INFOKIRI VÕRGUKIRI

Alates 12. maist 2009. a koostab maaeluvõrgustik infokirja VÕRGUKIRI. Infokiri saadetakse välja üle nädala kolmapäeviti, suvekuudel (juuni, juuli ja august) üks kord kuus. Võrgukirjas kajastatakse Eesti maaeluvõrgustiku ja koostööpartnerite tegevusi ning Eesti ja Euroopa maaelu ja põllumajanduse uudiseid.

Võrgukirja toimetab Juuli Nemvalts, Maaelu Teadmuskeskuse maaeluvõrgustiku teenistusest.

Kui soovite saada Võrgukirja ka oma e-postkasti, siis saatke meile teade: maaeluvorgustik @ metk.agri.ee

Ilmumise kuupäev:	2018-10-24
Nr:	415
VÕRGUKIRJA_veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6976&page=3265&action=article&
Teema:	Euroopa Leader
Alateema:	ÜPP tulevik
Kirjatüki pealkiri:	Kas LEADER toetusskeem vajaks taaskäivitamist?
Kirjatüki autor:	Meeri Maastik
Organisatsioon:	Maaeluvõrgustik
Kirjatüki veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6969&page=3452&action=article&
Piltide veebiaadress:	https://www.maainfo.ee/index.php?b=981&page=3538&action=pic_list&
VIDEO:	EI
VÕRGUKIRJA_KIRJATÜKK:	LEADER tuleviku ja hetkeseisu üle arutati septembrikuu lõpus Portugalis Évora´s toimunud konverentsil. Rahvusvaheline konverents kandis nime "LEADER RELOADED" ning oli pühendatud EL järgmise programmiperioodi ettevalmistustele. ELARDi president Maria João Botelho avakõnes öeldu tutvustas kenasti ürituse mõtet: "Me ei saa minna tagasi minevikku, kuid saame ennast laadida uue energiaga, kuulates tähelepanelikult kõigi kogemusi!" Üritusel otsiti vastuseid mitmetele küsimustele. Milline on CLLD ehk Community Led Local Development (kogukonna juhitud kohalik areng) praegune olukord ja millised tuleviku poliitikad ja tendentsid mõjutavad selle arengut? Eriti just finantsraamistiku kontekstis pärast 2020. aastat. Kuidas saaks LEADER/CLLD säilitada oma olemuse sattumata bürokraatia hammasrataste vahele? Kuidas paremini koostööd teha? Üle 300 osaleja nii EL riikidest kui ka kaugemalt said oma arvamust avaldada töögruppides vesteldes ja paneelaruteludes kommenteerides LEADER ja maaeluga seotud teemasid. LEADER kui tööriist tuleviku disainimiseks "LEADER on maaelu arengus oluline ning tahame sellega kindlasti ka tulevikus jätkata", ütles Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi direktor, Josefine Loriz-Hoffmann. Lisaks ühendab LEADER Euroopa kogukondi ja institutsioone. Seejuures on oluline erinevate maaelu poliitikaga seotud osapoolte suhtlus. LEADER toetuskeem katab kõiki maaelu valdkondi, aidates parandada sotsiaalset kaasatust, luues uusi töökohti, muutes maapiirkondi väärtuslikemaks. Seega on LEADER universaalne meetod, mis on juba üle 25 aasta näidanud suurepäraseid tulemusi. Euroopa Komisjoni esindaja rõhutas oma kõnes, et tulevikus tahetakse vähendada bürokraatiat ja suurendada paindlikkust. Seejuures antakse vabamad käed, kuid ka suurem vastutus liikmesriikidele. Selle asemel, et jälgida riikide tegutsemist toetuste jagamisel, kontrollides reegleid, mis on kehtestatud toetusesaajatele, suunab Komisjon nüüd pilgu tulemustele, mis selle rahaga on tehtud. Kõik see annab parema võimaluse kasutada erinevaid fonde ning soodustab CLLD kontseptsiooni arengut. LEADER on üks osa CLLDst, tööriist tuleviku disainimiseks. "Me ei taha luua liikmesriikidele situatsiooni, kus peab hüppama ühest regulatsioonist teise, vaid loodud oleks üks regulatsioon kõigile toetusfondidele", sõnas Josefine Loriz-Hoffmann. Suurem vabadus - paremad tulemused Euroopa maaeluvõrgustiku (ENRD) esindaja Peter Toth andis konverentsil ülevaate oma tegevustest, mis on suunatud LEADER tegevusgruppide toetamiseks. Nad on oma veebilehele loonud tegevusgruppide andmebaasi ja partnerlusotsingu. Hetkel on andmebaasis 316 tegevusgruppi, kes on teinud endale profiili ja otsivad rahvusvahelisteks projektideks koostööpartnereid, kuid neid võiks olla palju rohkem. ENRD korraldab LEADER teemalisi üritusi ja tegeleb heade näidete kogumise ja levitamisega. Kui tehakse ka palju analüütilist ja metodoloogilist tööd. Hiljuti valmis ENRD tellitud uuring, kus kaardistati üle Euroopa tegutsevate kohalike tegevusgruppide arvamusi LEADER/CLLD rakendamise osas. Kokku oli vastuseid 710, esindades 27 EL liikmesriiki, olles seega suurim ja ulatuslikum LEADER uuring, mida on kunagi läbi viidud. Uuringu tulemustest selgub, et kõige enam kulutavad kohalike tegevusgruppide töötajad aega projektiarenduse toetamisele, samas soovitakse projektiarendusse veelgi enam panustada. Tegevusgrupid keskenduvad eelkõige kohalikele oludele, vähem jälgitakse, kas nende tegevused täidavad maaelu arengukavade eesmärke. 