EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2018
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ maainfo.ee.

Ilmumise kuupäev: 2018-03-14
Nr: 393
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6650&page=3265&action=article&
Teema: Maaelu areng
Alateema: Külade areng
Kirjatüki pealkiri: Maaelu kuvand - milline see on? Kas ja kuidas saame seda muuta? Vaata ka täispikka videot loengust!
Kirjatüki autor: Reve Lambur
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6646&page=3265&action=article&
VIDEO: JAH
Video veebiaadress: https://www.youtube.com/watch?v=DQZldpzOYa0&feature=youtu.be
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Maaelu ja selle kuvand: Milline see on? Kas paratamatus või saame seda muuta? Kui saame muuta, siis mida selle muutmiseks saame teha?

Nendele küsimustele otsiti vastust naistepäeva eel toimunud kuuendal loengul sarjast "Teadlase vaade kogukonna juhitud arengule". Maaelu kuvandist tegi ettekande doktorant Bianka Plüschke-Altof ja OÜ Geomedia juhataja Rivo Noorkõiv juhtis ettekandele järgnenud arutelu.

Sissejuhatuseks Rivo Noorkõivu mõtteterad:

Aken on lahti kuni aasta lõpuni - see on aeg, kus saab uuenenud kohalikes omavalitsustes muudatusi ellu viia.
Kui hoiad kinni elevandi londist, siis ära unusta, et seal taga on elevant, st alati on pilt komplekssem, kui see esialgu paistab.

Mõisted:

Linna ja mõiste on täna haldusüksuse põhine (nt Viimsi vald on maapiirkond) või asustusüksuste põhine (linnalise piirkonna moodustavad linnalised asulad - linn, vallasisene linn ja alev).
Moodustatud on piirkondliku statistika komisjon, kes on teinud ettepaneku linna ja maapiirkonna mõiste kolmeks jagada, sõltumata asutusüksuste nimest: linnaline asula, osaliselt linnastunud ala ja maaline asula
Ääremaa - ääremaalised on ligi pooled omavalitsused, kus elab ligikaudu 140 000 inimest ja mis hõlmavad üle poole Eesti pindalast.

Bianka Plüschke-Altof "Kuvandi mõju regionaalarengule"

Bianca vastust küsimusele, kust te pärit olete? Poola piiri äärest Saksamaalt, aga ise ma ääremaa mõistet kasutada ei taha. Lapsena muidugi mulle seal väga meeldis, kuid mida vanemaks sain, seda rohkem sain aru, et elan väga ääremaal, millest paljud sakslasedki pole midagi kuulnud. Kahjuks sain liiga hilja aru, et oleksin võinud ju oma kodu lähedale ülikooli minna, siis mul oleks olnud võimalus oma perekonna juurde jääda.

Me kõik loome endale kuvandeid. Kuvand kui takistus maapiirkonna arengule ning kuvand kui maapiirkondade arengu lootuskiir.

Uurimismetoodika:

Viidi läbi meediaanalüüs - Millest koosneb ääremaa kuvand? Kes võtavad sõna, keda kuulatakse? Millised on tagajärjed kohalikule?
Kokku 296 arvamusartiklit ajavahemikus 2011 jaanuar kuni 2015 detsember Postimehes, Päevalehes ja Maalehes.
Süva- ja grupiintervjuud: 12 poliitikut, 31 kohalikku liidrit ja elanikku

Tulemused:

Kes räägib? Kes on artiklite autorid?
Enamus artikleid on kirjutanud ajakirjanikud, neile järgnevad teadlased ja poliitikud, vähem ettevõtjad, kunstnikud, konsulendid, tavalugejad, huviühingute esindajad
Debati eesotsas on arvamusliidrid ja otsustajad, neist mehi 90%
Millest me räägime?
Ääremaad seostatakse otseselt maapiirkondadega
Maapiirkonnast kirjutades on maapiirkonnaks nimetatud maakohti (nt kauge metsaküla), Eestit tervikuna, kogu Eesti v.a Tallinn ja Harjumaa
Protsessist rääkides on märksõnad: mahajäämus, vastutus (kes vastutab?), sõltuvus
Ääremaa olemu märksõnadega: tühjus, institutsionaalne võimetus, maakoht, poliitiline võimetus, kaugel, kättesaamatud teistsugune
Kuidas me räägime? Vastutuse küsimus - riiklik vs enesevastutus
Meil on aktiivsed inimesed ja tugev omaalgatus - Me saame hakkama! Kui tuuakse häid näiteid, siis edu seotakse aktiivse kogukonnaga. Sageli tuuakse heade näidete juurde ka läbikukkumisi, kus sageli süüdistatakse nõukaaega ning et nad ise on süüdi
Arvamus, et meist ei sõltu ju midagi. Me oleme maha jäetud piirkond. Sõltuvus toetusrahadest.

Tegelikult ei ole oluline geograafiline asukoht, vaid see, kus asume inimeste mõtetes.

Setomaa näide: kuvandi mõju piirkonnale. Endasse mitteuskumine võib viia selleni, et potentsiaalsed investorid ei soovi Sinu piirkonda investeerida - see andis tõuke oma kuvand ümber pöörata. Kui enne oli seto sõimusõna, siis nüüd ollakse selle üle uhked!

Kuvandi ümberpööramine:

Kohaturundus
Turistide meelitamine
Kogukondade aktiveerimine
Kuidas saada hakkama kohalikega, kes sellest kasu ei näe - "Aga katsu Sa laulu või mingit kultuuri süüa. Kõigile meeldib kultuur ja ilus ja hea asi, aga vaja on millestki elada."

Strateegiline eneseääremaastumine - kui leitakse, et meil on nii suured probleemid ning oodatakse, et keegi meid aitaks. Samas arenguprobleemide esiletõstmine annab võimaluse lahendusi otsida. Kuid on oht, et kui räägid ausalt oma probleemidest, siis võidakse sind häbistama hakata. Oht, et hakatakse riiki süüdistama.

Arutelu: Ääremaa kui kuvand või paratamatus?

Potentsiaal (eeldused ja arengud) - kas sellest peaks rääkima ausalt või ilustatult?

Kindlasti peaks ausalt ja ilustamata rääkima
Kuulake, kes räägivad
Esita väljakutse tõdedele, mis on justkui kivisse raiutud
Tuleb kindlasti rääkida nii nagu on, aga tõde on väga mitmekesine, kindlasti tuleks rääkida headest asjadest ja sinna juurde ka problemaatilistest asjadest
Potentsiaal, kuvand ja valikud + sõnamaagia. Sõnal „ääremaa“ on negatiivne kuvand, mis seostub taandarenguga. Lahenduseks võiks olla sellele sõnale ühe sõna juurde liitmine - nt võiks rääkida looduskaunist ääremaast. Halb näide – depressiivsed Eesti väikelinnad. Muudaks looduskauni ääremaa justkui defitsiidiks. Mida enam on kaugtööd, seda enam on meil vaja looduskaunis kohas ääremaal kodusid. Kas on võimalik kuvandit muuta läbi nõudluse tekitamise, mis omakorda tekitatakse läbi sõna maagia?

Kes vastutab? Riik vs enesevastutus

Sõltuvuse tase
Mina ja minu perekond, mina ja minu kogukond, mina ja … Neid tasandeid on erinevaid. Mida vähem me sõltume kohalikust omavalitsusest, seda parem.

Bianca oli algul Eestis valitsevast kohalikust initsiatiivist vaimustuses ja arvas, et lahendus võikski olla seal. Kuid meediaanalüüsi kaudu sai aru, et seda aktivismi saab riik väga lihtsalt ära kasutada, et te saate ise hakkama ning kogu vastutus lükatakse kohaliku omavalitsuse tasandile, et tehtaks palju asju ilma rahata ära.

Mõtteainet edasiseks:

Kui saame kuvandit muuta, siis kuidas me saaksime selle edu muuta pikaajaliseks?
Kuidas kuvandit müüa?

« Tagasi

Viimati muudetud: 26.08.2015

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo