandusideid, näiteks ka ühise logo kasutamine. Kindlasti saab väita, et CLLD rakendamise mõju on väga positiivne Rootsi maaelu arengule. Pilootprojekt Tiroolis - piiriülene CLLD strateegia Ülevaate CLLD arengutest Tiroolis tegi Stefan Niedermoser, kes on Austria LEADER Foorumi esindaja. Austria LEADER tegevusgrupid nimetavad ennast regionaalarengu korraldajateks, arendustegevuste hulgas on ka LEADER. Selle programmperioodi alguses loodeti, et kõik EL toetusfondid liituvad ka CLLD/LEADERi rakendamisel, aga kahjuks ei ole nii läinud. Tegevused on väga vajalikud, aga palju on bürokraatiat. Tirooli 8 tegevusgruppi pidid olema pilootpiirkonnad, plaaniti koostada eraldi piiriülene kohaliku arengu strateegia, koostöös Itaalia tegevusgruppidega. Osa Tirooli piirkonda asub ju Itaalias. Kuid see osutus keeruliseks, sest erinevate riikide erinevatel fondidel on kõigil oma reeglistik. Seega hetkel jätkatakse siiski ühe-fondi-põhise süsteemiga. Nii on lihtsam. Samas on idee väga hea ja piiriülene mitmefondi põhise strateegia elluviimine võiks piirkonda, antud konkreetsel juhul Tirooli piirkonda, terviklikumalt arendada. LEADER on väga hea meetod ja tulevikus loodetakse ühist strateegiat ja lihtsamat skeemi mitme toetusfondi kasutamiseks. Leedus 49 tegevusgruppi Kohalike arengu strateegiate rakendamisest Leedus tegi ülevaate Povilas Saulevičius Leedu LEADER tegevusgruppide võrgustikust. Leedus tegutseb kokku 49 kohalikku tegevusgruppi, mida on eelmise perioodiga võrreldes kolme võrra vähem. Kolm tegevusgruppi rakendavad sama strateegia raames nii EAFRD, kui ka EKMF vahendeid. Positiivne on see, et eelneva perioodiga võrreldes on toetusteks suunatavad summad suurenenud. Leedus on mõned linnaliste piirkondade partnerlused, kuid koostöö on vähene. Põhjuseks on ka see, et maapiirkonda suunatud tegevuste eest vastutab Põllumajandusministeerium ja linnaliste partnerluste tegevused on Siseministeeriumi korraldada. Leedu rannikualal ei ole kalandusgruppe, kuid kolm tegevusgruppi, kes kalandus- ja merendusfondi vahendeid kasutavad, tegutsevad siseveekogude ääres. Leedu LEADER tegevusgruppide esindaja märkis, et võrreldes eelmise perioodiga on tõusnud bürokraatia tase ja suurenenud tegevusgruppide juhatuste koosseisu reguleerimine. Leedu tegevusgrupid näeksid kasu sellest kui Euroopa Komisjon CLLD rakendamist liikmesriikides täpsemalt reguleeriks.

« Tagasi