EST Maainfo Maamajanduse analüüsi osakond | Maaelu võrgustikutöö osakond Maainfo Maaeluvõrgustik Maainfo INFOKIRI VÕRGUKIRI
 
 
Maainfo
Maainfo
EST   Maainfo   ENG
 
  Põllumajandusuuringute Keskus
Maainfo
  Konsulentidele kutsekvalifikatsiooni andmine
Maainfo
  UURINGUD
Maainfo
  Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN)
Maainfo
  Maaeluvõrgustik
Maainfo
Maainfo
"Kingime üheskoos Eestile 100 maaelu toetamise näidet!"
Maainfo
INFOKIRI VÕRGUKIRI
Maainfo
AVATUD TALUDE PÄEV 2019
Maainfo
NÄITUSED
Maainfo
KONKURSID
Maainfo
INFOMATERJALID
Maainfo
TELEPROJEKTID
Maainfo
Euroopa maaeluvõrgustik
Maainfo
Projektinäidete andmebaas
Maainfo
KOHALIKU TOIDU VÕRGUSTIKUD
Maainfo
Sotsiaalne talupidamine
Maainfo
Eesti maaeluvõrgustik 2007-2013
Maainfo
ARHIIV
Maainfo
ARUKAD KÜLAD
  INNOVATSIOONIVÕRGUSTIK
Maainfo
  LEADER
Maainfo
  Trükised
Maainfo
  Maamajanduse analüüsi osakonna ja maaelu võrgustikutöö osakonna kontaktid
Maainfo
  Maamajanduse Infokeskus aastatel 2006-2017
Maainfo
  Kalandusvõrgustik aastatel 2008-2015
Maainfo

INFOKIRI VÕRGUKIRI

   

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustiku büroo nädala infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse igal teisipäeval, suveperioodil üle nädala, e-posti teel kõikidele LEADER tegevusgruppidele ja teistele maaelu arendajatele. 2015. a alguse seisuga on saajate nimekirjas pea 1100 e-posti aadressi. VÕRGUKIRJAS kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku tegevusi, Eesti ja Euroopa maaelu uudiseid.

VÕRGUKIRJA toimetavad: Reve Lambur ja Helene Kõiv, maaeluvõrgustiku büroost. Kui soovite nädalakirja saada oma e-postkasti, saatke meile teade: seminar @ pmk.agri.ee.

Ilmumise kuupäev: 2018-09-05
Nr: 410
VÕRGUKIRJA_veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6885&page=3265&action=article&
Teema: Teised võrgustikud
Alateema: Külade areng
Kirjatüki pealkiri: Paide arvamusfestivali olulised jutud äärealast
Kirjatüki autor: Krista Kõiv ja Ave Bremse
Organisatsioon: Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress: https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6882&page=3265&action=article&
VIDEO: EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK: Arvamusfestival, mis toimus 2018. aastal juba kuuendat korda, on kujunenud mõttemaratoni ja arvamiskultuuri arendamise keskpunktiks.

Eesti südames asuv Paide on saanud mõnusaks kohaks, kuhu kogunevad arvamusi kuulama ja jagama nii noored kui vanad. Ei saa siit puududa ükski tõsiseltvõetav poliitik ja meediaväljaanne, ei linna- ega maainimene.

165 arutelu seast oli ühe teemaks "Eurotoetuste vähenemine - väljakutse kogukondadele!", mis sai teoks koostöös Eesti Leader Liidu ja maaeluvõrgustikuga.

Arvamusfestivali veebilehel on võimalik leida paljude arutelude helisalvestusi. Lisaks on lehel infot arvajate ja korraldajate kohta ning vaadata saab fotogaleriid. Kes kohale ei saanud tulla või lihtsalt füüsiliselt kõigile põnevatele aruteludele ei jõudnud, leiab sealt abi. Helifaili teemal "Eurotoetuste vähenemine – väljakutse kogukondadele" saab järelkuulata maaeluvõrgustiku veebilehelt.

Eurotoetuste vähenemine - väljakutse kogukondadele

10. augustil toimunud "Ääreala" nime kandvas arvamisnurgas jagasid oma nägemusi: Pärnumaa Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets, LEADER tegevusgrupi Tartumaa Arendusselts tegevjuht Kristiina Tammets, Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna juhataja Olavi Petron ja Saaremaa ettevõtja, Leisi Lapikoja omanik ja juht Maire Forsel. Kõnejuhi rollis oli Krista Kõiv, Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja asetäitja. Helipuldis oli Erik Lööper.

Korraldaja oli Eesti Leader Liit. Triin Kallas, liidu tegevjuht ja Silva Anspal, juhatuse liige jagasid kuujatele-sõnasoovijatele mikrofoni.

Eesti ja toetused

Kui palju mõtleme toetustest? Kas eurotoetused on tekitanud Eestis majandusedu illusiooni? Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt umbes 11% Eesti riigieelarvest saavutatud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toetustega. Eriti märkimisväärne on välistoetuste osakaal riigi investeeringute puhul, ulatudes näiteks viimase kümne aasta jooksul keskmiselt pea 50%ni.