42% vastanutest arvab, et kui tegevusgruppidel oleks rohkem iseseisvust, siis nad suudaksid rohkem saavutada. Visake ära see, mis ei tööta! Ürituse võtmekõneleja oli Robert Lukesch, kes on kohaliku arengu ekspert ja hindaja. Ta alustab oma sõnavõttu provokatiivse mõttega: "Miks muutusid paljud probleemid, mis kerkisid LEADER toetusmeetmes esile eelmisel programmiperioodil, veelgi hullemaks sellel perioodil? Tehti küll uued reeglid, aga need olid veelgi keerulisemad!" Üritusel toimunud paneelarutelus toodi edasi mõtet, et ei tohi unustada LEADER põhiväärtusi. Regulatsioone tuleks lihtsustada, kuid seejuures ei saa vaadata vihaselt Brüsseli poole. Reeglid muutuvad keeruliseks eelkõige liikmesriikides endis ning iga "rikkumine" paneb kohalikke ametnikke kibekiiresti seaduseauke täitma, mis omakorda toob kaasa suurema bürokraatia. Hannes Lorenzen, kes on Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni vanemnõunik, ärgitas kiirustama muudatusettepanekutega, sest kevadel vahetub Euroopa parlament ja seda ei tea keegi, millised on nende mõtted ja arvamused maaelust, põllumajandusest. "Hinnake, mis on juba tehtud - visake ära see, mis ei tööta!", jagab Robert Lukesch soovitusena olukorra lahenduseks. Kas LEADER ja "Arukad külad" käivad käsikäes? Konverentsi teises osas toimusid miniplenaarid, kus arutati erinevaid LEADERiga seotud teemasid. Arutelugrupis "LEADER/CLLD ja arukad külad" küsiti osalejatelt, kas LEADER ja arukad külad käivad kokku. 50% vastanutest ei kujutaks arukate külade temaatikat ilma LEADERita ette. Samas selgus töögrupis, et paljude tegevusgruppide jaoks vajaks arukate külade kontseptsioon veel lahti seletamist. uid samas kõlas aruteludest mõte: "Me peame olema valmis arukate küladega tegelema, sest oleme harjunud olema valmis tegevusteks, mille kohta me kõike ei tea!". LEADER on oma olemuselt uuendusmeelne, paindlik ja altpoolt tulevat inistatiivi soodustav. Kõik see läheb hästi kokku arukate külade mõistega. Mis viitab jätkusuutlikele maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega kui arendavad välja uusi võimalusi. Seejuures arukate külade puhul täiustatakse traditsioonilisi ja uusi võrgustikke ning teenuseid digitaal- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ja innovatsiooniga ning lõigatakse senisest enam kasu vajalikest teadmistest. Samas võib võtta arukate külade lähenemisviisi kui uut motivaatorit, et innustada tegevusgruppe olema aktiivsed. Selge on see, et arukate külade mõiste vajab selgitamist ning igasugune info levitamine nii tegevusgrupis endas kui ka laiemalt, muudab pildi selgemaks. Tuleks mõelda mitte "mis?" vaid "kuidas?". Arukate külade kohta leiab rohkem infot: maainfo.ee/smartvillages Multifondid ja multitasking Kuigi LEADER meetod on erakordne süsteem ja on oma olemuselt kaasahaarav, ei saa läbi selle tegeleda kõigi maaelu probleemidega. "Kliimamuutused, Euroopa lähemale kodanikule, arukad külad on head teemad, millega läbi LEADERi saaks lahendusi otsida. Kuid LEADER ei saa tegeleda kõigega. Peab tegutsema fokusseeritult. LEADER peaks olema adresseeritud kohalikule piirkonnale - kõike ise teha on ühele tegevusgrupile liiga suur koorem", ütleb Poola Põllumajandus- ja maaelu arengu ministeeriumi maaelu arengu osakonna direktor Joanna Gierulska paneelarutelul. Samas arvab ta, et LEADER võiks olla kui katalüsaator, käima lükkaja, aga mitte rahastaja. Multifondid ja multitasking ei ole üks ja seesama. Kõigega palju tegeledes ei pruugi alati jõuda parimate tulemusteni. "Ajad on muutunud, asjadel on teised tähendused ja oleme edasi läinud. Nüüd peaks LEADERiga seotud tegevusi ja mõisteid ümber vaatama", võttis Joanna Gierulska teema kokku. KOKKUVÕTTEKS: Ürituse peakõneleja Robert Lukesch lausus lõpetuseks: "Kõik ettepanekud, mis üritusel said tehtud ei ole ju veel kinnitatud kindlateks määrusteks. On aeg oma mõtted välja öelda, sekkuda, vaidlustada, esitada paremaid lahendusi. Miks me peaksime jääma istuma, piirdudes vaid silmakirjaliku kriitikaga poliitikatele, mis on maapiirkondadele nii palju väärtust andnud?" Võibolla vajabki LEADER taaskäivitust, et uue jõuga edasi liikuda. Kuid selge on see, et tuleb jõuliselt oma arvamust avaldada ning kontorinurgatagustesse jäävad kriitikanooled ei paranda tegelikku olukorda. ELARDi seekordne konverents pani mõtlema ja innustas olema julgem oma mõtete jagamisel.

« Tagasi