Praeguse eelarveperioodi 2014-2020 toetused on kokku umbes 4,5 miljardit eurot, millest 1 miljardit on põllumajandustoetused ja 3,5 miljardit läheb teede-ehitusse.

Kas kogukonnad on eurotoetustest sõltuvad?

Arutelus osalejad on ühel või teisel viisil maaelu ja kogukonna arengut edendavate toetuste teemaga seotud. Kogemusi leidub nii korraldamise, kasutamise, kui kõrvaltvaataja poolelt. Esimese punktina võeti arutuse alla teema - millised eurotoetused on kogukonna arengule kõige rohkem kaasa aidanud, kas neist on juba sõltuvus tekkinud?



"Eestlased on alati nutikad ja jäävad igas tormituules ellu! Leitakse lahendusi, kuidas toit lauale tuua. Samas on olnud eurotoetused meil juba üle 10 aasta. Tuleb leida, et ei tekiks mugavustsooni." arvab Kristiina Tammets.

Väga oluliseks loeti arutelu käigus kogukonna iseotsustamist võimaldavad toetuseid, näiteks LEADER-meede.

Täna üheks oluliseks toetuste jaotamise süsteemiks kujunenud LEADER-meetod oli kunagi uus, tundmatu ja kohati arusaamatugi.

Olavi Petron, tõdeb LEADER-meetme alguslugu meenutades, et kümme aastat tagasi kui neid toetusi altpoolt-üles meetodil jagama hakati ja kogukondadele otsustusvõimalus anti, poleks ka kõige paremates unenägudes osanud nii head tulemust ette prognoosida!

"Maakogukonna liikmed on ka põllumehed! Me ei tohi ära unustada, et toidu julgeolek on oluline ning ilma toetusteta see sektor toime ei tule", lisas rõhuasetuse kogukonna toetamise osas maaettevõtja Maire Forsel.

Mikk Pikkmets, kellel on lisaks vallavanema kogemusele ka põllumehe teadmised, viitas olulisele tõigale, et Eesti põllumajandus tuleks toetusteta väga hästi toime vaid juhul, kui ka ükski teine riik oma põllumeestele toetusi ei maksaks! Muidugi oleks toidu hind siis teine. Kuna aga makstakse, siis peab seda tegema ka Eestis.

Aga kuidas edasi? Mida toetada, kui raha vähe? Mida kogukond vajab?

Arengu eelduseks on ettevõtlus. Millised on ettevõtlusega seotud suurimad kitsaskohad, mida oodatakse kohalikult omavalitsuselt ja riigilt? Nendeks on panustamine taristu arengusse, korralikud teed ja kõikjale leviv internet.

"Järgmisel rahastusperioodil tulekski rohkem rakendada toetuste osas erinevaid laenutooteid ja garantiisid", arvab Mikk Pikkmets. Positiivne on ka see, et kui on tehtud korda külamajasid, siis on neid võimalik hulk aastaid kasutada.

Ettevõtja Maire Forsel on kindel, et eurotoetuste vähenemise tingimustes hakkavad inimesed rohkem järele mõtlema.

See nõuab suuremat arvestamist keskkonnaga, olles säästlikum ja kindlasti ka paindlikum.

"Tuleviku teemaks võiks olla ka sotsiaalvaldkond. Teenused, millega kogukond ise hakkama saaks, selle võikski kogukonnale delegeerida", julgustab LEADER-liider Kristiina Tammets.

Kokkuvõttes jäi kõlama, et kogukond on tark, küllap saab ta hakkama ka siis, kui teotused kaovad. Üldjuhul kogukond teab, mis ta vajab. Kogukonda võib ja saab toetuste jagamisel usaldada!

Keskkond ja noored on olulised

Maapiirkond on siiski eriline ja vajab suuremat tähelepanu. Maal elamine on kulukam, aga samas strateegiliselt oluline – siit tuleb meie toit! Päris ilma riigi toetuseta maal hakkama ei saa. Kogukondi peab siiski toetama. Hajaasustus on alati kallim kui tiheasustus.

Oluline on toetada linna- ja maapiirkonna suhete arenguid, noorte tegevusi, innovatsiooni ja vaadata tulevikku. Tuleb otsida arukaid lahendusi!

Kas toetuste kadumise ees hirmu?

Kui toetusi on targalt jagatud, suunatud pigem "õngede" kui "kalade" hankimiseks, on võimalik edasi minna. Vähenemist ei ole vaja karta, vaid tuleb teha tarku otsuseid. Hea on tõdeda, et maaelu arengukava LEADER-meede on aidanud oluliselt kogukondasid edendada.

Arutamine on oluline!

Arvamusfestivalil maaelu teemade esiletoomine on oluline. Huvitavate teemadega arutelupaiku on korraga ehk liigagi palju, sellegipoolest on maaelu teemal mõttevahetuste korraldamine ka järgmistel aastatel vajalik.

Arutelu "Eurotoetuste vähenemine - väljakutse kogukondadele": VIDEO ja HELIFAIL.

« Tagasi

Viimati muudetud: 04.02.2019

 
Maainfo
  Jäneda, Tapa vald 73602, Lääne-Virumaa, Tel 384 9700, info@maainfo.ee
Maainfo